laupäev, 23. veebruar 2008

Šokolaadimuffinid

Kuna ma ei olnud päris kindel, et eilsest pastast midagi välja tuleb, mõtlesin, et peaks mingi varuvariant olema. Ja tegin muffineid, seda ei saagi vist päris tegemiseks nimetada. See on lihtsalt häbiväärselt lihtne. Vaja läheb:
1 p Vilma šokolaadimuffini jahu
200 ml vett
100 gr (või veidi vähem) õli
Maitse järgi šokolaaditüke, pähkleid, rosinaid, marju vms
Segad aga kõik kokku. Täidad muffinivormid pooest saati taignaga (mul olid poest ostetud 1-kordsed paberist vormid nt) ja küpsetad 200 kraadi juures 20 minutit.

Linguine alla diavola


Ühes eelmises loos kirjutasin oivalisest pastaroast, mida Controventos proovisin. Eile käisid külalised. Juba nädala aja eest hakkasin nuputama, kuidas seda Linguine alla Diavolat järele teha. Otsisin netist retsepti, leidsin sada täiesti erinevat Diavolat - kanaga, anšoovistega, makraga, veiniga, koorega, kooreta jne. Lõpuks meenutasin ja mõtlesin ja mõtlesingi välja - tulemus oli originaaliga väga sarnane ja hea. Külalised ka kiitsid.
1 pk Linguine pastat (arvan, et sobivad ka nt spagettid, mina sain linguinet Deliciast)
Vahukoort (mul oli väike pakk, aga järgmine kord panen suure)
Oliiviõli
Küüslauguküüned (nt 2-3 suurt küünt)
Tšilli (maitse järgi, kas värsket või minul nt oli Deliciast saadud tšilli kreem, mis on oi-oi-oi kui hot, hetkeks tundus, et olles pannud terve poti peale pool tl kreemi, õnnestus toit üle vürtsitada, aga lõppkokkuvõttes siiski oli paras kogus)
Krevetid (mul oli 3 karpi, igasühes krevette 100 g, 2 olid väiksed soolvees krevetid ja üks karp oli marinaadis tiigerkrevette)
Herneid (ca pool klaasi, täitsa sobisid külmutatud)
Purustatud tomatid (umbes pool väikest purki)
Keeda soolvees herned enamvähem pehmeks, nõruta. Nõruta ka krevetid. Keeda pasta vastavalt pakil kirjutatud keetmisajale. Samal ajal kuumuta oliiviõlis hakitud küüslauk, lisa tšilli, kuumuta. Lisa krevetid, prae paar minutit, et krevettide maitse kastme sisse läheks. Õngitse krevetid välja, kui õnnestub, siis ilma tšilli ja küüslauguta, pane krevetid ootele. Lisa koor, keeda madalamal tulel, kuni koor paksemaks läheb. Lisa purustatud tomatid. Keeda läbi, maitsesta soola ja pipraga. Lisa herned ja krevetid, kuumuta veidi ja sega kokku pastaga. Voila! Valmis!

PS! Nüüd leidsin linguinet ka Rimist, Panzani pasta, durumjahuga ja maksab ainult 14 eek.


Sama retsepti saab kasutada ka näiteks, kui kodus ei ole suurt midagi, aga on jupike suvikõrvitsat. Tuleb herned ja krevetid välja jätta ja algul koos küüslauguga suvikõrvitaribad oliiviõlis praadida. Mina kasutasin pennet.

neljapäev, 21. veebruar 2008

Kanafileerullid mozzarella ja päiksekuivatatud tomatitega

Vaja läheb:
3 tk Kanafileed (või broileri)
50 gr Päiksekuivatatud tomateid
1 pk Mozzarella
Kuivatatud või värskeid ürte
Soola/pipart
3 tl Oliiviõli
3 küünt küüslauku
Pane filee kahe toidukile vahele ja tao õhemaks. Määri soola ja pipraga nii seest kui väljast. Sissepoole pane ürte - nt Provence`i või Vahemere ürdisegu või tüümiani. Mozzarellast lõika õhukesed viilud ja kata kanafilee. Juustu peale omakorda aseta päiksekuivatataud tomati tükid. Mina kasutasin poolkuivatataud tomateid, need on mahlakamad. Ja siis kogu kupatus rulli ja vormi. Rullid saab kinnitada hambaorkidega või niidiga. Mina kinnitasin niidiga ja unustasin need pildistamise ajaks ära võtta :). Ümberringi lõika küüslauguviile, maitseks. Küpseta ca 200 kraadi juures, kuni kana on küps.

Delicia

Lasteaed, kus Mann igal teisipäeval ja neljapäeval paar tundi mängimas käib, on Schnelli tiigi lähedal. Ja Laias tänavas asub Itaalia delikatesside pood Delicia. Mann ära viidud, seadsingi sammud (õigemini autonina) sinnapoole.
Ega siin pikka juttu pole. Soovitan lihtsalt soojalt. Sealt saab kõikvõimalikku pastat näiteks, mida meie kaubandusest ei saa. Sain homseks külaliste tulekuks nt linguinet, mida ma mujal polegi näinud.
Siis kõikvõimalikud hoidised ja salatid, purgis ja lahtiselt - balsamiäädikas marineeritud šalottsibulad, marineeritud küüslauk, grillitud paprika ja suvikõrvits, nii marinaadis kui grillitud artšoki südamed, mitut sorti oliive, seeni, pestosid, jne jne. Ostsin neid sibulaid, poolkuivatatud tomateid (palju parem kui täiskuivatatud, mahlasem), punase pesto, marineeritud köögivilja antipasti, piprakastme, grillitud artišokid. Siis on seal tohutu valik Itaalia juuste (sain mozzarella tänaseks kanarulliks) ja Itaalia salaamid ja Prosciuttod (ostsin prooviks paar viilu ürtidega, nurgast näksasin, väga maitsev). Eks näis, kas sööme prosciutto ära või jääb ka selleks, milleks ma teda ostsin - loomaliha-tomatihautise jaoks, sinna oleks veidi vaja.
Siis on seal veel maitseaineid, kuivatatud seeni ja küpsiseid-komme. Need mulle täna huvi ei pakkunud. Veine on seal ka palju, terve veinikelder. Nende uudistamine jäi ka teiseks korraks. Igatahes, Deliciasse tasub minna!

