Grillitud Le bon grivois küüslaugu ja valge veiniga, Roquefort pirni ja meega ning päikseline Metz

Eelmisel nädalavahetusel olid meil siin Luksemburgis külas minu head sõbrad, andunud reisisellid ja hea toidu austajad Mari ja Triin. Viimasel ajal olin kõrva taha pannud mitu põnevat juusturetsepti ja kellega neid siis veel parem koos proovida oleks, kui sõprdega, kes säärastest delikatessidest lugu oskavad pidada. Nii juhtuski, et laupäeva õhtust sai meie jaoks üks äärmiselt põnev avastusretk Prantsuse juustude kirjul maastikul. Juurde ohtralt valget veini. Külalised olid päeval Luksemburgis ringi jalutades vanalinnas asuvast Kaempff-Kohlerist kaasa ostnud trühvlikreemiga Brie ja väikse oranži koorega Trou du cru, mida ma siin juba varem kiitnud olen.

Mina valmistasin kahte suupistet. Esimene neist on Henri prantsuse keele õpetaja lemmikroog - Roquefort pirni ja meega. Teise idee andis mulle mu hea sõbra Kristina prantslasest kaasa - küüslaugu ja valge veiniga grillitud Mont d´or´i juust. Kuna viimast valmistatakse vaid hooajaliselt - 15. augustist 15. märtsini, siis soovitas juustumüüja mulle, et võiksin asendada selle veidi sarnase juustu Le bon grivois´ga. Võtsime nõuannet kuulda ja jäime tulemusega ülimalt rahule. Sellest roast saab lihtsalt suurepärane suvise grillipeo roog ja kui Mont d´or või Le bon grivois pole parajasti käepärast, võib sama proovida ka Raclette´i või Camembert´iga.

Roquefort pirni ja meega:
paras tükk Roquefort´i juustu
paar kõvemat sorti pirni
mõned lusikatäied vedelat mett

Lõika pirnist õhukesed viilud ja laota ühe kihina vaagnale. Pane igale viilule tükk sinihallitusjuustu ja tilguta peale mett. Ongi valmis!

Grillitud Le bon grivois valge veini ja küüslauguga:

terve kera juustu - Le bon grivois (selle juustu puhul on see üle 300 gr), Mont d´or, Raclette või Camembert
mõned küüslauguküüned
mõned musta pipra terad
törts kuiva valget veini
törts head oliiviõli
küpsetamiseks fooliumi
serveerimiseks pehmet saia või grissineid

Lõika küüslauguküüned pikkupidi pooleks ja torka juustu sisse. Torka juustu sisse ka musta pipra terad. Mässi juust fooliumisse nii, et pealmine osa jääks katmata, küljed ja põhi oleks aga fooliumi sees. Vala juustule valget veini ja oliiviõli. Grilli lahtisel grillil või ahjugrilli all kuni juust mullitama hakkab ja küüslaugutipud kuldseks tõmbuvad. Serveeri kohe kuumalt koos grissinite või pehme saiaga.

Pühapäeval ei olnud meil enam mingit juustuisu. Üllatus, üllatus! :) Läksime toitsime selle asemel hoopis oma vaimu eelmisel aastal avatud Metzi Pompidou keskuses, mille hoone on nii vinge, et isegi seal sees asuvad Chagallid, Kandinskyd ja Miród kahvatuvad. Ookerkollaste majadega Metz puges ise mu südamesse juba sügisel, kui seal esimest korda käisime. Päikselisel varasuvel oli ta veelgi ilusam!

Keeks mee ja rabarberitega

Jätkame siis jälle rabarberilainel. Tuleb seda toredat aega ju maksimaalselt ära kasutada, kui see imeilus hapu õnnistus meil värskena poelettidel ja tagaaias on. Sirvisin ükspäev kodus toiduajakirju ja mulle hakkas silma ilus kollane keeks, iga viilu kaunistamas kaunis viigimarja läbilõige. Ja siis välgatas läbi mu pea, et tegelikult oleks tulemus kindlasti sama ilus ning ma arvan, et veel maitsvamgi, kui kasutaksin keeksi sees punaseid koorimata rabarbreid, ilma tükkideks lõikamata, vaid piki tervet keeksi vormi laotult. Mõeldud tehtud ja mu oletus pidas paika, tulemusi oli nii ilus kui ka maitsev. Mahlane pealekauba.

