esmaspäev, 31. märts 2008

Spaghetti aglio, olio e peperoncino - spagetid oliiviõli, küüslaugu ja tšilliga

Avastasin, et üks tänuväärne ja uskumatult lihtne pastaroog on kirja panemata jäänud. Parandan siis selle vea. Serveerida võiks kindlasti mõne salatiga, soojaks suvepäevaks hea kerge lõunasöök. Vaja läheb:
Häid spagette (1 pk)
5-6 suurt küünt küüslauku
4-5 sl oliiviõli
1 tl tšillit (värsket imepeeneks tükeldatud või nt mina kasutan endiselt oma Deliciast saadud tšillikreemi)
Prae õlis tükeldatud küüslauk, lisa tšilli. Sega al denteks keedetud pastaga, kuumuta hetkeks. Ja ongi valmis! Enam lihtsam ei saa üks asi olla. Pane peale veidi värsket lehtpeterselli, joo külma Proseccot, pane silmad kinni ja kujuta ette, et istud oliivipuude all... või ... Peedul terrassil :)

Ahjukana köögiviljadega

Täna õnnestus peaaegu kõiki Role reegleid järgides meeli täiesti rahuldav ja väga maitsev õhtusöök valmistada. Menüüs oli:
Ahjukana köögiviljadega (millest mina sain endale ainult köögivilju lubada)
Keedetud lillkasas ja brokkoli
Keedetud kartulid (mida Henri endale lubada ei saanud)
eile Nopist ostetud läti puravikud, mida praadisin punase sibulaga rapsiõlis (võid ei või kasutada koos kartuli ja lihaga :( )
Kurgisalat (mis oli tegelikult viilutatud värske kurk meresoolaga, panin kausile kaane peale ja raputasin kõvasti, et mahlad voolama lööks, nipp, mille leidsin Nami-nami foorumist)
Muu on kõik selge, aga kanaprae sisu oli selline:

5 kanakintsu
oliiviõli
4 šalottsibulat
6 suurt küüslauguküünt
3 keskmist porgandit
Provence'i ürdisegu
sool/pipar
Ahjuvormi põhja pane oliiviõli, kanakintsud määri soola/pipraga ja pane vormi. Tee sibul, küüslauk ja porgand piklikeks tükkideks ja pane samuti ahjuvormi. Lisa ka neile soola/pipart. Pane kogu praele peale ürdisegu. Tilguta üle õliga. Pane ahju 200 kraadi juurde. Kui kana on ilusti kuldne, pane kana alla veekauss ja küpseta 180 kraadi juures kuni kana on pehme ja porgand krõmps kergelt.


PS! Eile õhtul saabus Henri Londonist ja mulle oli tal midagi õige magusat... tume šokolaad, erinevates variatsioonides, väga põnevates kooslustes. Kusjuures hea on see, et tume šokolaad on Role rogrammis ka lubatud. Pikas mustas šikis karbis oli 2 tavalist tumedat šokolaadi, 2 erinevate pähklitega šokolaadi, 2 ingveriga šoolaadi, 2 tšilli ja apelsini eeterliku õliga (PS! kas see saab õige olla!?) šokolaadi.




pühapäev, 30. märts 2008

Kurvad avastused


Role programm läheb aina kurvemaks. Vahepeal tundus, et polegi hullu, aga nüüd avastasin mitmeid ebameeldivaid reegleid, mille vastu olen eksinud.

1. Soja ei ole mitte üks paljudest köögiviljadest, mida tohib süüa valimatult iga liha, kala või muna juurde, vaid kuulub kokku teiste ubadega, mille juurde võib süüa ainult teisi köögivilju. Nii et katsetused sojajogurtiga salatikastmete jaoks on täiesti asjatud.

2. Kaerast tehtud koor, mida ma kavatsesin katsetada kalasupis tavalise koore asemel, on ju tegelikult teravili ja ei sobi kala ega lihaga kuidagi kokku. Samas on hea asi, see, et mulle jääb võimalus kasutada seda koorese pastakastme tegemiseks, sest pasta kuulub samuti teravilja alla.