Mercado õhtul ****

Nagu juba paari nädala eest otsustasime, võtsime tee Mercadosse uuesti ette. Seekord õhtul.
Mariale sai juba pool päeva räägitud, et täna lähme sellisesse kohvikusse, kus on väike mänguväljak ka. Mann oli päris elevil. Jõudsime kohale ja mida ei ole, on mänguväljak. Tegin siis pika näo ja uurisin asja. Öeldi, et järgmisel päeval tuleb suur üritus ja mänguväljak viidi taharuumi. Olin endiselt pika näoga. Ja siis ütles üks tore teenindaja, et aga me võime selle tagasi tuua. Ja nad tõidki mänguväljaku ükshaaval lihtsalt meie Manni jaoks tagasi. Vaat kus on alles teenindus.
Aga toidust. Proovisime nii Souperied (seda on enamus kriitikuid kiitnud), sealt võtsin Tai kanawoki, kui ka Grilli (seda on enamus kriitikuid laitnud), sealt sai proovitud fooliumis küpsetatud koorega kartulit ürdikastmes (ca 20 eek, super, võtaks järgmine kord jälle), grillitud poolikud tomatid, ürtide, juustu ja kappariga (1 tk 15 eek, jällegi, satuks minu menüüsse ikka ja jälle), köögivilja ratatouille (ca 30 eek, hautis, äärmiselt maitsev), adzika (külm vürtsine kaste, ei saanud aru, et midagi väga erilist oleks), šašlõk (30 eek/varras, nii šašlõkki šašlõkki pole küll kunagi restoranis saanud, tõesti maitsev ja seda kinnitas isegi šašlõkispets Henri) ja kartulivorm ürdi-koorekastmes (värske ja hea). Wok (70 eek) ei olnud midagi erilist. Lõhn oli küll ligitõmbav. Tegime (võibolla ennatliku) järelduse, et Vahemere köök õnnestub seal paremini kui Idamaade.
Igatahes, nurisemiseks pole põhjust. Midagi kauaseisnut meil ei õnnestunud sealt leida, kõik oli värske ja viisakas.
5 punkti ei saa panna, kuna ise taldrikule asju kuhjates jääb mingi esteetiline elamus puudu. Ja maitselt ka Controventoga ühte patta Mercadot panna ei saa.

Everest kathmandu 1/2

Siia Liivalaiale kolides mõtlesin rõõmuga, et kui ikka süüa teha ei viitsi, siis lähen 30 m edasi ja ostan Hiina ja Nepaali hõrgutised koju.
Söögitegemise viitsimine sai otsa, kui olime Tallinnas elanud oma 3 nädalat. Sai siis netist Kathmandu (www.kathmandu.ee) hiiglapikast menüüst mõned asjad välja valitud. Henri drumsticks oli otsas, nii et selles jäime sel korral ilma. Võtsime siis Chinese Chop Suey (nuudlid, tundus nagu oleks kasutatud neid 3 krooniseid michio nuudleid, kana, kreveti, aedviljade ja seentega, 55 eek), küüslaugu kana (mingis kohutavas taignas kuivad kanatükid, eraldi kaasas maitsetu purgikaste, 95 eek) ja piprasiga (95 eek, pidi olema marineeritud siga tšilli kastmes, aga süüa igatahes ei kõlvanud). Vot, sõime veidi. Siis otsustasime, et nüüd tahaks midagi süüa ka. Sellest rahast oli küll kahju. Tavaliselt ma üritan ülejäävast toidust midagi teha, aga see toit läks otse kanalisatsiooni.
Mitte kunagi enam tagasi. Pool punkti selle eest, et nii kiirelt see lobi valmis sai.

neljapäev, 14. veebruar 2008

Swissotel, lõunabuffet ****

Meie esimeste ööbivate külaliste puhul ja selle puhul, et nendeks osutusid sellised tähtsad tegelased, nagu minu vanemad, otsustas Henri kostitada meid Tallinna kõige uuema 5-tärnihotelli Swissotelli lõunabuffet's.

Etterutates võib öelda, et kõige proovimine võttis päris palju aega ja ega päris kõike ei jõudnud ikka ära proovida.

Sissejuhatuseks asusime suupistete kallale. Seal oli suitsuangerjat sibulamoosi vms-ga, võikala, heeringat, täidetud mune forellimarjaga, täidetud marineeritud seeni, foie gras pistaatsiakattega jne jne. Ma olen väga igav ja ütlen, et kõige maitsvam oli täidetud muna :). Püüdsin end maksaga harjutama hakata ja maitsesin foie gras'd (nuumhane maks), aga nii nagu ka varem, muutus mu kurk imelikuks ja tundus, et hakkan lämbuma. Järgmise korrani! Võibolla oleks lihtsam enda harjutamist alustada lambast ja kitsejuustust. Aga kõike oli põnev proovida. Aegajalt sai koka käest uuritud, mis imet seal tehtud on.

Salatilaual oli palju erinevaid salatilehti, aga nt endiivialehed olid juba pisut närtsinud. Juurde sai idusid, seemneid, tomateid (uurisin, Hollandist toodud, superhead, neid oleks kaasagi võtnud:)), marineeritud ja grillitud suviõrvitsat ning balsamicos marineeritud sibulaid. Kaks viimast olid selle laua parimad leiud. Juurde sai ise valada erinevaid õlisid pudelist (nt trühvlitükkidega oliiviõli) või erinevaid valmis kastmeid kannudest.

