Oo, midagi taipärast - Pomelosalat laimimahlas küpsetatud krevettidega (Yam som oo)

Pulli nimega salat, kas pole - yam som oo. Pomelo on üks huvitav tsitruseline, ta ei ole liiga hapu, nagu laim, ega ka liiga magus, nagu mandariin, ega ka mõru nagu greipfruit. Ta ei hakka toitudes domineerima. Lisaks on tal superilus koor, mille seest salatit serveerida saab. Plaan pomelost salatit teha oli mul juba tükk aega, aga vahepeal kogusin ma ideid, kuidas seda kõige parem teha oleks, vaatasin, mida temaga kohalikud kokad teevad ja juurdlesin, mida teisiti teha. Selge oli see, et pomelosalatist saab midagi kerget, värsket ja vitamiinirikast. Tulemus oli ootamist väärt!

Kummalisel kombel oli Taist kõige keerulisem leida kookoshelbeid. Täiesti arusaamatu. Ühes poes oli äsja olnud, Hiina päritoluga, umbes 300 eek/kg ja uued pidid saabuma kahe nädala pärast. Sellise hinnaga poleks ma siin maal kookoshelbeid küll ostnud. Mis siis ikka, läksin turule, otsisin üles värske kookospiima müüja ja palusin, et ta mulle veidi kookost purustaks. Suur kotitäis kookospiimast mahlast puru käes, läksin koju. Mõtlesin, et kuivatan osa päikse käes ära ja röstin siis salati tarvis. Mida ma aga enne ette ei kujutanud, oli see, et siinne päike teeb selle kõik minu jaoks poole tunniga ise ära. Poole tunniga olid mu helbed ilusti päikse poolt ära röstitud. :)

Teine huvitav asi on siinsete väikeste tšillidega. Meie nimetame neid linnusilma tšillideks, eksju. Aga siin on neil hoopis teine nimi, prik kee noo, mis tõlkes tähendab hiiresitatšillit (vabandust väljenduse eest!). Väidetavalt seetõttu, et nagu hiiredki jätavad tšillid endast alati midagi märgatavat maha ning nagu hiiredki, meeldib tšillidele end kuskil peita, näiteks salatis mündilehe alla.
Vaja läheb:
1 pomelo
1 kurk
1 tomat
peotäis värsket münti
peotäis värsket koriandrit
300 gr krevette, kooritud, puhastatud ja liblikaks lõigatud
2 šalottsibulat (1 salatisse ja 1 marinaadi)
2 küüslauguküünt (1 salatisse ja 1 marinaadi)
2-4 väikest tšillikauna (1-2 marinaadi ja 1-2 salatisse)
5-6 laimi mahl
kalakastet maitse järgi
suhkrut maitse järgi
1-2 spl röstitud kookoshelbeid
1 tl maitsetut taimeõli
soovi korral röstitud maapähkleid

Eelmisel õhtul puhasta krevetid ja pane väiksesse tervesse kilekotti. Pigista kaussi 4 laimi mahl, maitsesta veidi suhkru ja kalakastmega. Lisa hakitud šalott, küüslauk ja tšilli. Vala marinaad krevettide peale kilekotti. Liiguta krevette kotis nii, et marinaad nende kõigini jõuaks. Sulge kott, pane see kaussi ning koos kausiga külmikusse küpsema.
Järgmisel päeval eralda pomeloliha mõrkjatest kiledest, mis viljasektorite ümber on. Lõika kurk ja tomat seibideks. Sega pomelolihaga kokku. Lisa salatisse kuival pannil röstitud kookoshelbed. Sega hakitud (või uhmerdatud) tšilli, küüslauk ja šalott, lisa õli ja 2 laimi mahl. Maitsesta kalakastme ja suhkruga, et kaste saaks piisavalt soolane, magus, vürtsine ja hapu. Võta krevetid marinaadist ja maitse, kas nad on ilusti läbi küpsenud. Kui on, lisa salatisse. Kui kahtled, lase kergelt auruga üle. Lisa koriandri ja mündilehed. Vala peale kaste. Sega läbi ja serveeri. Kui soovid, riputa üle röstitud maapähklitega. Serveeri kohe!