Vaja läheb:
2 rabarberivart
2-3 spl pruuni suhkrut
2 spl mett
230 gr jahu
3 muna
125 gr suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
120 gr võid

Lõika rabarberid oma keeksivormi pikkusteks juppideks. Sega nad pruuni suhkruga ja pane pannile. Kuumuta ja sega/keera ettevaatlikult nii, et suhkur kõrbema ei lähe ja rabarberid katki ei lähe. Paarist minutist piisab, eesmärk on rabarberikoort veidi pehmendada, mahlad kiiremini liikuma saada ja veidi karamellist pruuni suhkru maitset rabarberitele anda.
Kuumuta ahi 180 kraadini ja valmista ette keeksivormi (kas küpsetuspaberiga või siis võitamise-jahuga katmise abil).
Sega toasoe või suhkruga. Sega ükshaaval lisaes juurde munad, seejärel sõelutud jahu, küpsetuspulber ja mesi. Vala pool taignast vormi, tõsta keskele rabarberid, lisa ülejäänud tainas. Küpseta umbes 35 minutit või seni, kuni tikuga katsudes tikk kuivaks jääb. Lase veidi jahtuda, raputa peale tuhksuhkrut ja serveeri!

Kana-kreveti yakisoba

Siit tuleb nüüd üks järjekordne suurepärane roog minu kalli õe Eva repertuaarist. Aga enne veel, kui ma täpsemalt kirjeldama hakkan, kuidas seda kana-kreveti yakisobat valmistada saab, räägin ühe ammuse nalja. Kõik sai alguse sellest, et mina rääkisin muu ohjeldamatu jutu sees, mida me Evaga ühel järjekordsel toredal kohtumisel ülehelikiirusel ja ühekorraga vahetada püüdsime uskumatut lugu, et USA-s olevat müügile paisatud uskumatul kombel väga edukaks osutunud dieediraamat. Nimelt oli kogu dieedi põhimõte selles, et sööd palju tahad, aga ise mõtled, et juurde ei võta. Nii see tookord jäigi. Aga mõne aja pärast kuulsin Evalt, et tema meelest on see üks väheseid väärtuslikke dieedi-ideid üldse – et võtad ette ükskõik kui suure portsu, aga juurde ei tõsta. Et tema järgivat seda juba mõnda aega täiesti edukalt. Nii et mõneti jabur mõte „pista pool rasvast põrsast nahka ja usu, et see sind saledaks teeb” muutus kommunikatsiooniapsu tõttu hoopis asjalikuks variandiks. Aga miks ma sellest nii pikalt kirjutan on see, et kui ma lihavõtete ajal Eva perel Londonis külas olin, siis mõtlesin ka seda ühe taldrikutäiega piirdumise varianti proovida. Aga kui Eva tõi lauale suure aurava potitäie äsja pannilt tulnud mahlakat kana-kreveti yakisobat, unustasin oma plaani kibekiirelt. Midagi nii head on lausa kuritegelik ainult üks ports süüa! Infoks veel niipalju, et yakisoba on jaapanipärane nuudliroog, mille juured aga Hiina kööki ulatuvad. Ja kuigi nime järgi võiks arvata, et selle roa valmistamiseks kasutatakse tatrajahust tehtud soba nuudleid, siis nii see ei ole – yakisobasse kuuluvad nuudlid on nisujahust ramenid või udonid. Vaja läheb:

140 ml sojakastet
100 ml vett
50 ml suhkrut
5 spl seesamiseemne õli
2 tk küüslauguküüsi, purustatult
1 spl ingverit, riivitult
½ sibulat, peeneks hakitult
1 punt rohelist sibulat, hakitult
1 tk porgand, ribadeks lõigutult
2 tk kanafileed, tükkideks lõigutult
250g krevette
1 pk yakisoba, ramen või udon nuudleid
100g värskeid sojaoavõrseid