3. Sojakaste, millega mulle meeldib maitsestada köögivilju ja marineerida liha/kala, ei sobi mitte! Köögiviljade juurde sobib, aga siis peab unustama liha või kartuli või pasta sinna juurde. Sest tegu samuti ju sojatootega.

4. Samuti ei sobi kalakaste ja austrikaste, sest need sisaldavad ju kala. Kui ma neid lisan köögiviljale, mille valmistan lisandiks liha või pasta juurde, siis on juba viga sees.

Ma ei oska enam süüa teha, nii et kõik õige oleks. Nii sõin täna õhtuks vokitud rohe-valgeid köögivilju (brokkoli, lillkapsas, suvikõrvits, küüslauk) austrikastmes ja keedumune. Eks ma jätkan leiutamist.

Nop-pood ehk miks ma tahaksin elada Kadriorus ****1/2

Sisustasime Mariaga oma üksildast pühapäeva juba ammu plaanis olnud uue öko-deli-poe-kohviku Nop külastamisega. Tiirutasime mööda Vilmsi, Faehlmanni, Kreutzwaldi, Vase, Tina ja teisi Kadrioru tänavaid otsides seda ühte väikest ja õiget, Köleri tänavat, päris jupp aega. Maria jõudis juba oma 10 korda küsida: "emme, mis teeeeeeeeme?". Aga kohale me jõudsime!
Ma ei kujutanud ette, et see on nii suur. Ökopoed on tavaliselt väiksed uberikud, aga Nopis on ruumi lahedalt, pood ühel pool peaust ja kohvik teisel pool. Mulle ei olekski meeldinud kohvikusse jääda, kui see oleks tähendanud istumist laua taga, mis on litsutud poelettide vahele nagu see tihtipeale delide kohvikutes on.
Mulle meeldis väga, et Nopi poepoolel on müügil kõike - liha, piimatooteid, värsket kraami, külmutatud kraami, pagaritooteid, magusat jne. Enamasti on delide/ökopoodide tootevalikutes kuivained ja kaua säilivad konservid, vist kartuses, et muidu läheb kaup kiirelt halvaks. Aga Nop on üks julge ettevõtmine ja ma olen täiesti veendunud, et sel korral on julge hundi rind hästi rasvane, usun Nopi edusse iga kell. Meelde jäi suur kogus väga ilusaid värskeid ürte, palju erinevaid õlisid (oliiviõlisid saab leti juures maitsta), palju maitsekastmeid ja konserve, veidi idamaiseid toiduaineid, palju öko teraviljasaaduseid, huvitavad mahlad (näiteks Eesti maasikamahl), mahepähklid, läätsed, Läti looduslik kosmeetika Madara. Enamus muidugi jäi siin mainimata.
Mann šoppas endale korvi kirsstomatid ja väikse värske apelsinimahla, mina lisasin Tai nuudlikastme, külmutatud läti puravikud, küüslauku ja katsetamiseks mõned apelsinid. Avastasin, et Nopi imehead värsket apelsinimahla tehakse täpselt samasuguse Stollari masinaga nagu minu oma. Aga mahl on parem. Uurisin, kas nad filtreerivad selle enne joomist, tuli välja, et ei filtreeri. Proovin nüüd tõestust leida, et hea mahla saladus peitub õigetes apelsinides.
Kuna Maria leidis enda rõõmuks mängunurga, siis oli kohvikusse jäämine otsustatud. Tellisin endale porgandi-ingverisuppi (45 eek). Kuna ma ei olnud kindel, mis sinna suppi veel lisatud on (äädika kohta uurisin juba enne järgi, seda seal pole) peale porgandi ja ingveri, siis muud juurde ei võtnud. Saabuski valges kausis ilus oranž supp, millel peal killuke rohelist ja kooresed triibud. Küll mul oli kahju, et fotokat kaasa ei haaranud. Helistasin siis Henrile Londonisse ja teatasin, et ma olen ühes hästi lahedas kohas söömas, kuhu me kindlasti tagasi peame tulema. Tahtsin hirmsasti oma emotsiooni jagada kellegagi. Henri muidugi lubas rõõmuga minuga ühineda. Supp oli sametine ja pehme ja vürtsikas ja soojendav. Tõesti hea. Ma ei ole üldse püreesupi usku, kaldun arvama, et püreesupp on üks ... kaste. Aga Nopi porgandi-ingverisupp tõestas vastupidist. Sõin igat suutäit nautides kõik ära ja tundsin, et supi juurde ei olnudki midagi vaja, ei saia ega muud. Loodame, et järgmine kord saan kinnitust oma 5 tärnile Nopi postituse taga!