Sooja buffet osas olid tahked toidud kindlasti maitsvamad kui supid. Suppe oli 2 - tomati kreemsupp (ma arvan, et apelsiniga) ja mingi valge kreemsupp (täpselt aru ei saanud, äkki kartuli ja mandliga). Kahjuks ei olnud seal muud silti, kui "päevasupp". Mulle meeldis väga kollane risotto, kreemine, nagu peab. Lisaks pakuti kartuleid ürtidega (huvitavad piklikud kõverad koorega keedetud kartulid, kui õigesti mäletan, siis estragoniga), kana (mis oli hea, aga pisut tavaline), forell kastmes (väga maitsev, valge kastmega, kuid nagu ma juba eelnevalt maininud olen, on harvad need juhud, kui forelli või lõhet eriliselt valmistatakse, see ei olnud selline kord), hautatud köögiviljad (igati eeskujulikult hautatud, minu lemmikuid), valge kala vorm (lõhnas veidi söökla moodi, maitsesin emme juurest, oli ok), hirveliha (mina ei ole eriline hirve ahjuliha sõber, Henril ei meeldinud, et nii pehme oli, issile meeldis, et nii pehme oli :), nii et maitse asi). Äkki oli midagi veel, aga nii kaua aega on möödas, et enam ei mäleta. Mina ja emme loobusime magustoitudest, aga Henri juurest sai üht-teist ikka maitstud. Magustoiduvalik on seal vinge ja esindatud on kuulsamad desserdid nagu creme brulee, tiramisu, šokolaadi mousse jne. Magusasõpradele soovitaksin minna! Lisas olid erinevad moussed, keeksid, lahtine kook marjadega, saiavorm. Minu lemmikuks osutus lahtine marjakook. Praegugi hakkab suu vett jooksma.
LÄheks tagasi, kui tahaks palju erinevaid delikatesse proovida.

teisipäev, 5. veebruar 2008

Controvento- mi amore *****

No mina aru ei saa, mis imet seal Controventos tehakse. Peale eelmist korda mõtlesin, et äkki oli kõht väga tühi. Aga seekord sain kinnitust, et kui ma mõnes teises Eesti toidukohas saan oma arust head pastat, siis need isegi ei vääri pastaroa nime, kui võrrelda neid Controventoga.
Controvento asub vanalinnas, Vene tn-lt tuleb ära keerata kõrvalkäiku. Esimesel korrusel on rohkem baari tüüpi ruumid ja üleval tõsine Itaalia restoran - alati palju rahvast, sumin nagu Itaalia restoranile kombeks ja need lõhnad... Teisele korrusele viiva trepi esimesel astmel küsis Maria, et mis lõhn see on. Seal oli küüslauku, ürte, tomatit.
Kuna eilsele õhtusöögile jõudes oli kell juba 21.00, siis ei hakanud me eelroogade ja praadidega tegelema, vaid võtsime kumbki ühe pasta. Menüüst lugedes tundub, et ega need pastad just kuigi põnevad ei ole, kuidagi harjumatultvähe erinevaid asju on ühe roa sees, nt spaghetti tomatikastmes või tagliolini puravikukastmes. Aga jumal teab, mis imet see itaalia kokk seal köögis teeb, maitset on neis pastades kõvasti. Mina tellisin linguine alla diavola ehk linguined krevettidega teravas koorekastmes (175 eek). Henri võttis lasagne (130 eek). Lasagne kahjuks kahvatus minu linguine kõrval, nii et sõime enamasti kõik kolmekesi minu imemaitsvat pastat. Kui tavaliselt on siin Eestis koorekastmes pasta soojas vahukoores ujuvad pastatooted, mida kuigi palju sisse ei lähe, siis seal kasutatakse mingit teistsugust koort arvatavasti. Kaste ei olnud liiga vedel, see oli õrnalt roosakas mingist maitseainest, toidu sees oli kõvasti krevette ja veidi herneid, mis minu hernesõbrast Manni eriliselt rõõmustas.
Igatahes, saavutab Controvento tulemuse merite un detour ja seda ikka uuesti ja uuesti ja uuesti...

esmaspäev, 4. veebruar 2008

Punaveini pirnid jäätisega

Kooritud ja puhastatud pirnid panna keevasse vette, lisada tugevamaitselist punast veini, kaneelikoort, suhkrut. Keeda, kuni pehme, serveeri plombiirjäätisega.

Alt võib minna valede pirnidega, katsetamise asi vist. Need ei tohiks olla ei liiga kõvad ega liiga pehmed. Eesti suviseid pirne võiks proovida, ise pole veel proovinud.

Marika küpsisetort

Selga küpsised
Šokolaadipuding
Toru kohupiim, sega suhkruga
Banaanid
Virsikud või maasikad või vaarikad
Peale glasuuriks sulatatud šokolaadi või kakaoglasuur
Kohvi immutamiseks
Kasta hetkeks küpsis kohvi sisse ja lao neist alusele 1. kiht. Sellele pane puding ja banaaniviilud. 2. kiht küpsiseid, peale kohupiim ja väiksed virsikutükid (või marjad). Neid kihte lao korda-mööda. Viimane koht kata šokolaadi või glasuuriga ja pane 24 h külmkappi seisma.

See on selline tort, mida on vähemalt kolm inimest, kes tõesõna muidu torte ei söö, maitsnud, tellinud ja juurde võtnud. Olen Marika esialgset varianti vist veidi muutnud, aga kõige olulisem on Selga küpsis, šokolaadipuding ja kohupiim.