Sega kausis omavahel sojakaste, vesi, suhkur, ingver, 2 splt seesamiseemne õli ja küüslauk. Küpseta kanafilee tükid. Kui kanad on peaaegu valmis, siis lisa krevetid ja prae minut või paar. Võta pool kaussi tehtud segust ja lisa kana-kreveti segule. Prae, et maitsed seguneksid. Keera siis kuumus kõrgemaks ja lisa ülejäänud seesamiõli, porgand, sibulad, pool rohelistest sibulatest ja ülejäänud sojakastme segu. Prae veel paar minutit. Lisa nuudlid ja prae kuni nuudlid on kergelt pruunid. Lisa pannile oavõrsed ning ülejäänud roheline sibul ja kuumuta läbi. Ongi valmis!

Munad en cocotte suitsulõhe ja grillitud rohelise spargliga

Kui mõne päeva eest sai siin kirjutatud on kergest sparglisest lõunasöögist, siis pühapäeva hommikul tegin jälle spargleid, aga seekord mitte nii lihtsalt. Seekord valmisid sparglid koos oma suurte sõprade muna ja suitsulõhega.

En cocotte tähendab seda, et munad küpsetatakse ühekaupa väikestes vormides või või koorega. Või mõlemaga. Variante, kuidas mune en cocotte valmistada, on lõputult. See siin on lihtsalt üks kevadine versioon, ideaalne ilusaks hommikuks oma rohe-roosa-kollase värviga.

Iga portsjoni jaoks läheb vaja:

1 portsjonvorm
1 muna
suts võid vormi määrimiseks
1,5 spl koort
1 spargel
1 tl oliiviõli
viil suitsulõhet
soola ja pipart
hakitud peterselli ja murulauku
soovi korral veidi riivitud parmesani

Pese sparglid, naksa neil ära puitunud osa ja koori alumine pool. Kuumuta grill. Pintselda sparglid oliiviõliga kokku ja pista minutiks-paariks grilli alla. Võta nad ahjust välja ja lõika umbes vormi diameetri pikkusteks tükkideks. Kuumuta ahi 190-200 kraadini. Määri vormid võiga. Pane igasse vormi sparglitükid ja kitsasteks ribadeks lõigatud suitsulõhe. Puista üle hakitud ürtidega ja kalla peale 1 spl koort. Purusta ettevaatlikult munakoor ja kalluta muna niimoodi vormi sisse, et kollane terveks jääb. Maitsesta muna soola ja pipraga. Vala muna peale veel 0,5 spl koort. Keeda kannutäis vett. Pane väiksed vormid suuremasse ahjuvormi ja täida suurem vorm nii palju kuuma veega, et vesi ulatuks umbes poole portsjonvormi kõrguseni. Küpseta munasid ca 10-12 minutit ahjus. Soovi korral puista vormid üle riivitud parmesaniga. Serveeri kohe!

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin. Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht.

Taigna jaoks läheb vaja:
200 gr jahu
50 gr suhkrut
suts soola
100 gr külma võid
1 munakollane
1 spl maitsestamata jogurtit

Kreemikihi jaoks:
ca 700 gr tükkideks lõigatud rabarberit
100 gr suhkrut
200 ml vahukoort
1 muna
1/2 vanillikaun või 1 tl vanilliseemnetega ekstrakti

Vahukihi jaoks:
150 gr suhkrut
3 munavalget
1 tl sidrunimahla

Sega jahu, sool ja suhkur kokku. Lisa tükkideks lõigatud või, haki noaga, kuni tekib teraline mass. Lisa munakollane ja jogurt, sõtku ühtlaseks taignaks. Tee taignast pall, pane see toidukile sisse ja 30 minutiks külmkappi.
Sega rabarber 40 gr suhkruga ja jäta seisma, et mahlad jooksma hakkaksid. ca 10 minuti pärast kurna üleliigne mahl sõelal välja.
Rulli tainas jahusel laual õhukeseks. Kata ca 24 cm suurune koogivorm küpsetuspaberiga ja suru rullitud tainas vormi põhja ning külgedele. Laota rabarberitükid vormi ja küpseta 180 kraadi juures ca 15 minutit.
Sega vahukoor muna, vanilli ja ülejäänud suhkruga. Vala segu rabarberitele ja küpseta veel 20 minutit või kauem kui vaja, kuni kreem enam vedel pole, aga keskelt veel liigub, kui vorm välja tõsta.
Kui kook on peaaegu valmis, nii et kreem enam vedel pole, vahusta munavalged sidrunimahla ja suhkruga kõvaks vahuks. Kata kook vahuga ja küpseta veel mõned minutid nii, etvaht tippudest õrnalt kuldseks tõmbub.
Jahuta ja serveeri!