laupäev, 29. märts 2008

Tomatisalat basiilikukastmes

Siin on üks hea alternatiivsalat neile, kes ei soovi või ei saa süüa hapukoort, jogurtit ja erinevaid äädikaid.
5 tomatit (parem Eesti omad)
soola/pipart
1/4 sidruni mahl
1 pott basiilikut
2 spl oliiviõli
2 küüslauguküünt
Viiluta tomatid ja aseta need üksteise kõrvale taldrikule. Pese basiilik ja pane kõik lehed ja peenemad varred kaussi, lisa soola, pipart, sidruni mahl, küüslauk ja oliiviõli. Mikserda saumikseriga, kuni segu on ühtlane. Tilguta segu tomatitele. Serveeri liha, pasta kõrvale või lihtsalt värske saiaga.

PS! Kui kastet jääb üle, siis sobib see suurepäraselt kasutamiseks ühes kanaroas. Nimelt tuleb praadida kanafileed kahelt poolt ilusti kuldpruuniks, siis pikkupidi keskelt pooleks lõigata nii, et üks pikem külg jääb kinni. Basiilikukaste laotada kanafileesse tehtud lõikesse. Serveerida kuumalt, nt pasta või riisiga.
Kui lihahimu pole, siis sobib ülejääv kaste suurepäraselt ka värskelt keedetud pastaga segamiseks.
Head isu!

reede, 28. märts 2008

Soja, soja, soja ja soja


Ei saa öelda just, et ma meie toidusedelist just vaimustuses oleksin. Küpsetada ei saa, muna ei või teraviljaga kokku minna, kooreseid pastakastmeid teha ei saa, piim ei või teraviljaga kokku minna, tomatiga lihatoite teha ei saa, tomat lihtsalt ei sobi liha ja kalaga jne jne.


Nii et tuleb alternatiive otsida. Põhiline alternatiiv on soja (esiteks, kuna see on köögiviljade all ja sobib kõigega kokku ja teiseks, kuna Henrile on tavalised piimatooted hoopistükkis keelatud).


1. Sojapiim. Sobib väga hästi kohvi peale, müüakse ka pulbrilise kohvivalgendajana (kui juhuslikult tööl külmikut pole). Niisama nalja pärast vist ei joo, piima kindlasti ei asenda neile, kellele piim meeldib


2. Sojajäätis. Henri ei saanudki aru, et midagi eriti teisiti oleks, nii et läheb kaubaks.


3. Sojajogurt, maitsestamata. Püüdsin teha lõhe kõrvale külmaks kastmeks, lisasin sidrunimahla, soola, pipart, küüslauku. Maitses nagu sojajogurt. Panin veel sidrunimahla ja veel küüslauku. Sai söödav, hästi küüslaugune :)


4. GoGreen kooreasendaja, tehtud kaerast. Täiesti maitsetu, aga võiks ikkagi öelda, et koorene. Tegin jälle proovi sidrunimahla ja soola/pipraga. Sai nagu soolane vahukoor, mis on vahustamata. Lisasin mädarõigast, sai päris hea mädarõikakaste. Tahaks, et see kaste ainult nii vedel ei oleks. Aga juba karbil on kirjas, et seda ei saa vahustada.