Kookose panna cotta laimimarinaadis puuviljasalatiga

Panna cotta on üks minu kindlatest lemmikutest. Juba Eestis mõtlesin, et kunagi tahaks proovida ka kookosega panna cottat. Aga kus mujal oleks veel õigem seda teha, kui kookospiimamaal Tais. Ja kuna mul ahju pole, siis oli kangesti tarvis midagi maitsvat ja veidi pidulikumat jõululauale. Salatiidee sain poes toiduajakirju sirvides. Ühes neist nägin pilti puuviljasalatist laimikastmes, panin mõtte idanema, aga mis ajakiri see oli, läks meelest. No vahet pole, sest retseptid on minu omad, nii et kuhugi viidata pole vaja. :)

Panna cotta jaoks läheb vaja:
200 ml vahukoort
400 ml kookoskoort
80 gr tuhksuhkrut
0,5 vanillikauna või 1 tl vanilliseemnetega pastat
0,5 tl laimi-, sidruni- või apelsinikoort või nende segu (mina kasutasin laimi ja kumkvaadi oma)
1/2 laimi mahl
3 lehte želatiini

Hoia igaks juhuks oma kookoskoort enne kasutamist umbes pool tundi külmas ja kui pinnale eraldub vesi, viska vesi minema. Pane zelatiinilehed vette ligunema. Pane potti vahukoor ja kookoskoor, kaunast välja kraabitud vanilliseemned koos kaunaga (või pasta), tsitruseliste koor ja laimimahl. Sega pidevalt ja kuumuta umbes 5 minutit, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt, sega juurde suhkur, kuni see on sulanud. Võta želatiinilehed veest, pigista üleliigne vesi välja ja lisa soojale kookospiimasegule. Sega, kuni želatiin on täiesti lahustunud. Vala vormidesse, kata toidukilega ja hoia öö otsa külmas enne serveerimist. Vormist välja saamiseks võid hoida vormi veidi kuumas vees või lõigata noaga ääred lahti. Siis pane vorm taldrikule põhi taeva poole, keera kogu kupatus teistpidi ja raputa dessert vormist taldrikule.


Salati jaoks on vaja:
4 kl puuviljatükke (minul olid arbuus, papaia, mango, banaan, kumkvaat)
3-4 laimi mahl
1,5 spl suhkrut
2 laimi koor
Aja potis keema laimimahl, suhkur ja laimikoor. Keeda, kuni suhkur on sulanud. Lase jahtuda ja vala puuviljatükkidele. Sega läbi ja lase enne serveerimist 0,5 h külmas marineerida. Serveeri kookose panna cotta kõrvale.

Jõuludele vastu lumise talveteega

Kallid lugejad ja kaaskokkajad!
Soovin teile kõigile imeilusaid jõule ja maitsvat uut aastat!

Nende soovide illustreerimiseks pakun välja talvise variandi maiustusest, mida nimetatakse kiviseks teeks (rocky road). Minu oma on siis vastavalt lumine talvetee!
Vaja läheb:

500 gr tumedat šokolaadi
3-4 spl võid
0,5-1 kl maitsestamata kooritud pistaatsiapähkleid
1-1,5 kl väikseid vahukomme (või suuri tükeldatult)
1 kl kookoshelbeid

Polsterda laia põhjaga nelinurkne vorm fooliumiga. Sulata šokolaad ja või, sega ühtlaseks. Vala 1/3 vormi põhja. Sega 1/3 šokolaadisegust pähklite, vahukommide ja 1/2 kookoshelvestega. Vala vormi. Vala ülejäänud 1/3 šokolaadisegust kõige peale. Raputa veidi vormi, et šokolaad ühtlaselt vahedesse vajuks. Pane külmkappi. Umbes 5 minuti pärast raputa ülejäänud kookoshelbed maiustuse pinnale. Lase terve öö külmikus seista. Lõika ruutudeks ja paku sõpradele!

Järjekordne jäätis - värske mündi ja laimiga

Nagu näete, ma tõepoolest nüüd tean, kui maitsev on omatehtud jäätis. Sel korral valmis taas jäätis, mida teiega jagada soovin - värske peenekshakitud mündi ja laimi seest pigistatud mahlaga. Põhiretsept on nagu eelmiselgi korral, vahe on lihtsalt maitsestamises. Nii et vaja läheb:
400 ml vahukoort
1 purk magusat kondenspiima
maitse järgi laimimahla
hästi hästi peeneks hakitud 1 kl värskeid mündilehti

Vahusta vahukoor, sega sellesse toasoe kondenspiim. Vahusta veelkord läbi. Enne mündilehtede hakkimist pigista neile laimimahla, et nad mustaks ei läheks. Haki nii peeneks, kui oskad, viitsid ja tahad. Lisa laimimahla jäätisesegule kuni soovitud hapukus on saavutatud. Laimi ja kondenspiima kooslus võib liigse mahla puhul väga vängeks minna, aga võibolla sulle just nii meeldibki. Nii et maitse asi. Lisa mündilehed, nende maitset on tunda rohkem peale jäätise valmimist, kui maitse lehtedest jäätisesse ühtlaselt laiali on läinud. Pane jäätisesegu madalasse laia anumasse ja sügavkülma. Sega korralikult läbi peale 1 tundi, siis veel paar korda pooletunniste vahedega.

