pühapäev, 24. oktoober 2010

Mantlipühapäeva apelsinikook

Meil on siin Luxembourgis täna mantlipühapäev. See tähendab, et erandkorras on igal aastal kõigi pühakute päevale eelneval pühapäeval kõik poed lahti kl 14-18. Kõigi pühakute ja kõigi hingede päevad on järgmise nädala esmaspäeval ja teisipäeval, mistõttu meil ka töölt vabad päevad on. Koolilapsed puhkavad järgmisel nädalal niikuinii, sest neil on 1.-7. nov sügisene koolivaheaeg. Selle mantlipäeva taustast ei saagi ma hästi aru. Lugesin wikipediast, et vanasti olla maainimesed Pühakute päevale eelneval pühapäeval linna mantlit ostma minna. Ja et kirikule see pühapäevane poodide avamine sugugi ei meeldinud. Tänapäeval tähendab see avatud poode ja allahindluseid.
Eestis olijate lohutuseks võin öelda, et sügis on ka siia jõudnud. Ühel hommikul oli maa hallast valge ja eelmisel nädalal sadas korra lausa rahet. Välja on otsitud kindad ja mütsid ning aegajalt vihiseb kõrvus jääkülm tuul. Tore on aga see, et iga päev näeb ikka veidi ka sinist taevast ja päikest.
Tänase päikselise hommiku puhul küpsetasin ma apelsinikooki, mille retsepti viimasest ajakirja Cuisine et Vins de France numbrist võtsin. Väidetavalt sööb prantslane aastas apelsinidest rohkem veel ainult õunu, ajakirja sõnul tarbib iga prantslane aastas üle 6 kg apelsine. Ja Prantsuse parimad apelsinid tulevad Korsikalt ning Lõuna-Prantsusmaalt, Hispaania piiri lähedal asuvast Ida-Püreneede piirkonnast. Pehme bezeekattega kook on kaunis ja maitsev, lisaks veel lihtne teha. Vaja läheb:

Taigen (või kasuta tavalist muretaignat):

200 gr jahu
50 gr purustatud mandleid
80 gr suhkrut
1 muna
110 gr võid

Sega kokku jahu, mandlid, suhkur ja võitükid. Haki kuni segu on teraline ja lisa muna. Sega korralikult, kuni tainas muutub ühtlaseks palliks. Paki tainas toidukile sisse ja hoia külmkapis 3 tundi.

Apelsinikreem:

3 apelsini
50 gr võid
160 gr suhkrut
4 muna
2 tl maisitärklist

Riivi ühe apelsini koor. Pigista kõigist kolmest apelsinist mahl välja. Sega mahl võiga ja kuumuta keemiseni. Tõsta tulelt. Teises kausis vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Sega juurde maisitärklis ja riivitud koor. Vala peene joana soe apelsini-või segu, ise pidevalt segades. Vala kõik tagasi keedupotti, kuumuta keskmisel tulel pidevalt segades ca 1 min, kuni segu kergelt pakseneb.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Rulli tainas õhukeseks. Määri vorm võiga ja posterda selle põhi ning ääred taignaga. Vala vormi apelsinikreem. Küpseta 30 minutit ja tõsta kook siis ahjust välja jahtuma.

Munavalgevaht:

2 munavalget
4 spl suhkrut
peotäis mandlilaaste

Kui kook on ahjust välja võetud, kuumuta grill hästi tuliseks. Samal ajal vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks. Kalla munavalgevaht peaaegu jahtunud koogile ja raputa peale mandlilaastud. Pista kook korraks grilli alla, nii et mandlilaastud veidi grillitud saavad ja munavalge kerge kuldse jume saab.

pühapäev, 17. oktoober 2010

Tabbouleh salat, esimesed külalised ja esimesed sohvasurfajad

Minuga juhtub aegajalt, et mu peas valitseb suur auk kõiges, mis puudutab salateid. Sellepärast olen eriti rõõmus iga kord, kui mõne uue maitsva praekõrvase avastan. Ühel päeval saabus minu kallis abikaasa poest ja tõi mulle kaks väikest kokaraamatut - ühe tapase ja meze teemalise (esimene siis hispaaniapärased suupisted, teine Kreeka moodi suupisted) ning teise Vahemere toitude teemalise. Esimesel sirvimisel jäi kohe silma Lähis-Ida köögist tuntud Tabbouleh retsept. Mitte, et ma temast enne midagi teadnud poleks... vahel ei tule geniaalsed lahendused lihtsalt õigel ajal meelde. Taboulleh eripäraks on eestlase jaoks võibolla bulguri kasutamine, mis on tegelikult purustatud nisuterad ja väga tervislik. Lisaks ohtrale värskele petersellile ja rohelisele sibulale, käib salatisse ka suur punt värsket münti, mis omakorda salati veidi teistsuguseks muudab. Pean jälle lisama... et ühe mõnusa šašlõki kõrval suvisel grillipeol... mmmm.

