esmaspäev, 30. märts 2009

Õunad šokolaadises öökuues

Suvel vanu Kodu ja Aed numbreid sirvides erutas mu meeli üks imeilus pilt Anni Arro õunapommidest ja lisaks ka see, kui lihtne neid teha on. Panin endale kirja, et võtan õunapommid ette. Nüüd, kuid ja kuid hiljem, nägin seda pilti uuesti ning täide viimata plaan meenus taas. Idee on Annilt, õunatäidis on vahetatud meelepärasema vastu. Vaja läheb:

500 gr lehetainast
4 väiksemat või keskmise suurusega õuna
4-6 tl riivitud tumedat šokolaadi (kasutaisn Nomu šokolaaditükke)
6 tl suhkrut
1 muna määrimiseks

Rulli tainas õhukeseks, lõika 4 ruutu. Koori õunad ja eemalda südamed nii, et õuna keskele jääb auk. Aseta õun taigna keskele, täida šokolaadi ja suhkruga. Osa suhkrut puista taignale. Tõsta taigna ääred õuna peale ja pigista kõvasti kokku. Pintselda munaga ja küpseta ca 200-210 kraadi juures 20-30 min kuni pommid on ilusti kuldpruunid. Serveeri soojalt näiteks vanillijäätisega.

Tume šokolaad ja õun sobivad lihtsalt võrratult hästi kokku!

neljapäev, 26. märts 2009

Spagetid kirsstomati-juustukastmes

Nagu juba eelmises postituses sai mainitud, tegin parmesanikanaga koos spagette kirsstomati-juustu kastmes. Idee pärineb ühest vanast Kodu ja Aed köögirubriigist. Originaalis peaks kasutama suluguni juustu, aga kuna selle leidmine osutus Tartus võimatuks (äkki mõned vihjed viimase aasta Tartus elanud toidusõpradelt?), siis asendasin selle mozzarellaga, mis on ju alati tomatitega koos üks väge kena kooslus. Seda kastet võib spagettidega serveerimise asemel süüa ka näiteks lihtsalt hea värske saiaga või näiteks valge kala kõrvale. Vaja läheb:
500 gr kirsstomateid (pooled pooleks lõigatud, pooled terved)
6-8 lehte värsket basiilikut
200 gr suluguni või mozzarella juustu (kuubikuteks lõigatud)
Oliiviõli
Soola, pipart, vajadusel suhkrut
3-4 küüslauguküünt
50 ml kuiva valget või roosat veini

Lõika küüslauguküüs viiludeks ja prae oliiviõlis läbi. Lisa vein ja lase peaaegu ära auruda. Lisa tomatid ja prae mõned minutid, kuni kaste muutub veidi paksemaks. Sega juurde juust. Kui juust hakkab sulama, võta pann tulelt. Maitsesta soola ja pipraga (vajadusel ka vähese suhkruga) ning rebi kasmtesse basiilikulehed. Serveeri kohe al dente keedetud spagettidega.