Rabarberi, maasika kohupiima kiirkook


Lehttaigen (1 pk)
2 muna
1 pk kohupiima
Suhkrut (ca 1,5 kl)
Maasikaid ja rabarbereid (isu järgi)
Lehttaigen ahjupannile, augud põhja kahvliga. Sellele laotada maasikad ja rabarberid tükkidena, sellele pool suhkrust peale. Segada munad ja kohupiim ja suhkur, see omakorda marjade peale. Küpsetada ahjus keskmisel kõrgusel 30 min 200 kraadiga ja 15 minutit sama kuumusega ülemisel.

PS! Pilt on samamoodi valmistatud koogist, aga maasikate-rabarberi asemel on talve puhul sügavkülmast võetud vaarikad-maasikad-sõstrad

Minu härjasilmad

Lehttaigen
Kohupiim
Muna
Suhkur
Virsikukompott
Võta 2 erineva läbimõõduga klaasi. Suuremaga lõika kogu taignast kettad. Pooltel ketastel lõika väiksemaga keskelt ketas välja. Pane rõngas ketta peale, suru veidi. Torgi korvi põhi kahvliga läbi. Küpseta eelkuumutatud ahjus suurel kuumusel veidi korve. Tõsta välja, pane sisse muna, kohupiima ja suhkru segu ja selle tagurpidi pool virsikut. Pane uuesti ahju ja küpseta kuni korvike on pruunikas.

Baan Chao Lay koka köögiviljad austrikastmes




Originaalis olid köögiviljadeks minimais, porgand, „morning glory“ ehk vesi spinat, rohelised hernekaunad, lillkapsas, seened, sibul, küüslauk jms
Siinsetes tingmustes võib panna nt
Hiina kapsas või/ja spinat
Paprika
Lillkapsas
Brokkoli
Šampinjonid
Sibul
Küüslauk


(üks eriliselt hea kooslus oli küüslauk, spinat, punane sibul, suhkurhernes, brokkoli, šampinjon)
Prae hakitud küüslauk õlis, lisa kõik teised köögiviljad, sega ettevaatlikult, kuni köögiviljad on veel veidi krõmpsud. Lisa kohe päris palju sojakastet (nt 1/2 klaasi) ja pipart. Sega, lisa austrikaste (ca 2 sl ), sega. Serveeri kohe. Lisandiks riis.

Lasin meie Tai kokal mulle oma kokakunsti ette näidata. Siin siis minu lemmikretsept on. Samas, ega ta ikka siin päris õigesti välja ei tule. Aga hea tuleb küll!

Ürdikartul

Kartulid
Puhmas basiilikut
Extra virgin oliiviõli
Küüslauku
Soovi korral värsket tilli, tüümianit, punet või peterselli või kõike
Soola ja pipart
Keeda väikseid kartuleid (suuremad poolita) soolases vees, kuni need on valmis. Sega kõik ülejäänud koostisosad ja mikserda saumikseriga. Kurna kartulid ära. Lisa ürdi, küüslaugu, oliiviõli segu ja sega kartulid selle seguga läbi. Serveeri soojalt.

Ülihea ja lahja vaheldus tavalistele keedukartulitele, keeduriisile ja keedupastale. Kui üle jääb, siis sobivad suurepäraselt ka praadimiseks.

Kuldne kartulipuder

Kartuleid
Safranit
Võid
Piima
Küüslauku
Värsket tüümiani
Keeda kartulid soolases vees pehmeks, kurna. Pane pott tagasi pliidile, suru kartulid ühtlaselt puruks (mitte kasutada saumikserit!). Lisa veidi piima ja võid, safranit, hästi peeneks hakitud küüslauku ja värsket tüümiani. Sega kõik hästi korralikult läbi.

Kes korralikult tampida ei viitsi, sellele see söök ei ole. Minuga korra juhtus nii, tulemus oli suhteliselt ebameeldiv, küüslaugutükid ja tampimata kartulitükid ei olnud meeldiv kooslus. Saumikser aga teeb pudrust kleepuva kreemi.

Pastakaste hakklihaga

Hakkliha
Küüslauku (ca 5 küünt)
Sibul (1 tk)
Paprika (1 tk)
Suvikõrvits
Purustatud tomatid (1 purk)
Valget (või punast) veini
Loorberileht
Oliiviõli
Prae oliiviõlis hakkliha, hakitud küüslauk, sibul, paprika ja suvikõrvits. Lisa purustatud tomatid, sorts kuiva valget veini ja loorberileht. Keeda 10 min. Serveeri kohe keedetud pastaga (enne võta välja loorgerileht).

Üks meie pere põhitoite. Retsept muidugi muutub vastavalt aastaajale, kodus leiduvale ja lahti olevale veinile.

Pasta Luca moodi



Must pasta (1 pk)
Kirsstomatid (nt 300 gr)
Valge kuiv vein (ca 1 kl)
Küüslauk (ca 3 suurt küünt)
Oliiviõli (4 sl)
Krevetid (paneks nt 3 väikest pakki soolvees krevette, igas ühes 100 gr krevette)
Must pasta keeta väikse sortsu oliiviõliga
Pasta kurnata, poti põhjas oliiviõlis praadida hakitud küüslauk, kirsstomatid. Lisada valge vein, sool ja pipar ja keeta 5 min. Lisada pasta, sorts oliiviõli. Segada ja hoida tulel. Lõpuks lisada krevetid. Segada veel tulel paar minutit ja serveerida.

See pasta oli suvel Milaanos Anu ja Luca juures käies esimeseks roaks. Ja seda olekski võinud sööma jääda. Magnifico! Itaalia õhk, Luca pastategemise aastatepikkused kogemused ja kohalik tooraine jäävad ära, aga ikkagi jääb alles superhea pasta! Musta pastat saab Tartus ainult Cafe Truffest minuteada, Tallinnas on rohkem valikut, mina leidsin Stockmannist.