5. Sojahakkliha vms. Kunagi meeldisid mulle sojašnitslid, neid tuli puljongis keeta ja siis praadida või paneerida vms. Paari aasta eest proovisin, ei meeldinud. Nüüd ostsin sellised väiksemad helbed, kavatsen praadida need sibula ja küüslauguga ja teha tmatikastmega pastaroa, eks näis, kui midagi head välja tuleb, näete seda siin lehel varsti.

esmaspäev, 24. märts 2008

Toskaana ettevalmistused

Kirjutan vahepeal järgmistest reisidest veidi.
Vahepeal käime aprilli tiiru Türgis http://www.delphinpalace.com/en/index.htm, aga septembris on plaanis taas üks minu unistustereise - Toskaana. Sõidame viiekesi - Henri, Mann, minu emme-issi ja mina. Lennukiga Riia-Rooma, sealt rendiautoga edasi. Ööbimiskohtadeks olid juba ammu planeeritud võtta nn agriturismod või inglise keeles farmhouse'd, mis tähendab, et põhitegevus on põllumajandus ja lisaks pakutakse ka ööbimiskohti.
Esimene peatuspaik on Il Sasso, kuhu jääme 2 ööks. http://www.agriturismoilsasso.toscana.it/ospitalita.en.php
Seal toodetakse oliiviõli ja kasvatatakse viinamarju. 5 minuti tee kaugusel on Montepulciano renessansiaegne linn ja maja juures on suur bassein.
Edasi sõidame Firenze külje all asuvasse Fattoria il Lagosse, kuhu jääme 4 ööks http://www.fattoriaillago.com/. Seal toodetase kuulsaid Chianti veine. Il Lagos on Itaalia kokakunsti kursused, kalapüük farmi kolmel järvel (kasvõi öösel), bassein, mänguväljak, pinks, hobused, veini degustatsioonid jne jne. Meie kasutuses on 3 toaline korter otse keset farmimelu.
Ja sealt edasi paavsti juurde. Viimase öö enne ärasõitu veedame Roomas, Vatikanis mõnes kobedas B&B-s.
Eks sügisel kirjutan edasi !

ROLE

Tänasest algaski meie kannatuste rada. Hommikul saime kätte oma punased ja rohelised toiduained, vastavalt siis, mida ei või ja mida võime süüa. (kes aru ei saa, millest ma räägin, vaadake www.role.ee ,põhimõte on selles, et iga inimese vereproovi järgi tehakse kindlaks, millise toidu vastu tal on varjatud toidutalumatus, ehk millise toidu söömise korral hakkab keha tootma antikehasid, nagu mõne viiruse vastu). Minul vedas veidi rohkem, minu suurematest sõpradest keelati ära ainult riis. Kõik lihad, kõik kalad (õigemini v.a kilu ja heeringas), kõik piimatooted (v.a 3 kuud keefir), kõik juustud lubatud. Punased toiduained on pingereas, kõige hullemad eespool, sellised, millega aegajalt ikka patustada võib, allpool. Kõige viimane punane on mul oliivid ja eel-eelviimane apelsin. Nii et neid võin siiski aegajalt süüa. Ja 3 kuu pärast võin neid süüa edasi nii nagu enne. Kõige esimesel kohal on austrid, mis mulle küll väga maitsevad, aga mida saan niikuinii aastas võibolla heal juhul paar korda, nii et need paar korda kavatsen patustada :). Veel on kuskil punase lehe keskel krevetid, kah sõbrad mul.Henril nii hästi ei läinud, esimene ja kõige kõige punasem oli piim ja KÕIK piimatooted. Henri jõi enne üle liitri piima päevas kindlasti. Ja kõige viimane punane oli sealiha, nii et seda võib aegajalt süüa ja lootust on, et jaanipäevaks pannakse sealiha menüüsse tagasi.Äädikas on niikuinii keelatud 3 kuud, mis teeb henri kurvaks. Aga kõige hullem pole mitte lubatud ja mittelubatud toiduained, vaid see, et liha võib süüa ainult juurikatega (sinna äädikat ega hapukoort panna ei või), samamoodi kala juurikatega, muna juurikatega, juustu juurikatega, pastat juurikatega, kartulit juurikatega jne jne. Keelatud on süüa leiba võiga või singiga või juustuga, süüa kartulit lihaga, süüa kala riisiga ... Pool h enne sööki ei või juua, söögi ajal ei või juua, 1 h peale sööki ei või juua. Minu jaoks on kõige raskem see viimane. Peale sööki 2 h ei või midagi süüa uuesti.Nii et täna õhtul olid menüüs - mulle pasta küüslaugu-tšilli-oliiviõliga; Henrile grillitud sea välisfilee sojakastme-tšilli-ingveri-küüslaugu marinaadis; tomatisalat õlikastmes (kusjuures siin sai atustatud, sest tomatit ei või süüa liha ja kalaga, aga meil oli nii palju tomateid ja täna ma poes ei käinud, nii et tegime sissejuhatuseks kohe ühe erandi); värske kurk soolaga. Polnudki hullu! Henri vanaema läheb homme Tartusse kott meile keelatud kraami täis - piim, hapukoor, heeringas jne.Järgmine projekt on sojapiim, kõrvitsaseemne õli, mandlid ja muud lubatud katsetused.