esmaspäev, 23. märts 2009

Parmesanikana Jamie ainetel

Jälle kord reklaamiohvriks langenuna, valmistan midagi seetõttu, et paljud minu arusaamist mööda hea maitsega inimesed on Nami-Namis korduvalt maininud, et valmistasid Jamie Oliveri ainetel parmesanikana (originaalnimega Parmesan chicken with crispy posh ham). Juurde teen veel kirsstomati-juustu kastmes spagette, millest kirjutan edaspidi. Saigi Tartu pealt nende kahe roa jaoks kraam kokku otsitud. Muide, see ei ole eriti lihtne ettevõtmine. Kirsstomateid otsisin mitmest poest, aga kui kilohind julgelt üle 100 läheb, siis läheb ka kirsstomatitega pastakastme isu julgelt üle. Maximast sai siis lõpuks enam-vähem arusaadav hind leitud, 250 gr ja 18 eek. Tallinnas ostsin viimati täpselt poole odavamalt, aga mis seal ikka! Kui mina arvasin, et basiilikut saab igalt poolt, siis eksisin, Maximast läksin edasi kesklinna Comarketisse ja saingi viimase poti basiilikut. Lahtise parmesaniga on täitsa jama, Rimi müüb ainult pakendatut, millest ühe isendi ma endale ükskord soetasin ja mis selles pakendis oleval juustul puudu oli, oli parmesani maitse. Rohkem riskida ei julgenud. Kaubamajast sain ka oma parmesani kätte. Suluguni juustu mul Tartu kaubandusest leida ei õnnestunudki, asendasin selle mozzarellaga. Mozzarella valimisega probleeme ei olnud, hiigelsuures Maximas oligi seda täpselt üks sort. Ka korraliku toorsuitsusingi leidsin peale mitme poe külastamist lõpuks Kaubamajast. Nii et kui aega on palju ja tahtmist ning jonni jätkub, saab enam-vähem kõik ikka ära teha. Midagi ei ole teha, Tartus on siiski potentsiaalseid kliente niipalju vähem, kui Tallinnas, et sisse osta julgetakse vaid enamtarbitavat kraami. Eks praegune seis majanduses teeb ettevõtjad arusaadavalt ettevaatlikuks. Aga muidu on Tartu oma endises headuses – igale poole on autoga 5 minuti tee, liiklus on aeglane-aeglane, poed on väiksemad ja kiiremini läbitavamad. Ühe õhtuga võid vabalt käia külas kolmel erineval sõbral ja ikka jõuad mõistlikul ajal koju. Anname need sulugunid ja tomatid ka andeks! :) Parmesanikana jaoks läheb vaja:

2 kanafileed (nahata ja kondita)
Tüümiani
30 gr riivitud parmesani
4-6 viilu toorsuitsusinki
1 sidrun
Pipart
Soovi korral soola
Lõika filee kilejalt poolelt kergelt ruuduliseks. Maitsesta pipraga, soovi korral ka vähese soolaga (juust ja sink on soolased, seega ei pruugi soola lisamine vajalik olla). Aseta fileed kõrvuti alusele, kata poolega tüümianist ja riivitud sidruni koorega. Raputa peale parmesan. Juustu peale aseta singiviilud (nii et kogu kana oleks kaetud), sellele omakorda ülejäänud tüümian ja veidi oliiviõli. Kata toidukilega ja tao ettevaatlikult kana ca 1 cm paksuseks. Kuumuta õli pannil, prae esmalt singipool all ca 5 min ja seejärel ja teist poolt ca 5 min. Serveeri kohe!

Tuleb tunnistada, et oli maitsev küll. Sink, sidrun ja parmesan tegid kana maitsekamaks ja samas ei lasknud sink kanafileel ka liialt ära kuivada!

reede, 20. märts 2009

Kevadekuulutajad

Lisaks linnulaulule on meil siin Tartumaal sel aastal ka teistsugused kevadekuulutajad, vaadake ise...

kolmapäev, 18. märts 2009

Lasanje – headuse tõttu pildita

Iga kord, kui lasanjet tegema hakkan, püüan endale meelde jätta, et sel korral teen enne sööma asumist ka pilti. Põhjusel, et pilt tegemata on, on see lasanje siit minu blogist siiani ka puudu. Aga iga kord, kui lasanjearoomid on juba mitukümmend minutit ootajaid hullutanud, ununeb pilditegemise plaan ja lasanje läheb otsemaid kiirteele „ahi-laud-kõht”. Kuni tänaseni, sest sõbranna K hakkas tema perele pakutud lasanje retsepti nõudma ja nii ta siin nüüd ilma pildita ongi. Aga ma usun, et vahet pole, lasanjet oleme me kõik näinud, hoopis olulisem on, kuidas maitsvat lasanjet valmistada.