Serveeri koos riivitud tumeda šokolaadiga, maitseb mündi kõrvale suurepäraselt!

Kaks kodutehtud jäätist granadillikastmes - mango ja vanilli

See minu jäätisetegemise lugu sai alguse kummalisel kombel. Nimelt, mõne aja eest sain mina valmis ja panin siia blogisse üles Tom Yum Goongi nimelise vürtsika Tai supi retsepti. Paar päeva enne seda oli toidublogija Mari-Liis käinud Tai kokakursustel ja hoog oli veel sees. Tegi supi ära ja kirjuta Nami-Nami foorumis, et supi järel pakkus ta desserdiks omatehtud mangojäätist. Minul hakkas suu vett jooksma ja kirjutasin vastu, et oleks mul siin vaid jäätisemasin. Ja tema vastas, et tema jäätis valmis täiesit ilma masinata. Mul hakkas kohe mõte tööle kõigist võimalustest, mis minu ees sellel selginemise hetkel avanesid :).

Rolleri selga, küpsed mangod korvi, muu vajalik ka ja läkski jäätiseteoks. Kui see kõik lõpuks valmis sai ja ma oma jäätiseid maitsesin, siis sain ma enda peale väga pahaseks... omatehtud jäätised on nii maitsvad, et ma ei saa aru, kuidas ma olen senini elanud sellises pimeduses ja nende valmistamist mingiks imeks pidanud. Kõik on tegelikult lihtsamast lihtsam. Aga pole hullu, nüüd ma tean ja nüüd ma teen!
Omavalmistatud mangojäätist ja vanillijäätist sööme värskete mündilehtede ning minu meelest maailma parima valmiskujul ostetava desserdikastmega. Ainult et kastmetootja on loodus ise - ostad tugevad ümmargused granadillid, lõikad korgi pealt ja imeline kaste voolabki su jäätisele. Parim dessert, eriti siinses kuumuses. Loodan, et fotodel näha olev voolav jäätis on arvestades meie kliimalisi iseärasusi andeksantav. Tegelikult on omatehtud jäätis kõva nagu sügavkülmast väljatulev jäätis ikka! Vaja läheb:

1/2 purki mangopüreed või nagu minu puhul, 1,5 kl püreestatud värskeid küpseid mangosid
1 purk suhkruga kondenspiima
400 ml 35%-list koort
2 spl laimi- või sidrunimahla
1 vanillikaun või 1 tl seemnetega vanillipastat
Serveerimiseks granadilli ja värsket münti

Vahusta koor pehmeks vahukooreks. Sega hulka toasoe kondenspiim ja vahusta korra veel läbi. Lisa laimi- või sidrunimahl. Vala pool segust teise kaussi. Lisa ühte mangopüree ja teise sisse kraabi poolitatud vanillikaunast vanilliseemned või teelusikatäis vanillpastat. Sega kaks massi hoolega ühtlaseks. Vala segud madalatesse ja laiadesse anumatesse, siis külmub jäätis kiiremini ja ühtlasemalt.
Jääkristallide tekke vältimiseks võiks jäätuvat segu segada. Mari-Liis soovitab teha seda 3 korda: kõigepealt tunni pärast mikseriga, siis poole tunni pärast kahvliga ja veel poole tunni pärast kahvliga. Lase lõplikult külmuda. Mina tegin järgi ja õnnestus hästi.
Kui jäätis on valmis, tõsta kaussi mõlemat, lisa värsked mündilehed ja vala üle granadilli seest tuleva kastmega!