Ahjukartul tüümianiga

Kartulid
Sea ahjuribi või toores peekon
Pisut suitsupeekonit või suitsusinki maitseks
Väikseid porgandeid
Kuivatatud tüümiani
Hapukoort
Oliiviõli
Koori kartulid ja lõika ca 2*2 kuubikuteks. Pane vormi põhja õli ning sellele omakorda kartulid ja porgandid. Kartulid ei pea olema ühe kihina. Puista peale kõvasti soola, sellele kuivatatud tüümiani. Vala peale oliiviõli. Määri toores liha mõlemalt poolt soola ja pipraga, aseta köögiviljadele. Toore liha vahele pane maitseks suitsuliha. Küpseta ca 180 kraadi juures niikaua, kuni kartul on peaaegu pehme. Lisa köögiviljade peale hapukoort ja küpseta, kuni kartulid on täiesti valmis.

Punaveini lihaveis

Lihaveise filee
Sibul
Loorber
Porgand
Küüslauk
Paprika
Punane kuiv vein
Kuivatatud rosmariin
Soovi korral mustad oliivid või kuivatatud tüümian
Veis pruunistada oliiviõlis, maitsestada soola ja pipraga. Tõsta pannilt ära. Pannile lisada küüslauk, sibul, kui need klaasjad, siis lisada min 300 ml punast veini ja loorber, rosmariin. Kui ca 10 min keenud, siis lisada porgandid, paprika, liha. Keeta kuni liha valmis ja kaste pruun, mitte lilla. PS! Võtab kaua aega.

Kanakintsud feta ja oliividega

Kanakintse
Paprikat
Suvikõrvitsat
Küüslauku
Musti oliive
Sibulat
Valget veini
Oliiviõli
Fetajuustu
Tüümian ja lehtpetersell
Ahjupotti panna soola ja pipraga määritud kanakintsud, nendega koos paprika, suvikõrvits, küüslauk, oliivid, sibul, sorts valget veini, värsket tüümiani ja lehtpeterselli. Valada üle oliiviõliga. Ahjus 180 kraadi juures küpsetada kuni peaaegu valmis, lisada fetajuust, küpsetada kana valmimiseni.

Kana mustade oliividega

Kanafilee
Küüslauk
Sibul
Loorberileht
Kuivatatud tüümian
Mustad oliivid
Valge kuiv vein
Oliiviõli
Praadida oliiviõlis kanafileed kahelt poolt, tõsta kana välja, panna õlisse peeneks hakitud sibul ja küüslauk, kui need läbipaistvad, siis lisada 300 ml valget veini, tüümian ja loorberileht. Lasta keeda madalal tulel 10 min, lisada kanad. Kui kana valmis hakkab saama, lisada poolikuid musti oliive nii palju kui mahub. Keeta kuni kana valmimiseni. Sobib nii pasta, riisi, kartuli kui ka saia ja salatiga.

Õnnestub alati! Olen ise selle söögi paadunud austaja ja kõigile külalistele on ka siiani hästi maitsenud.

Punane kalakarri

Punast või valget toorest kalafileed
400 ml kookospiima
Punast karripastat
Laimi
Kirsstomateid
Tšillit või tšillipulbrit
Koriandrit (värske või pulber)
Kergelt keedetud kartuleid (veerandikena)
Lase wokil kookospiim keema, lisa karripasta ja tšilli. Keeda, kuni on veidi paksenenud, lisa kirsstomatid, kartulid ja kala. Kata kaanega ja lase madalal tulel keeda. Kui kartul ja kala on valmis, lisa koriandripulber ja laimimahl. Sega ja serveeri.

PS! Päris vürtsikas. Isegi minu hästi vürtse taluv Maria põlgas selle söögi ära ja ütles, et "kititab".

Grilllõhe sojakastmes



Lõhefileed
Rohelist sibulat või murulauku (suur pihutäis)
Ingverijuurt (pihutäis)
Tšillit (või tšillipulbrit) 1 tl pulbrit või 1 tšilli
Koriandrit (võib ka pulbrina) 1 tl
Õli 2 sl
Sojakastet 0,5 klaasi
Suhkrut 1 tl
Sorts vett
Küpseta lõhet suurel kuumusel 5-7 minutit, tõsta ahjust välja, kata vorm. Soojenda wokpannil õli, lisa tükeldatud ingverijuur, roheline sibul ja tšilli, lisa suhkur, sojakaste, vesi, lase keema, sega, tõsta tulelt ära. Lisa koriander ja vala seguga kala üle. Serveeri kohe.

Kui muidu on meie pere meelest lõhe ja forell sellised kalad, kes maitsevad igal pool enamvähem samamoodi (kui nad ikka värsked on), siis see retsept tõestas, et lõhe saab ka teisiti maitsema panna. Meile meeldib! Tehtud BBCGoodfood ainetel.

Fooliumikartul kalamarjakastmega

Suuri siledaid kartuleid
Fooliumi
Forellimarja
Punast sibulat
Hapukoort
Kartulid panna fooliumisse ükshaaval ja küpsetada ahjus või grillil pehmeks.
Segada kalamari, sool, pipar, peeneks hakitud sibul ja hapukoor. Süüa koos äsjavalminud fooliumikartulitega.

See toit sai leiutatud suvel Henriga kahekesi Peedul piknikut pidades. Kindlasti tulebki sellele kasuks lõkkel tehtud fooliumikartulite väike suitsumekk.

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli
sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit
kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid
Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema.
Süüa koos värske saia ja toorsalatiga

Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.