Mina alustan lasanje tegemist alati juba eelmisel päeval mil valmib ragu, ehk lasanje vahele käiv lihakaste. See võtab päris palju aega. Minu lasanjeretsept on sümbioos mitmetest loetud retseptidest, Thredahlia kirjutistest, Nami-nami retseptikogust, BBCGoodFood ajakirjast ja paljudest teistest blogidest. Tähele tuleb panna:
· Tee ise värsked lasanjeplaadid või osta kvaliteetsed, nt Barilla omad (need lisakroonid on tulemust väärt)
· Kasuta juustuna parmesani ja mozzarella segu
· Tee nii ragud kui valget kastet hoole ja armastusega, neist oleneb suuresti lasanje maitse. Ragu võid julgesti üle maitsestada, valge kaste ja pasta tasakaalustavad seda. Ragu jaoks läheb vaja:

400-500 gr hakkliha (kuigi soovitatakse kasutada veisehakkliha, et rasvasust vältida, kasutan mina segahakkliha ja kasutan paari nippi, et rasvasust vähendada)
oliiviõli
1 porgand
Jupp sellerivart
1 küüslauguküüs
1 sibul
3 dl purustatud tomateid (purgist või ise kooritud-purustatud)
200 ml kuiva valget veini
200 ml keevat vett

Kuumuta pann ja pane hakkliha kuivale pannile (segahakklihas on piisavalt rasva, nii ei ole vaja õli lisada. Kui kasutad veiseliha, peab pannile lisama ka veidi õli). Kui hakkliha on enne olnud külmutatud, lase sellel täiesti sulada sõelal. Kõige selle idee on selles, et hakkliha ei läheks keema, vaid praeks ilusti kuldseks. Ära alguses hakkliha sega, kui alumine pool on ilusti praetud, siis hakka alles segama. Prae niiviisi hakkliha kuldseks, maitsesta soola ja pipraga ning pane sõelale nõrguma. See on nüüd see teine nipp, kuidas üleliigne rasv välja voolab. Prae sellelsamal rasvasel pannil kergelt läbi hakitud küüslauk, sibul, porgand ja seller. Lisa hakkliha ja prae mõned minutid neid koos. Lisa purustatud tomatid, sega läbi ja lase keema. Lisa vein ja lase alkoholil välja keeda. Lisa keev vesi, aja kaste keema, kata pann kaanega ja lase minimaalsel kuumusel keeda 1-1,5 h. Kaste ei tohi jääda liiga vedel, muidu tuleb lasanjest supp. Selleks on võibolla vajalik keetmise lõpuosas pannilt kaas maha tõsta. Valmis kastmel lase jahtuda, kata pott toidukilega ning aseta kuni kasutamiseni külma.

Valge kastme jaoks läheb vaja:

5dl piima
40-50 gr võid
40 gr jahu
Soola ja riivitud muskaati

Sulata või, lisa pidevalt segades jahu. Kuumuta pidevalt segades, kuni segu muutub kollaseks. Lisa kuumutatud piim peene joana ja pidevalt segades. Kuumuta mõned minutid, kuni segu läheb paksemaks. Maitsesta soola ja riivitud muskaatpähkliga. Hoia kasutamiseni soojas.

Lasanje tegemiseks läheb veel vaja:

200 gr viilutatud mozzarellat
100-150 gr riivitud parmesani
Soovi korral mõned kirsstomatid

Lao lasanje vormi. Alusta lihakastmega, sellele lao plaadid, siis valge kaste ja juust. Siis omakorda punane kaste ja plaadid. Jätka niimoodi, viimasele valge kastme kihile aseta veidi ragud ja lõpeta ohtra juustuga, millele võid asetada ka poolikuid kirsstomateid. Küpseta ca 200 kraadises ahjus ca 30-40 min, kuni lasanje on pealt ilus kuldne ja mullitav.

Serveeri ohtra värske salatiga. Mulle näiteks meeldib väga salat metsikust rukolast, šalotist ja kirsstomatitest oliiviõli ja sidrunimahlaga.

esmaspäev, 16. märts 2009

Parmesani-rosmariini suupisteküpsised

Kohe, kui nägin Eva blogis Parmesani-rosmariini küpsiseid, teadsin, et olen leidnud kiire ja maitsva täienduse suupistelaudadele. Hästi kiiresti valmivad ja kerge teha. Mitsvad pealekauba! Vaja läheb:

2,5 dl nisujahu
1/2 tl soola
3 spl riivitud parmesani juustu
1 spl hakitud värsket rosmariini
3 spl oliiviõli
60 ml (0,6 dl) kohvikoort (retseptis oli vahukoor, aga mina tegin lahjemad ning olid ka maitsvad)
Mina lisasin värviks ja vürtsiks ka veidi tšillihelbeid


Sega kõik ained omavahel. Tainas peab olema muretaina paksusega ja rullitav. Lisa vajadusel peotäis külma vett. Rulli tainas küpsetuspaberile õhukeseks. Tõmba noaga tainasse murdekohad - et oleks mugav pärast küpsetamist paraja suurusega küpsised murda. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 10-12 minutit kuniks suur plaadiküpsis on muutunud kuldseks-pruunikas.

teisipäev, 10. märts 2009

Kerge ja ilus dessert - mangosmuuti ja purustatud vaarikate tarretis

Olen viimasel ajal külalistele paar korda lasanjet pakkunud. Esimesel korral menüüd koostades ei mõelnud ma piisavalt sellele, et lasanje rammususe järel peaks dessert olema hästi kerge. Nii tegin tol korral šokolaadifondante, mis on küll väga maitsvad, aga peale lasanjet liig mis liig. Teisel korral olin targem - valmis kerge ja ilus kahevärviline tarretis, mille kollane pool sai tehtud mangosmuutist ja punane purustatud vaarikatest. Juurde pakkusin plombiirjäätist (Regatt), millesse segasin ohtralt vanilliseemneid otse kaunast. Vaja läheb:
0,5 l mangosmuutit
0,5 l vaarikaid (purusta saumikseriga)
suhkrut (maitse järgi, purustatud vaarikatesse)
4+4 želatiinilehte
plombiirijäätist
vanillikaun
Pane 4 želatiinilehte mõneks minutiks külma veega kaussi ligunema. Kuumuta smuutit, aga ära keema lase. Võta želatiin veest ja pigista üleliigne vesi välja. Sega želatiin smuuti hulka kuni see täielikult lahustub. Vala (klaasist) desserdivormidesse ja aseta vähemalt 4 tunniks külmkappi väikese nurga all seisma.
Kui smuuti on tarretunud, pane järgmised 4 želatiinilehte mõneks minutiks külma veega kaussi ligunema. Purusta vaarikad ja sega suhkruga. Kuumuta vaarikasegu, aga ära keema lase. Võta želatiin veest ja pigista üleliigne vesi välja. Sega želatiin vaarikate hulka kuni see täielikult lahustub. Vala desserdivormidesse smuutitarretise peale ja aseta vähemalt 4 tunniks külmkappi teistpidi nurga all seisma.
Lase plombiir veidi pehmeks sulada, kraabi vanillikaunast seemned jäätisesse ja sega läbi. Pane jäätis uuesti serveerimiseni sügavkülma.

esmaspäev, 9. märts 2009

Suurimad tänud...

... nii positiivsete ja toetavate vastukajade eest minu eelmisele postitusele! Mõnedest vastustest ajendatuna kirjutasin pikemalt sellise reisi ettevalmistustest siin!

neljapäev, 5. märts 2009

Teekond...

Täpselt ei teagi, millest see alguse sai. Ja täpselt ei teagi, kes meist esimesena selle idee välja käis. Aga fakt on see, et meie peres on juba paar viimast aastat vahel suurema innuga, vahel vaiksemalt, käinud jutt perekondlikust ümbermaailmareisist. Ja mitte mõnest nädalast, vaid ikka vähemalt aastast. Eriti tõsiseks läks jutt siis, kui asja uurima asudes nägime, et ümbermaailmareisi pileti koos kõigi vajalike maandumistega võib saada sama raha eest, mis muidu maksab lend Austraaliasse ja tagasi.

Hakkasime sarnaste seltskondade reise jälgima. Pidevalt elasin kaasa Triinu reisile eelmisel aastal ja ei saa salata, ka tema andis meie mõtetele hoogu juurde. Aitähh, Triin, siinkohal ka osutatud praktilise abi osas. Siis hakkasin jälgima sarnaste perede, kes rändavad maailmas oma väikeste lastega, blogisid. Ei näinud ühtki probleemi. Minu suurim mure, Manni tervis reisil, sai leevendust, kui lugesin ühe briti pere reisist. Neilt küsiti, et kuidas arstiabi reisil saite. Ja ema ütles, et tüdrukud ei ole Inglismaal kunagi aasta jooksul nii vähe haiged olnud kui reisil.