teisipäev, 18. märts 2008

Kirsi-kohupiima purukook


Põhi ja kate:
150-200 gr võid
2 kl jahu
1 kl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
Sisu:
400 gr kohupiima
6-7 sl suhkrut
kivideta kirsse (maitse järgi, nt 30 tk :))
1 muna
Pane kaussi kõik põhja/katte ained ja hakka pika noaga võid hekseldama. Lõpeta, kui või tükid on ühtlaselt väiksed aga segu ei ole tainaks muutunud. Tee lahtikäiv ümmargune vorm kokku võiga (minul ikka endiselt 26 cm läbimõõduga vorm) ja laota sellesse pool põhja/katte segust. Sega kokku kohupiim, suhkur, muna. Klopi ühtlaseks ja lisa sulatatud kirsid. Vala põhja peale, laota ühtlaselt. Peale vala ja laota ülejäänud puru. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 40 minutit kuni kate on ilus pruun. Lase jahtuda ja võta vormist välja.

Värsked mahlad - kiivi ja apelsin


Ostsime endale mõne aja eest vägeva (ja tohutu suure, endalegi üllatuseks) mahlamasina Stollar.

Olen igasugu katsetusi teinud - sidrunist tuleb vähe välja, suurest kotitäiest 1 klaas ja koorida on tüütu; kurk koorega ei anna midagi head; magusad poeõunad ei kõlba; kõige odavamad poola õunad annavad parema tulemuse; parimad on kahtlemata eesti oma õunad (aga kõigi õunte puhul on vältimatu mahla tihedast sõelast või marlist läbi ajamine, muidu ei saa mahla vaid mingi pruuni olluse); greibimahl tuleb hea; apelsinid on hetkel jube magusad ja kuna koor on lahtine, siis on seal palju seda valget osa, mis mahla veidi mõruks teeb (samuti tuleb lõpuks ära filtreerida); kiivimahl on lihtsalt võrratu (kuskilt läbi ajama ei pea). Kiivi mahl sobis mõne suvise toidukorra puhul isegi desserdiks.

Retsepti siis polegi, on vaja ainult masinat ja hunnikut apelsine või/ja kiivisid või/ja eesti õunu.

Kana küüslaugu-tomati-veini-oliivikastmes



3 kanakintsu nahaga (suurenda koguseid vastavalt inimeste arule)

Vahemere maitseainesegu (1,5 tl)

Oliiviõli

Küüslauku (6 küünt)

pool purki purustatud tomateid

1 spl tomatipastat

1 klaas kuiva valget veini

1 väike purk musti oliive

1 tl suhkrut

soola/purustatud musta pipart

Prae oliiviõlis kanakintsud pruuniks. Maitsesta kintsud mõlemalt poolt soola ja pipraga, pealtpoolt ka vahemere maitseainega. Pane kanad ahjuvormi. Lisa pannile oliiviõlile pooleks lõigatud küüslauguküüned, prae veidi, lisa vein ja ülejäänud vahemere maitseaine. Keeda ca 3-4 min, lisa purustatud tomatid ja tomatipüree. Maitsesta soola-pipra-suhkruga (ära suhkrut unusta, muidu võivad tomat ja vein kastme liiga hapuks teha). Keeda kuni kastme kogus on poolevõrra vähenenud. Vala kaste kanadele ja küpseta eelkuumutatud ahjus 180 kraadi juures kuni kana on enam-vähem küps. Lisa oliivid, sega kastmega ja küpseta kuni täieliku valmimiseni.