Vürtsikas mereanni-küüslaugu supp

Sarnaseid suppe (võrtsiseid, tomati ja kalaga) sai proovitud mitmes kohas. Küll ma maigutasin ja püüdsin koostist aimata. Siin siis minu variant. Minu meelest super. Mu tädi, kelle külaskäidu ajal eelmisel kevadel seda suppi pakkusin, ütleb siiamaani iga kord, kui minuga kohtub, et ta pole endiselt paremat suppi saanud. Isegi oma juubelilauas mainis seda, nii et ma usun, et proovimist väärt. Vaja läheb:

Tomatid (talvel võib ka purustatud tomatid olla).
Valget või roosat kala,
Krevetid,
Šampinjonid,
Küüslauk,
Sibul,
Tšillit või tšillipulbrit,
Punane karripasta
Laim
Pane kala külma vette koos terve sibula, terapipra ja soolaga. Lase keema, keeda, kuni kala on küps. Tõsta kala välja ja eralda filee. Prae pannil oliiviõliga palju küüslauku, hakitud keedetud sibul, lisa viilutatud šampinjonid ja tükeldatud tomat. Maitsesta soolaga ja lisa see puljongisse. Lase keeda, kuni puljong ei ole enam klaar päris. Lisa karripasta (keskmise poti kohta 2 kuhjaga supilusikatäit), kala, krevetid, tšilli. Kuumuta, pigista sisse poole laimi mahl ja serveeri.

Emme tomatisupp

Minu kalli ema suvine tomatiuputuseaegne supiavastus, mis on meie pere söögilaual ennast väga hästi sisse seadnud! Vaja läheb:

Hulk Eesti tomatit (talvel teen 400 gr purustatud tomatitega)
Hulk Eesti sibulat
Õli
Puljongikuubikud
Porgand
Kartul
Vorst, viiner vms
Prae õlis hakitud sibul, eraldi prae õlis hakitud tomat (mõlemat peab olema hästi palju, kumbagi nt ääreni pannitäis), lisa mõlemad keevasse vette, lisa puljongikuubikud. Lisa hakitud porgand ja kartul. Kui need enam-vähem pehmed, lisa vorsti- või viineriviilud. Lase päris kaua keeda. Soojenda hiljem või järgmisel päeval, serveeri koos hapukoore ja värske tilliga.

Teen seda suppi peaaegu igal nädalal ühe suure portsu, sest kõigile maitseb ja on lahja. Iga soojenduskorraga läheb aina paremaks. Tallinna kesklinna kloorivesi rikub teda kõvasti, nii et teen seda nüüd mineraalveega. :(

Koorene forellisupp

Forelli liha (võib olla ka supikogu)
Porgand
Kartul
Herned
Sibul
Vahukoor
Keeta forelli, soola, pipra ja terve sibulaga, võtta liha välja, nii et jääb ilus klaar puljong. Lisada kartul, porgand ja hernes, kuni need valmis. Lisada forelliliha ja vahukoor, lasta keema. Peale panna värsket tilli.

Fetasalat grillkana ja avokaadoga

Salatilehti (lollo rosso, jääsalat või tammelehesalat või nende segu)
Tomatit (Eesti või kirsstomatid)
Avokaado
Kanafilee
Fetajuust
Oliiviõli
Sidrunimahl
Värske tüümian
Värske basiilik
Mustad oliivid
Pintselda kanafilee oliiviõliga ja pane talle veidi soola. Grilli suurel kuumusel ahjugrilli all või väligrillil, kuni filee on küps ja pealt ilus kuldne.
Pese ja kuivata salat, rebi kaussi. Lõika tomatid sektoriteks (kirsstomatid pooleks) ja pane need salatilehtede peale kaussi. Pane tomatitele veidi soola. Lõika kanafilee ribadeks ja pane tomatitele. Lisa ka viilutatud oliivid ja fetatükid. Sega kokku kaste – poole sidruni mahl, 2 spl oliiviõli, soola, pipart, värsket tüümiani ja tükeldatud basiilik. Koori ja tükelda avokaado. Lisa avokaado kohe kastmele ja sega ettevaatlikult läbi, et avokaado ei puruneks. Vala kaste koos avokaado tükkidega salatile. Lase 15 min seista ja serveeri värske saia või ciabattaga.

Tapenade saiad

Ciabatta
Mustad oliivid
Anšoovised
Kapparid
Oliiviõli
Pipar
Küüslauk
Sega mustad oliivid (pool klaasi), sl kappareid, 3 suuremat või 6 väiksemat anšoovist, 1 suurem küüslauguküüs (puruks pressitud) ja must purustatud pipar, lisa 4 sl oliiviõli. Uhmerda või sega hetk saumikseriga. Pane pooleks tunniks segu külmkappi seisma. Lõika ciabattast ristipidi väiksemad viilud, rösti neid kergelt, pane neile õhuke kiht tapenade’i. Selle peale pane leht basiilikut ja poolik kirsstomat või kõvaks keedetud muna viil.

Bruchetta Kristeli moodi

Ciabatta
Tomat
Küüslauk
Basiilik
Oliiviõli
Mozzarella
Sega hakitud tomat, sool, pipar, tükeldatud küüslauk ja tükeldatud basiilik. Lase segul pool tundi külmkapis seista. Viiluta Ciabatta ristipidi, kata mõlemalt poolt oliiviõliga. Kata tomatiseguga ja pane peale viil mozzarellat. Grilli ahjus, kuni juust on sulanud.

Avokaado salat Anu moodi

1 Avokaado
1 tl Oliiviõli
1 tl Itaalia punaveini äädikat
Sool
Pipar
Lehtpetersell soovi korral
1/2 Sidruni mahl
Avokaado koorida ja tükeldada, lisada oliiviõli, veiniäädikas, veidi sidrunimahla, sool, pipar ja soovi korral hakitud petersell.
PS! Kohutavalt raske on meie kaubandusest leida head avokaadot. Liiga pehme, liiga sarvestunud koor, liiga toores jne. Ärge siis ühe ebaõnnestumise pärast alla andke!

Grillitud paprika

1 Paprika
1 tl Oliiviõli
Sool
Pipar
1 küüs küüslauku
Paprika kuumas ahjus või grillil tervelt pealt mustaks küpsetada. Lasta veidi seista (või panna paberkotti mõneks ajaks) ja siis koorida. Lõigata ribadeks, segada oliiviõli, soola, pipra ja hakitud küüslauguga.