Jupike Eestimaad jõululaual - Kirju Koer

Manni Tai lasteaias oli mõned päevad tagasi jõulupidu. Sealne seltskond on väga rahvusvaheline ja igaüks pidi kaasa võtma midagi oma kodumaa toidulaualt. Taid ei kasuta ahjusid, seega pole ka meie köögis võimalust midagi ahjus küpsetada. Hakkasin siis nuputama, et mida Eesti jõululaualt saaks ilma ahjuta teha. Mõtlesin ja mõtlesin ja välja ei mõelnud. Ma polnud enne mõelnud, kui hädavajalik asi ikka see ahi on meile. Pöördusin siis Nami-Nami foorumisse appihüüdega. Suured tänud siinkohal kõigile kaasamõtlejatele ja eriti Edale, kelle idee lõpuks ka käiku läks - Kirju Koer. Vana hea Kirju Koer. Ma imestan, et nii lihtne ja hea asi mul endal üldse meelde ei tule, isegi Eestis olles mitte. Retsepti osas pean tänama jälle Thredahliat, sealt ma ta napsasin (või kogust suurendasin veidi, sai suurepärane). Nii et jõulused tänud teile kõigile, inspiratsiooni, retseptide, kaasamõtlemise, kaasaelamise ja lugemise eest!

Vaja läheb:
600 g küpsiseid
250 g võid
50 g tumedat šokolaadi (ca 70%)
peoga haput marmelaadi, tükelda
peoga vahukomme, tükelda
soovi korral mandleid, pähkleid, kuivatatud puuvilju, rosinaid, halvaad, beseetükke, vms.
3 sl kakaod
vajadusel tilgake piima

Purusta küpsised. Sulata või, sega küpsisepuru ja muude lisanditega. Kui segu on liiga kuiv ja voolimatu, siis lisa tilgake piima. Et torud tuleksid ilusad ümmargused soovitan järgmist taaskasutusideest kantud trikki. Nimelt, võta tualetipaberirulli sisemised papptorud, lõika ühest küljest lahti. Polsterda seest toidukilega, pane sisse piisavalt segu ja suru toru kokku tagasi, kinnita toru purgikummiga. Lase külmkapis seista vähemalt 4 h, et Koer piisavalt tihke tuleks ja teda lõigata saaks!

Meie Argentiina toiduelamustest...

... saate lugeda detsembri Oma Maitsest.

Taignas praetud krevetid, magusa tšillikastmega otse purgist

Üheks lõunaks sõime restoranis taignas praetud krevette, mis olid supermaitsvad koos kõrvale serveeritud magusa tšillikastmega. Olid teised suured küll ja kohe 8 tükki, aga no mis sa nendest ikka saad, ainult hambaauku. Maksime arve, hüppasime rollerile ja sõitsime turule lisa ostma. Pool kilo krevette, mille müüja kibekiirelt ära puhastas, olemas, valmistasime ise lisa. Ega siin tegelikult suurt retsepti ju polegi, lihtsalt ühe vana hea asja meeldetuletamine. Juurde sobib lihtsalt võrratult ükskõik milline magus tšillikaste, milliseid igal maal igas supermarketis odava hinnaga osta saab. Vaja läheb (taigen on võetud BBCGoodFood kodulehelt):
500 gr suuremat sorti krevette (puhastatud, sabad küljes)
100 gr jahu
2 munakollast
1 tl õli
150 ml piima
1 munavalge
maitsesta soola
serveerimiseks sidrunimahla ja kastet

Sega jahu soolaga, tee auk keskele, lisa õli ja munakollased. Sega ühtlaseks, lisa piim ja sega taignaks. Kata ja pane 30 minutiks jahedasse.
Löö munavalge kõvaks vahuks ja sega õrnalt taignasse. Aja õli kuumaks, pista krevett taignasse hoides ise sabast ja prae kuumas õlis kuldseks. Tilguta soovi korral peale veidi sidrunimahla ja serveeri koos magusa tšillikastmega.

Kaks lõunamaist moosi - pina colada ja kaneeli-ananassi

Meile on siin Tais hakanud meeldima hommikukohvi kõrvale moosiga röstsaia söömine. Eriti arvestades seda, et ega me peale puuviljade mingeid erilisi desserte siin ei söö, taipärased silmipimestavalt magusad aurutatud tarretised pole veel meie südameid võitnud ja küpsetamises pole nad just meistrid (nüüd ma teen mõningatele kohtadele liiga, aga ma räägin keskmisest Tai küpsetisest). Oleme senini poest ostnud maasikamoose - noh, pole viga ka otseselt, aga suurelt on peale kirjutatud, et moosi sisse on pandud nii tehislikke värvi- kui maitseaineid ning kõike seda on juba kontsistentsist aru saada.
Otsustasin siis ette võtta ananassid, mis on Tais meeletult mahlakad ja ilma igasuguste lisaaineteta mesimagusad, ning nad purki pista. Tagantjärele mõeldes olen ma poolearuline või siis kangelaslik, et konditsioneerimata köögis üle 30-kraadise ilma juures mitu tundi moosi keetsin, õnneks oli mul piisavalt oidu, et alustada hommikul kl 8, kui maja veel üles pole kuumenenud.