Aga vahepeal on muudki toimunud. Meil nimelt käisid esimesed külalised. Ja mitte lihtsalt külalised, vaid eelmisel nädalavahetusel oli esimene kord, kui saime ise Couchsurfingust võõrustajatena osa võtta. Ma arvan, et see oli vist eelmise nädala alguses, kui muutsin Couchsurfingu süsteemis meie elupaigaks Luxembourgi. Kui enne taheti meie juurde ööbima tulla vast korra poole aasta jooksul, siis nüüd, ühe nädala jooksul oleme saanud juba oma 6 sooviavaldust. Eriti eksootiline oli üks, milles 3 tai üliõpilast soovisid meile tulla ja tai roogasid valmistada. Ahvatlev küll, aga meile ei sobinud aeg. Nii võtsimegi vastu hoopis ühe noore Rumeenia paarikese, Anka ja Stefani. Tegu oli äärmiselt armsate inimestega. Anka lõpetab just PR alal bakalaureust ja Stefanil on seljataga HR magister. Nüüd otsivadki nad parimat lahendust, kus mõlemad oma haridusteed jätkata saaks. Stefanil on plaanis psüholoogia doktorantuur. Seega tuli kuhjaga küsimusi Eesti kohta, sest ka Eesti pidavat ühe variandina kaalumisel olema. Huvitav oli veel see, et Anka rääkis, kuidas neile õpingute ajal oli meie E-riiki kõigi oma võimalustega näiteks toodud ja kuidas nad siis kõik mõtlesid, et niikuinii see tegelikult ei toimi. Sain siis öelda, et toimib suurepäraselt. Tal oli ka hea meel, et saab teisi uue infoga üllatama minna. Stefan oli kõige usklikum inimene, keda ma väljaspool Malaisiat kohanud olen. Ta lahkus pühapäeval kodust kl 7 ja oli kl 14ni kirikus. Ja nii iga pühapäev. Mingi suure Rumeenia usupüha ajal oli ta Belgias olnud ja siis, nagu Anka ütles, oli ta terve päeva arvutist ülekannet vaadanud ja palvetanud. Kujutage ette, terve päeva. Anka see-eest on täielik ateist. Huvitav paar. Nii et esimene kogemus võõrustajana oli vahva, aga seda pean ütlema ma küll, et kuigi tihti ma seda tegema hakata ei viitsi. :)

Muus osas läheb endistviisi. Mann paneb inkat juba ikka päris hästi, kõik jutud ajab ära, mis vaja. Õpetajad kõik kiidavad ja meie oleme muidugi oma inglikese üle kohutavalt uhked seda kuuldes. Kui üldiselt pidi neil koolis probleem olema, et Eesti lapsed kipuvad kinnise kommuuni looma, siis Mann mängib nii eestlastega kui kõigi teistega. Äkki mõjus meie pikk reis ja kõik need eri rahvustest inimesed nii hästi.

Ilmad on meil külmaks läinud alles viimasel nädalal. Teile sinna Eestisse ei või selliseid asju vist öelda, teie külma kõrval pole meie oma midagi. Aga meil on vastik külm tuul, millist Eestis pole. Kuigi alla 0 kuigi tihti siin minema ei pidanud, on kindaid-mütse-saapaid siiski väga vaja. Aga päris pime veel ei ole, saab ka peale tööd paar tundi valgust nautida. Ja puud kõiki oma ilusaid lehti ka maha pole visanud.