Asusime õiget aega ootama. Mann pidi suuremaks saama. Kui ta 3 sai (eelmisel suvel), siis tundus, et nüüd on reisisell valmis küll ja see mure lahenes. Ka muud mured lahenesid (neid enam ei mäletagi). Vaatamata sellele, et kindlat otsust minna ei olnud, hakkasin mina tegema üsna põhjalikku eeltööd - vaktsineerimisnimekirjast ja viisainfost kuni pakkimisnimekirjani välja. Olete ju kuulnud küll, et kui piisavalt palju unistad, siis läheb täide ka. Ja aina enam tunduski, et nüüd ongi õige aeg. Eriti õigeks läks aeg siis, kui enam muud ei kuulnud, kui majanduslangusejuttu. Hommikune ajaleht jäi õhukeseks, reklaami ju enam keegi ei telli, ja ainukesed uudised olid majanduslangusest, koondamistest, pankrottidest jne. No ja siis hakkasime mõtlema, et kas me tõesti tahame seda terve aasta kuulata. Ajastamise mõttes oli meile oluline, et kui otsustame aasta pärast tagasi tulla, oleks kevade lõpp. Siis ei oleks nii raske aklimatiseeruda. Kohe prauhh, pimedatesse, külmadesse ja tuulistesse päevadesse maanduda oleks ikka hirmus küll. Õnneks on lennukipiletid just sel perioodil, aprilist poole juunini, ka kõige odavamate hindadega. Piletiga aitab meid meie alatine abimees Estravel ja piletipakkuja on lennuallianss OneWorld.

Kahju on suvest Peedul. Samas, kui tuleb sama vihmane suvi nagu eelmisel aastal (siiajääjate pärast ma siiralt loodan, et mitte), siis nii kahju sellest suvest ei ole. Ja ega Peedu kuhugi kao. Järgmisel suvel saab teda siia kahekordselt nautida. Kahju on muidugi ka sellest, et kalleid inimesi terve aasta live`s ei näe. Selle eest loodame aasta jooksul korduvalt Skype`i tänada, et vähemalt virtuaalsel teel kallid inimesed kätte toimetab. Ja muidugi loodame, et õnnestub ka mõnda lennufirmat tänada, kes meile meie kallid inimesed reaalselt kohale toimetab.

Lendu tõuseme Londonist 18. mail. Ja esimene peatus on Rio de Janeiro. Marsruut on enam-vähem paigas. Brasiiliale peaks järgnema Argentiina, Tšiili, Uus Meremaa, Austraalia, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia, Tai, Kambodža, Vietnam, Hiina, Jaapan. Võimalik, et põikame vahepeal ka nt Paapua Uus Guineasse või Cooki saartele või Tongale. Üsna suure tõenäosusega põikame Singapuri, Hong Kongi ja Macausse. Püüame iga mõne aja tagant mõnes riigis pikemalt peatuda, et mitte pidevalt teel olla ja sellega end liialt ära väsitada. Mann on selles suhtes hea reisukaaslane, et tema pärast tuleb tempot kindlasti aeglustada ja see tuleb meie reisile kindlasti kasuks.

Mina tahan muidugi maailma kööke korralikult tundma õppida, see on algusest peale minupoolne suur huvi sel reisil olnud. Lisaks tahan ma näha, kas ja kui suur igatsus tuleb kodumaa ja koduste järele. Et kas kannataks soovi korral perega paariks aastaks ka kuhugi mujale kolimise välja või oleks see lihtsalt asjatu piin. Eks teistel on omad soovid. Mannile oleme lubanud, et ta võib panna kokku maailma veelõbustusparkide TOP-i ja eri riikide jäätiste TOP-i ja mina võin neid siin kajastada, kui äkki see mõnele teisele lastega või lasteta reisijale huvi peaks pakkuma.