neljapäev, 13. märts 2008

vinoteek Tigu ****1/2

Päris mitmest kohast olin juba lugenud, et Kadriorus tegutseb üks isemoodi nimega isemoodi söögikoht, mille nimi on vinoteek Tigu, mille kodulehe aadress ütleb, et tegu on kohvikuga (http://www.tigukohvik.ee/) ja mille kodulehel on kirjas, et tegu on mereandide bistrooga. Püsivat menüüd ei ole, omanik valmistab toitu sellest, millise tooraine ta sel päeval kõige värskema ja paremana kätte on saanud. Läksime siis vaatama, millega tegelikult tegu on.
Ühe Vilmsi tn maja keldrikorrusel on Tigu enda alla võtnud 2 väikest söögisaali, esimeses laua taga istumiseks sobiliku kõrgusega 3 väikest lauda ja teises pehmed veininautimise diivanid 3 või 4 lauaga. Laua peab kindlasti kinni panema, kuuldused värsketest mereandidest on levinud kulutulena. Kuigi omanik-peakokk-sommeljee-manager hoiatas meid ette, et vinoteegis ei ole lastele erimenüüd ega tooli, oli Marial seal igati mugav. Pika pehme pingi peal sai ta algul oma pooleli jäänud lõunaund (kl 19 :) ) kergelt uneledes lõpetada. Uurisime, kas oleks talle võimalik lihtsalt keedetud pastat saada. Saabuski suur ports roosat tagliatellet parmesani ja värskete basiilikulehtedega. Meie võtsime eelroaks krevetid küüslaugu ja tšilliga (120 eek) ja juba see oli sinna minemist väärt. Tõeliselt head koorimata tiigerkrevetid hea oliiviõli, küüslaugu ja tšilliga, peale raputatud värsket lehtpeterselli ja kõrvale viilutatud baguette. Mann isegi nõudis saia krevettide all oleva kastmega aina juurde ja juurde. Pearoaks võttis Henri praetud veisemaksa valge veini kastmes, lisandiks oli grillitud tomat ja kartul (200 eek). Kahjuks ei oska maksa ise kommenteerida, Henrile maitses. Mina võtsin prosciuttosse pakitud huntahvena salati (tomati ja ühe rohelise salatiga, mille nimi kuidagi praegu ei meenu) ja kartuliga (koorega küpsetatud kartul soola-ürdi mütsiga) (ka ca 200 eek). Pean ütlema, et ahven oli väga mahlane ja väga hästi maitsestatud, krõbe prosciutto sobis ka suurepäraselt. Ainult et, ma ei jõudnud enam. Portsud olid mehised ja vaatamata taldrikule alles jäänud ahvenale, pole mu kõht juba mitu kuud nii täis olnud (noh, jõulud välja arvatud :) ). Kahju oli sellest, et veini ei saanud kõrvale juua. Kindlasti oleks elamusele veel kõvasti juurde andnud. Aga, nii hirmus kui see ka ei tundu, me oleme pidanud hoiduma alkoholist juba tervelt 3 päeva, sest homme anname ROLE vereproovi. Eks siis näis, kas tehakse lõpp meie maistele naudingutele või lubatakse edasi süüa.

teisipäev, 11. märts 2008

Kirsimagus


Elu on kuidagi imelikult magusaks läinud. Eilne leiutis oli selline (3-le):
6 küpsist
50 gr võid
külmutatud kirsse
3 tl tärklist
6 sl suhkrut
2 muna
100 ml vahukoort
Võta 3 väikest ahjuvormi, purusta iga vormi põhja 2 küpsist. Küpsiste peale pane väiksed võitükid. Kata kirssidega, igale vormile pane 1 tl tärklist ja 1 sl suhkrut. Sega munad vahukoorega ja pane ülejäänud suhkur ka sellesse segusse. Sega kuni segu muutub ühtlaseks. Vala võrdsetes osades vormidesse. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi juures 25 min. Juurde sobib muidugi jälle vanillijäätis :)
Pilt ei ole kahjuks nii ilus, kui tegelikkus, kuna õhtul kl 22 ei olnud ei õues ega toas piisavalt pildivalgust :(