Järgmisel nädalal saabuvad meile külla esimesed päriskülalised - minu kallis õde tuleb meile koos lastega nädalavahetust pidama Londonist! Hurraaaa!
Aga kui tabbouleh juurde tagasi tulla, siis vaja läheb:

130 gr bulgurit
3 tomatit
1 pikk kurk
4 rohelist sibulat, hakitud
100 gr värsket peterselli, hakitud
10 gr värsket münti, hakitud
80 ml sidrunist pressitud mahla
60 ml oliiviõli
soola ja pipart

Pane bulgur kaussi, vala peale 500 ml külma vett ja lase vähemalt 1,5 h seista.
Lõika tomatid pooleks, pigista enamus seemneid välja ja haki tomatid kuubikuteks. Koori kurk ja lõika samuti kuubikuteks.
Sega kastme jaoks kokku sidrunimahl ja 1/2 tl soola. Sega hulka oliiviõli ja maitsesta musta pipraga.
Kurna bulgur sõelal ja suru nii palju vett välja, kui võimalik. Sega suures kausis kokku bulgur, tomat, kurk, hakitud petersell, roheline sibul ja münt. Vala peale kaste. Sega kergelt läbi ja serveeri värske saiaga.

kolmapäev, 13. oktoober 2010

Kefta lihapallid tzatziki kastmega

Mulle meeldib viimasel ajal teha igal õhtul toite uuest maailma otsast. See toob ellu nii kaudses kui otseses mõttes vürtsi juurde. Igal nädalal leiab tee meie toidulauale paar Tai rooga (enamasti küll Tom Yum, millest meie pere vist suisa sõltuvuses on), aegajalt midagi Indiast, siis midagi kodumaist, siis jälle siitsamast lähedalt Prantsusmaalt, üleeile oli Mehhiko kord... ja nüüd siis Lähis-Ida ja Kreeka. Lähis-Ida köögist võtsin vürtsikate lihapallide Kefte idee ja Kreekast sinna juurde kurgi-jogurtikastme Tzatziki. Kõrvale soojendasin pitaleibasid. Kes neid ise tahab teha, siis üks hea lahendus on siin Mari-Liisi blogis. Vürtsikad lihapallid sobivad jahutava tzatzikiga lihtsalt suurepäraselt. Viimasel ajal on mulle vürtsköömne maitse metsikult meeldima hakanud, nii et sedasorti roogasid võib lähiajal veelgi oodata :).

Kefta jaoks läheb vaja:
500 gr loomahakkliha
1 sibul (peeneks hakitud)
3 küüslauguküünt (peeneks hakitud)
1 tl vürtsköömet (jahvatatud)
2 spl värsket paterselli
1 spl värsket koriandrit
1 tl paprikapulbrit
näpuotsaga tšillihelbeid
2 muna (traditsiooniliselt kefta sisse muna ei käi, aga mulle meeldib, kui lihapall ilusti koos püsib :), kes tahab, võib selle ära jätta ja lisada nt 1 spl oliiviõli
soola ja musta pipart

Sega kõik kokku ühtlaseks lihapallitaignaks. Veereta käte vahel väiksed pallid ja prae pannil (või ahjus) pruuniks.

Tzatziki jaoks läheb vaja:
1 pikk kurk
300 gr Kreeka maitsestamata jogurtit
3 küünt küüslauku
1 spl värsket hakitud münti
1 spl sidrunimahla
soola ja musta pipart

Poolita kurk pikkupidi ja koogi välja kurgi sisu. Pane see sõelale nõrguma, raputa peale 1/2 tl soola ja jäta seisma ca 10 minutiks. Haki küüslauk ja münt, sega kokku jogurtiga. Lisa sidrunimahl.

Kui kurk on piisavalt kaua nõrgunud, loputa külma veel all läbi. Pigista kurgist nii palju vett välja, kui võimalik ja sega jogurtisse. Maitsesta soola ja pipraga. Hoia kuni serveerimiseni külmkapis.

laupäev, 9. oktoober 2010

Tartiflette, see päris, Reblochoniga

Ühel ilusal päeval, lõunapausi ajal, võtsin tööl lõunaks vegetaarsena välja kuulutatud roa, mis pealtnäha oli lihtsalt juustuga kartulivorm. Niikui ma ta ära proovisin, hakkasin vormi seest otsima puravikke, mille maitset nii mõnusalt kreemises roas tunda oli. Ja siis sain alles aru, et puravikke pole, seenemaitse tuleb otse ohtrast juustukattest. Kahtlustasin, et tegu on kuulsa Reblochoniga.

Ühel teisel ilusal päeval kodumaistes blogiavarustes uidates, sattusin Meriti blogi heatoit.com peale. Viimane postitus rääkis omamoodi tartiflette´st, kus oli kasutatud kana, spinatit ja Eestimaise juustuvaliku kehvuse tõttu Reblochoni asemel Bried või midagi muud kättesaadavamat (vähemalt selline tunne mulle lugu lugedes jäi). Peale seda hakkas mul suu vett jooksma ja ma tormasin poodi Reblochoni ja suitsupeekoni järele.