Suure tõenäosusega saate lisaks sellele blogile meie reisi jälgida ka ajakirjandusest, hakkan kirjutama iganädalast kolumni reisimisest ja avaldama igakuist kulinaarset päevaraamatut. Aga sellest kõigest hiljem täpsemalt. Toidu osas püüame võimalikult palju saada osa tavaliste perede toiduvalmistamistest, et näha, mida sel maal tõesti süüakse, mitte ainult, mida restoranis pakutakse. Ja kindlasti tahan ma muuhulgas proovida, kui suur on erinevus toiduainetel, mida meile kaugelt kaugelt tuuakse ja samadel toiduainetel seal, kus nad reaalselt kasvavad. Ma usun, et tean juba vastust :).

Seoses sellega pean juba ette vabandama, et kuni maini muutub minu blogi mõneti passiivsemaks, kui varem. Kolime nendeks paariks kuuks, mis reisini on jäänud, siit Tallinnast ära ja seega ei ole mul ei kööki ega internetiühendust. Kui just keegi mind lahkelt oma kööki vallutama ei lase! Loodame, et kevad tuleb sel aastal vara-vara ja meie saame oma kallist Peedut piisavalt enne ärasõitu nautida. Seda, kui aktiivseks mu toidublogi reisil olles muutub, ei oska ette ennustada. Loodetavasti jõuan siia ikka üht-teist kirjutada, kõige muu kõrvalt. Selleks, et erineva sisuga info väga sassi ei läheks, loome reisi jaoks eraldi blogi aadressil teeekond.blogspot.com. Siinkohal tähepepanu KOLMELE e-le aadressis. Meil oli soov panna just selline nimi, aga sellist aadressi hoiab keegi juba kinni (keegi, kes on mitme aasta eest 2 postitust kirjutanud ja siis blogi unustanud. Oleks nii tore, kui blogijad, kes enam ei viitsi kirjutada, ka aadressi vabaks laseks, kellelgi võib seda vaja minna!). Aga kuna reis on pikk, siis sobib see veitatud "teekond" ka suurepäraselt ma usun! Nii et reisi saavad kõik huvilised sealt jälgida! Kui mul mõnest maailmanurgast teile mõni tore retsept pakkuda on, siis jällegi siitsamast!
Maailm on imeline!

esmaspäev, 2. märts 2009

Kiire ja maitsev ilma lihata - suvikõrvitsa penne

Mis sa tavaliselt teed, kui kell on juba palju aga kõht läheb tühjaks. Kohe hästi tühjaks. Külmikust erinevate snäkkide kordamööda söömine ei ole just parim lahendus. Juustud, singid, vorstid, leivad segamini võivad kogu järgneva öö ära rikkuda ja kalorivaesusega see ööoode ka just ei hiilga. Mina teen sellisel juhul ühe kiire ja kerge pasta. Kõige lihtsam on muidugi keeta pasta al dente, tilgutada peale head oliiviõli ja riivida veidi paremsani. Kõht täis ja olemine ikka kerge. Aga siit ka üks kerge ja maitsev kõhutäis. Muidugi ei pea seda just hilisõhtul tegema, sobib suurepäraselt ka lõunaks või isegi kergeks õhtusöögiks. Vaja läheb:

1 väike suvikõrvits (õhukesteks ribadeks lõigatud)
250 gr pennet
1 spl oliiviõli
1/2 spl võid
1 küüslauguküüs (peeneks hakitud)
peotäis hakitud värsket peterselli
värskelt riivitud parmesani
musta pipart
veidi sidrunimahla ja riivitud sidrunikoort

Keeda pasta soolaga maitsestatud vees juhendi järgi al dente. Jäta alles veidi pastakeeduvedelikku. Prae või ja oliiviõli segus hakitud küüslauk, sidrunikoor ja suvikõrvitsaribad. Sega juurde pasta. Maitsesta pipra ja sidrunimahlaga. Kui pasta on liiga kuiv, lisa veidi pastakeeduvedelikku. Enne serveerimist sega läbi hakitud peterselliga. Serveerimisel riivi peale parmesani juustu.