Tom Yum Goong

Alates Tai reisist on Henri ikka aegajalt meelde tuletanud, et lubasin talle Tom Yum Goongi teha. Suppi on kindlasti võimalik ka 0-st ise teha, aga meil oli Taist kaasa toodud Tom Yum paste. Sarnast asja müüakse ka nt Liivalaia tn piprapoes. Kahele inimesele läheb vaja:

25 gr Tom Yum pastat
60 ml vett
3 sidrunheina vart (saadavalt nt Stockmannis)
20 gr ingverijuurt (originaalis galangalijuur, aga seda ma leidnud pole siit)
100 gr krevette või 200 gr kanafileed (või mõlemat)
1 kanapuljongikuubik
1 laim
50 ml kookospiima (võib lisada või mitte, Põhja-Tais lisatakse, Lõuna-Tais mitte)
8 šampinjoni
1 väike tšilli või 1/2 tl tšillipastat
suts koriandrit
2 sl kalakastet (häda pärast võib asendada sojakastmega)
serveerimiseks riisi

Aja vesi keema. Lisa puljongikuubik ja kana. Kui uuesti keeb, lisa viilutatud ingverijuur, hästi õhukeseks viilutatud sidrunhein, tšilli (peeneks hakitud või pastana) ja koriander. Aja keema, lisa seeneveerandid, krevetid, kalakaste ja pigista laimimahl supi sisse. Uuesti keema, lisa kookospiim ja Tom Yum pasta. Serveeri kohe riisiga.

pühapäev, 9. märts 2008

Pühapäevahommikused kohupiimapannkoogid


Sellised paksud ja kohupiimased pannkoogid. Sobisid hästi vanaema vaarikamoosiga :)

400 gr (toru)kohupiima

2 muna

100 gr suhkrut

jahu vähemalt 100 gr

Sega kohupiim, munad ja suhkur. Hakka pidevalt segades jahu lisama, kuni tainas on selline tarretiselaadne. Võta suur lusikatäis tainast, pane alla ja peale jahu ja pillu ühest käest teise, kuni pätsike on ilus ühtlane ja üleliigne jahu maha rappunud. Prae keskmisel kuumusel õli sees mõlemalt poolt pruuniks.

neljapäev, 6. märts 2008

Šokolaadikook, mida lihtsalt peab proovima

Siit tuleb üks kiire ja lihtne šokolaadikook, mis viib keele alla. Leidsin selle tegelikult Nami-nami portaalist. Vaja läheb:
200 gr tumedat šokolaadi (nt Kalevi 72%)
200 gr võid
300 ml suhkrut
4 muna
1 spl jahu
veidi tuhksuhkrut
Serveerimiseks plombiirjäätist (kõige parem on ikka Regatt)
Kui isu on, siis marju
Sulatada tükkideks murtud šokolaad ja või (mikros või veevannil). Lisa suhkur. Sega ära ja lase pisut jahtuda. Lisa ükshaaval ja pidevalt segades munad. Lisa pidevalt segades jahu. Vala tainas võiga määritud ümarasse koogivormi ja küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures ca 20 minutit (nii kaua läks 26 cm läbimõõduga vormiga, väiksemaga võiks mõned minutid lisada). Võta kook välja ja lase vormis täiesti jahtuda. Lõika vormist välja (kui kõik õigesti tuli, siis on kook seest mahlane ja pehme, pealt kuiv ja veidi krõbe). Raputa peale tuhksuhkur ja serveeri jäätisega. Pilt tuleb järgmine kord, sest pildi tegemine, või õigemini mitte tegemine tuli meelde siis, kui me olime koogiga juba külas ja pool kooki oli otsas :)