Ananassimoos on väga levinud nt Indias ja Malaisias. Melakas, kus umbes 2 kuud tagasi käisime, on ananassimoosi tegemise traditsioon eriti vana ja levinud. Aga sealne moos mulle ei meeldinud - ananassi maitsest polnud midagi järel, tegu oli peaaegu kuiva pruuni veniva ollusega, mis maitses ainult suhkru järgi. Mina nii ei tahtnud, tahtsin säilitada ja tugevdada ananassi maitseid. Et väheke huvitavam oleks, tegin kahte erinevat moosi - tavalisele ananassimoosile lisasin kaneeli, mis on ananassiga alati suurepärane kooslus ning ülejäänud poolele moosile keetsin lõpuks sisse kookospiima, mis tegi sellest pina colada moosi. Meie eriliseks lemmikuks saigi viimane, kookospiim võimendab ananassi niigi päikselist maitset ja krõbeda saia peal on see imeline algus ilusale päevale!

Vaja läheb (sellest kogusest tuleb mõlemat moosi 2 väiksemat purki):
1 suur küpse ananass (ca 2,5-3 kl ananassiliha), koori korralikult, haki peenikeseks (ananass ei taha just eriti hästi ka keetmisel laguneda)
1,5 kl vett
ca 1,5 kl suhkrut (või rohkem, olenevalt ananassi enda magususest ja sellest, kui magus moos sulle meeldib)
1 laimi mahl
1 kaneelikoor
7 spl kookospiima
Pane potti hakitud ananass ja vesi, keeda umbes 0,5-1 h, kuni ananass on ilusti pehme. Lisa suhkur ja laimimahl ning keeda madalal kuumusel umbes 1 h, kuni moos on sulle meelepärase kontsistentsiga. Umbes poole keetmise pealt lisa kaneelikoor. Vala pool moosi purkidesse, tee kaneelikoor pooleks ja lisa kummassegi purki pool koort. Ülejäänud moosile lisa kookospiim, sega pidevalt, et see tükki ei läheks ja keeda mõned minutid. Vala ettevalmistatud purkidesse ja sulge õhukindlalt.
PS! Pina colada moos läheb külmas seistes väga ilusaks marmorisarnseks.

Mangosalsa ja kaks kastet kanale

Kanaretsepti sel korral ei tule. Mul ei ole siin endal grilli ja ausalt öeldes ei näe ma ka põhjust, miks ma peaksin ise grillima, kui igal hommikul, kl 11 sõidab grill mootorrattal maja ette ja laseb signaali. Kõik naabrid kogunevad lõunat ostma - proua ronib motikalt maha oma mobiilsesse kööki, võtab kätte hiiglasliku uhmrinuia ja hakkab vürtsikat papayasalatit valmistama - tundub, et taidel ei saa sellest iial küllalt. Vahepeal müüb ta mulle otse grillilt särisevadi kanatiibasid, 3 eek tk. Õhtuti on lood veel paremad, siis võid tänavate viisi valida, millised vardatäied lõhnavaid lihasid sind sel päeval kõige rohkem tõmbavad.
Küll aga jagan ma teiega kolme retsepti, mis kõik värskele grillkanale suurepärast lisaväärtust annavad. Esimene neist, mangosalsa, on midagi nii kerget ja mahlast, et kui vähegi võimalik, siis ma väga väga soovitan seda proovida. See sobib ka kerge kalaga. Ja kui aus olla, siis ka niisama lusikaga söömiseks, nagu mina peale grillkanalõunat ülejäänud salsaga salaja köögis tegin :). Teised kaks - maapähklitega kaste ja vürtsine kaste kalakastmega, on midagi, mille olen kõrva taha pannud siinseid toidukohtasid külastades. Nad sobivad kanaga tõeliselt hästi, on maitsetest pungil ja samas kerged. Maapähklitega kaste sobib huvitaval kombel ka suurepäraselt dipikastmeks nii köögiviljadele kui ka kartulikrõpsudele. Nii et kui sa oma kodusel filmiõhtul ei soovi kartulikrõpsude tekitatavale väiksele südametunnistusepiinale veel rasvase kastme piinu juurde saada, siis see kaste peaks su hädast välja aitama. PS! Kui sa ei armasta Tai kalakastet (mis ei maitse üldse kala järgi muide), siis ei pruugi need kaks kastet sulle võibolla meeldida. Aga kes teab!