Grillitud suvikõrvits

Suvikõrvits
Küüslauk
Oliiviõli
Sool
Lõigata suvikõrvitsast pikuti õhukesed viilud, raputada soolaga ja hakitud küüslauguga üle ja panna köögipaberile nõrguma. 20 minuti pärast asetada grillile ja pintseldada üle oliiviõliga. Küpsetada kuni on valmis ja triibulised.

Õlidipp värskele saiale Anne moodi

Rapsiõli
Küüslauk
Sojakaste
Soola, pipar, suhkur
Sidrunimahl
Küüslaugu purustad ära, siis lisad õli, sidrunimahl, siis sojakaste, kui sojakaste kohe küüslaugule peale panna, siis on klimpis, enam õliga ei segune.
Selle sisse kasta värsket saia või sepikut

Kreeka salat

Eesti tomat
Eesti kurk
Punane sibul
Mustad oliivid
Jääsalat
Punane paprika
Sool, purustatud must pipar
Kastmeks oliiviõli, küüslauk, tüümian

Tomati-küüslaugu salat

Eesti tomat
Eesti jääsalat
Eesti lollo rosso
Küüslauk
Oliiviõli
Itaalia punaveini äädikas
Sool, purustatud must pipar Kunsti polegi. Salatid rebida, kõik kokku ja mitte eriti palju segamist!
Ma arvan, et selle salati võib talvehooajal tomatimaitseliste tomatite puudumise tõttu rahulikult tegemata jätta. Kui pole just isu kalli hinna eest palju lõhnavaid kirsstomateid osta.

Paremaid retsepte

Juba päris pikka aega olen kogunud enda mõeldud-proovitud (ja mõne sõbra pealt maha viksitud-järele proovitud) retsepte omaenda arvutisse. Äkki saab siit, minu blogist, keegi veel neist kasu ja rõõmu ja kõhu ka täis.
Vabandama pean kõigi lamba, kitsejuustu ja maksasõprade ees - neid esialgu minu toitudes ei leidu. Kui mul õnnestub end nendega ära harjutada, siis lisandub ajapikku kindlasti neidki.
Minu köögi märksõnadeks on kindlasti tomat, küüslauk, oliivid, oliiviõli ja vein. Kõike teha on lihtne, enamasti ka kiire. Head nautimist!
PS! Püüan ajapikku fotosid ka lisada

Bangkok ***1/2

Pärast seda, kui olime ühel ilusal päeval järjest külastanud 7 võimalikku tulevast korterit, kippus vägisi meelde puhkus. Ja viimane puhkus sai mööda saadetud Tais. Üks Tai restoran, Bangkok, asus otse ühe külastatud korteri vastas ja sinna me oma korteriralli lõpetuseks tagasi suundusimegi.
Arvake ära, mida tellis Henri? Ikka Tom Yum Kung'i (98 eek). Ja mina? Ikka oma Tai köögi lemmikut - köögiviljad austrikastmes (kui ma ei eksi, siis 99 eek). Otsisime ikka autentset Tai maitset. Arvasime ekslikult, et ega Eestis keegi korralikult vürtsi supile ei lisa ja manisime, et supi võiks niimoodi vürtsitada, nagu Tais. No oli alles vürtsine! Mul võttis hinge kinni, Henri harjus päris kiirelt. Kindlasti oli see Tom Yum siiani Eestis proovitutest originaalidele kõige lähedasem. Minu köögiviljad olid ka täitsa ok, aga veidi magedad. Samuti ei olnud selle sees ühte olulist Tai köögiviljasegu osa - morning glory lehti (see peaks mingi vesispinat vms olema). Lõpetuseks pakuti väga maitsvat ingveriteed.
Bangkok saab hinnanguks "lähen tagasi, kui Tai söögi isu tuleb ja ise koostisosi kokku ei saa".

Restoran koju, Golden Dragon **1/2

Siin Tallinnas on keegi tubli inimene teinud sellise toreda firma, mis toob mitmete restoranide toidu otse koju kätte. Nii saab kiirelt koju nii Tai, Hiina, Itaalia, Jaapani, Mehhiko, Ungari kui ka Vene toidud. Tellida saab aadressilt http://www.toit.ee/ ja kojutoomine maksab 40 eek, suurema summa puhul tasuta. Minusugustele sularahatutele on hea seegi, et makseterminal tuuakse koos söögiga otse koduukseni ja maskta saab ka kaardiga. Meie tellisime äripäeva õhtul, kui võiks arvata, et tellijaid on palju, aga toit hiina restoranist Golden Dragon saabus ca 30 minutiga.
Henrile on juba kombeks saanud, et kui kuskil on võimalik katsetada Tom Yum'i, siis seda ta ka proovib. Seekord proovis kanaga suppi (60 eek). Midagi tuttavat selles küll oli, aga siiski oli asi Tais saadud Tom Yumist kaugel. Teine asi, mida Henri alati hiinakatest otsib, on taevatrummid või trummipulgad (drums of heaven või drumsticks). Tegemist on marineeritud kanatiibadega, millest on osavalt 1 kont eemaldatud, nii et alles on paljas kont, mille otsas on puntras kogu tiiva liha. Kõige paremad on need kindlasti Tartus, Tsink Plekk Panges. Golden Dragonist sai tellitud drumsticks (75 eek), mis olid ka täiesti söödavad ja meenutasid ka pisut igatsetud Pange trumme. Lisaks tellisime aurutatud riisi ja nuudlid kana, krevettide, sealiha ja juurviljadega austrikastmes (68 eek). See oli täitsa hea, läks Mannilegi äris hästi peale. Lisaks toodi kausitäis punast küüslaugukastet. Veel 2 päeva pärast seda söömaaega rääkis Maria, et "tahaks midagi süüa. Tahaks seda riisi ja punakastet, mis üks onu meile koju tõi!".
Selle söögikohaga on nii, et kuigi kõik oli täitsa ok, läheb see kategooriasse "proovime järgmine kord mõnda teist kohta!"

pühapäev, 3. veebruar 2008

Mercado hommikul ****

Seebid hetkel otsas, midagi uut veel elumuutuste tõttu pakkuda pole, mõtlesin siis enamasti enda rõõmuks (loodetavasti ka mõne teise rõõmuks) aegajalt üles märkida, milliseid kulinaarseid elamusi on meie pealinnal pakkuda.