Infoks niipalju, et Reblochon on Prantsuse juust, mis on pärit Alpidest, Savoi piirkonnast. Juustu valmistatakse lehmapiimast. Kasutatakse päeva teise lüpsi piima. Juustukera läbimõõt on umbes 14cm ja paksus 3-4 cm. Kera on ümbritsetud veidi kõvema koorega, seest on juust aga hästi pehme. Teda iseloomustab just seesama pähkline maitse, mis mul tookord lõunasöögist kummitama jäi.

Tulemus, valmis tartiflette, on midagi hooooooopis muud, kui mõni tavaline kartulivorm. Selles on nii palju maitseid, nii palju mahlakust, et on tõsine oht end lõhki süüa! :) Ja eriti tore, et tegu on äärmiselt lihtsalt valmistatava roaga. Vaja läheb:

500 gr kartuleid
200 gr suitsupeekonit
1 keskmise suurusega sibul
100 ml vahukoort
240 gr Reblochoni juustu (kui seda ei õnnestu saada, kasuta mahedamaitselist Bried või Camemberti, päris sama kindlasti ei tule, aga maitsev ilmtingimata, mõned allikad soovitavad asenduseks proovida ka Gruyere´i või Munsterit)

Koori ja viiluta kartulid. Haki sibul ja suitsupeekon väikesteks tükkideks. Prae kuival pannil peekonitükid veidi krõbedaks, tõsta peekon pannilt. Prae peekonist välja sulanud rasvas sibulatükid klaasjaks. Lao ahjuvormi kiht kartuliviile, maitsesta neid soola ja pipraga. Puista nad üle poolte peekonitükkide ja sibulatega. Viiluta juust ja lao pool selle kogusest vormi. Korda sama, alusta kartuliga, jätka ülejäänud peekoni, sibula ja juustuga. Vala peale vahukoor. Kata vorm fooliumiga. Küpseta 190 kraadises ahjus 30-40 minutit. Eemalda foolium ja küpseta veel vähemalt 20 minutit, kuni kartulid on pehmed (katsu aegajalt kahvliga, sest see, kui kiiresti kartulid pehmeks lähevad, sõltub väga palju kartulisordist). Serveeri kohe, joo kõrvale mõnusat jahedat Rieslingut! Mulle vähemalt meeldib nii!
***
Muus osas pole meil suurt midagi praegu kirjutada. Ausaltöeldes naudime lihtsalt, et meil on oma kodu, et mööbel on kohale tassitud ja kokku pandud ja võrratuid päikeselisi sügisilmasid. Loodus ümberringi on muutunud kollaseks, oranžiks ja punaseks. Eriti ilus on seda vaadelda sildadelt, mis ületavad sügavaid Luxembourgi orgusid. Võiks vist öelda, et üle mitme aasta on meie pere igapäevaellu saabunud mõningane rutiin ja te võibolla ei usu, aga see on vahelduseks uskumatult tore! Päris kodus me muidugi ka ei istu, tänagi käisime hommikul vanalinnas vanakraamilaadal ja toiduturul. Tulime koju ilusa vanaaegse Inglise portselanist koorekannuga, mille hind oli kõigest 1 euro!!! Ostsin selle lihtsalt, kuna ma ei olnud Peedule veel suutnud ilusat koorekannu ilusa hinnaga leida Eestist. Nüüd tulin koju ja asusin netist uurima. Täpselt sama kannu müüakse netis 28 USD-ga :), mitte et ma seda müüa tahaksin. Kannukese alla on kirjutatud "By appointment to her majesty the Queen, china potters, PARAGON, Fine bone china, made in England, Victoriana Rose". Väga uhke värk. Mõnikord veame sealt mõne ilusa supitirina koju, see on teine asi, mida ma Eestist pole veel meelepärast leidnud!

Toiduturg ajas mu iseenesestmõistetavalt kihevile - kõike oleks osta tahtnud ja palju. Värske ürdi mäed, erinevate salatite hunnikud, igas värvis ja kujus kõrvitsaid, värskelt valminud pähkleid ja kastaneid, juuste-vorste Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja muidugi siitsamast, värskeid kammkarpe, kalasid, krevette ja rannakarpe, rääkimata kõikvõimalikest puu- ja köögiviljadest. Seekord õnnestus siiski mõistus kodus hoida ja mitte pankrotti minna :).
Ilusat sügist teile kõigile!