Mangosalsa:
2 küpset mangot
2 spl laimimahla
1/4 kl värskeid mündilehti
1 spl ingverit
1/4 punast paprikat
1 vars rohelist sibulat

Haki kõik peenelt, riivi ingver. Sega kõik kokku, hoia enne serveerimist 1 h külmas. Imesta või mitte, siia ei ole vaja ühtegi pipart ega soola, kõik on ise paigas!

Maapähklikaste:
Peotäis röstitud maapähkleid
1 tomat
1 roheline peenike oakaun (meil siin maooad e snakebeans)
kalakastet nii palju, et tekiks kaste ja samas ei oleks liiga soolane
laimimahla maitse järgi (kogus oleneb kalakastme kogusest)

Purusta uhmris pähklid. Haki tomatid ja oad peeneks, sega pähklitega. Sega sisse kalakaste ja maitsesta laimimahlaga.

Vürtsine kanakaste:
Väikseid värskeid tšillisid, rohelisi ja punaseid
Tai kalakastet
Haki tšilli peeneks ja lisa kalakastmele. Lase mõnda aega seista, et kaste maitsestuks. Nii lihtne see ongi!

Kui Tais, söö, mis taid söövad - Tom Yum Goong

Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul.

Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan.
Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne. Aga mina katsetasin enne oma viis korda, kui jõudsin retseptini, millega olime piisavalt rahul, et seda teiega siin jagada. Vaja läheb:
2 kl kanapuljongit
2 sidrunheinavart
4 cm jupp galangalijuurt (kui seda tõesti kuskilt saada võimalik ei ole, võib proovida ingveriga asendada, kuigi päris sama see siiski välja ei tee, galangal on palju mahedam)
4-5 kaffirlaimi lehte
3 väikest šalottsibulat
1/4 väiksemast tomatist
suur peotäis austerservikuid
10 suuremat krevetti
4-6 spl vahukoort
2 spl Tai tšillipastat (Nam prik pao)
1 tl suhkrut (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
2 tl Tai kalakastet (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
3 laimi mahl (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
Purustatud väikseid värskeid tšillisid (maitse järgi)
Serveerimiseks värsket koriandrit


Valmista kõik ette. Pese galangalijuur korralikult ära ja viiluta diagonaalis peenteks viiludeks. Eemalda sidrunheinalt välimine kiht, haki ülejäänu diagonaalis peenteks viiludeks (PS! Supi sees võib kasutada kogu sidrunheina, ka vart). Eemalda laimilehtedelt leheroots. Koori krevetid, jäta saba külge, tee noaga seljale sisselõige ja eemalda mustus. Lõika laimid sektoriteks ja eemalda kivid, et oleks hea mahla välja pigistada. Peenest noaga või uhmris tšilli. Koori šalotid, lõika pooleks. Lõika tomatist sektor. Pese ja haki koriander (kui sul on mingi ime läbi ligipääs Tai petersellile, mis on all paremal pildil, siis originaalis kasutatakse seda - maitseb nagu mahe koriander).

Aja puljong tugevalt keema (vedeliku puhul on väga oluline, et seda üleliia ei paneks, muidu tuleb supp lurr, maitsed ei ole enam ilusasti pundis ühes lusikatäies, vaid lähevad kaootiliselt rändama). Lisa galangal, sidrunhein, šalotid, keeda mõned minutid. Lisa tomat ja laimikoored. Keeda veel veidi. Lisa tšillipasta (see ei ole üldse vürtsine, pigem magus), sega ja aja keema. Lisa krevetid ja seened. Kui krevetid hakkavad valmima, seega peaaegu kohe, maitsesta suhkru, kalakastme ja laimimahlaga, et leida piisav magusus, soolasus ja hapukus. Lisa vahukoor (just just, tänapäeval teevad taid seda suppi magusa piimaga, mitte kookospiimaga, nagu ammustel aegadel), sega pidevalt, et supp jääks kreemine, mitte tükiline. Võta tulelt, lisa tšilli (ettevaatlikult, juurde saab alati lisada), maitse üle, kas supp on samal ajal soolane, magus, hapu, vürtsine ja kreemine. Maitsesta veel, kui vaja. Raputa üle värske koriandriga ja serveeri aurutatud riisiga. Aroy mak mak! (Väga väga maitsev!)