Olen kindel, et ma pole elu sees ühtki restorani nii kaua otsinud, nagu Mercadot. Jutud sellest, et väsimatu chef Imre Kose plaanib gurmee mõistliku hinnaga massidesse tuua ja seda Eesti suurimas söögikohas innovaatikalinnakus Ülemiste Citys, jõudsid minu kulinaartundlikesse kõrvadesse juba väga ammu. Igatahes, 2007 sügisel ei jõudnud ma enam oodata, ja asusin googeldama. Aga, ei midagi. Küsisin Ülemiste kesuses olles sealsest infost, nad ei teadnud ka midagi. Mõlgutasin juba mõtteid, et ju siiski ei tulnud see suur ettevõtmine välja :(.

Aga paari nädala eest sattusin lugema toidukohtade arvustusest, et lõpuks ometi on Mercado täiesti avatud. Leidsin Ülemiste City kodulehelt ka kontaktid, kellaajad ja päevamenüü. Plaani sai võetud õhtusöök Mercados. Kui ükski õhtu ei sobinud, katkes taas minu kannatus ja söömaminek sai ümbertõstetud järgmisele hommikule.

Mercado avatakse kl 9 ja umbes 9. 30 astusimegi meie kolmekesi sisse tema uhketest ustest. Esimesena jõudsime Gurmee marketile, kus müüakse kõikvõimalikke kõrgekvaliteedilisi toiduaineid - šokolaadi, õlisid, veine jms. Sealt edasi algab tagasihoidlikult, kuid maitsekalt ja modernselt sisustatud söögisaal. Saali keskel on toite pakkuvad ringikujulised letid - Boulangerie (VÄRSKED küpsetised), Souperie (supid ja wokid), Grill (toidud otse grillilt). Meie üllatuseks ja nördimuseks tuli välja, et kuni kl 11-ni on avatud ainult Boulangerie. Tuju kippus ära minema, kui ettekandja läks igaks juhuks üle küsima, kas tõesti enne 11 muud süüa ei saa. Ja sealt saabus naeratava näoga Hr Kose ise. Ütles, et hetkel tõesti ei ole teised osad avatud, kuid kuna neilt on palju küsitud, hakkavad nad varsti pakkuma ka laias valikus hommikusööke - Itaalia, Inglise, Prantsuse... putrusid jms. Aga selleks päevaks soovitas ta värskeid küpsetisi, eriti metsaseene-ürdi pirukat. Kõik taignad pidid olema kohapeal tehtud ja saiad värskelt ahjust tulnud. Tuju hakkas juba paranema, Kose entusiasm on lihtsalt nii nakkav. Uurisin, et äkki on kuskil ka mõnda salatit. "Oot, lähen uurin. Mis Teile huvi võiks pakkuda? Äkki mozzarella, kirsstomatid ...". Jäi üle vaid noogutada. Mõne aja pärast ilmuski impressaario köögist värskusest lõhnava kausiga, kattis ise mulle laua, tõi noad-kahvlid-salvräti ja soovis "Head nautimist!" Mozzarella-kirsstomati salat, mõnede mustade oliividega ja balsamico kreemiga maksis 60 eek ja viis keele alla. Aga tõeline šedööver oli hoopis soovitatud seene-ürdi pirukas (35 eek). Teate, kuidas hea muusika peale ihukarvad üles tõusevad, vaat sama juhtus seda suussulavat pirukat süües. Tunda oli, et tainas oli meistrite tehtud ja pirukas otse ahjust tulnud. Henri võttis tumedast jahust croissanti soolalõhega (ka umbes 35 eek, täpselt ei mäleta) ja viini saia. Latted tulid suurtes tassides ja ohtra vahuga (mille Maria isuga ära sõi). Henri croissant oli ka värske ja maitsev, aga ihukarvad jäid oma tavaasendisse. Kui tavaliselt tuleb viinisaia seest kreemi tikutulega taga otsida, siis Mercado oma ujus kreemist. Magusasõpradele meeldiks! Kuna Maria leidis rohem rõõmu Mercados asuvast mänguväljakust (see asub mugavalt keset söögisaali, mitte nurga taga, nagu paljudes kohtades), siis ostsime talle veel ühe juustu-ürdi rulli kaasa. See pakiti ilusasse valgesse kinkekotti ja kott kinnitati ilusa Mercado kleepsuga. Hiljem selgus, et ka juusturullis ei olnud juustuga just koonerdatud.
Ühesõnaga, selle hommikusöögi põhjal võib Mercado kindlasti paigutada kategooriasse merite un detour (ehk väärt kohalesõitu). Kas Mercado mahub sellesse kategooriasse või mitte, selle üle arutles ka täna hommikul minu postkastis olnus Oma Maitse. Nii Oma Maitsest kui ka paarist eelnevast arvustusest, kus hindaja külastas Mercadot õhtusel ajal, jäi pigem kõlama, et nurinat oli rohkem kui mõminat. Mõned toidud olid kuivaks seisnud ja grilli osa soovitati üldse vältida. Oma silm on kuningas, nii et eks varsti vaatame, kuidas turul (mercado tähendab hisp keeles turg minuteada) õhtuti värske kraamiga on.