Värske kevadine spargel Pecorinoga lõunaks

Sparglihooaeg on meil siin juba jupp aega täies hoos. Kui ma nüüd neid ette poleks võtnud, oleks oht hooaeg lausa maha magada, sest ma arvan, et pikalt seda pidu enam pole. Meie poes on viimasel ajal alati saadaval nii rohelised sparglid Itaaliast kui valged Prantsusmaalt. Mõtlesin, et kuna Eestis on roheline spargel tavalisem, siis peaks seekord midagi valgest tegema, aga mind millegipärast kohe tõmbas rohelise poole. Pooltest kojutoodud sparglitest valmis mulle üks luksuslik ja kerge lõunasöök - mõned minutid keenud krõmpsuv spargel hea oliiviõli ja Pecorino juustu laastudega. Kõrvale veidi külma valget veini ja elu on veelgi ilusam! Teine pool jäi järgmist katsetust ootama. Kui hästi õnnestub, kuuleb siin ka sellest peagi!

Vaja läheb:
punt värskeid rohelisi spargleid
1/2 sidrunit
soola
mõned lusikatäied head extra virgin oliiviõli
peotäis hea Pecorino või Parmesani liistakuid

Naksa sparglitel ära puitunud osa ja koori kergelt iga spargli alumine pool ära. Pane pott vett täis, maitsesta maitse järgi soolaga ja pigista sisse 1/4 sidruni mahl. Kui vesi läheb keema, lisa sparglid ja keeda ca 4 minutit (oleneb muidugi ka sellest, kui paksud sparglivarred on), nii et nad veel kergelt krõmpsud on. Kurna, piserda üle oliiviõli ja soovi korral sidrunimahlaga. Puista peale juust ja vala välja vein! Head isu!

Küüslaugused vutid koos värvilise köögiviljavokiga

Väiksed vutid üksteise kõrval lihaletil reas on minu meelest kohutavalt armsad. Võin kihla vedada, et selles osas ei ole päris kõik minuga just ühel nõul. Tahtsin vutipraadi juba Eestis proovida ise valmistada, aga vähemalt tookord, paari aasta eest, tundus sealne hind lausa jabur. Äkki (loodetavasti) on nüüdseks olukord mõnevõrra muutunud!? Siin Luksemburgis on aga lood teised - värske kvaliteetne vutt on alati saadaval ja väga hea hinnaga.

See, kui pisike vutt on, võib tekitada eelarvamuse, et ega seal midagi süüa polegi. Aga rohkem ei saaks ühes väikses tegelases eksida minu meelest. Vutis on üllatavalt palju liha, tema kondid on hästi peenikesed ja see liha on väga mahlane. Eriti toredaks teeb vuti asjaolu, et ta küpseb kiiresti - poole tunniga on praad laual.

Nagu ma juba mainisin, siis vuti-idee küpses mu peas juba mõnda aega, aga ootasin, et õige retsept või mõte pähe tuleks, mida nendega täpsemalt ette võtta. Erilise linnukese lihtsalt ahju pistmine tundus kuidagi igav. Retsept sattus mulle kätte Londonis, kui oma õe retseptiraamatuid üksteise järel läbi sirvisin - kuldseks küpsenud vutid küüslaugu-vürtsika sambal oeleki marinaadis. Retsept pärines Woman´s weekly Tai roogade raamatust ja sama sarja vokiroogade raamatust sobitasin sinna kõrvale värvilise köögiviljavoki. Mõlemad said nii sõnulseletamatult maitsvad, et ma tõepoolest soovitaksin käsi südamel kõigile kel võimalus, neid proovida.

Küüslauguste vuttide jaoks läheb vaja:

4 vutti
4 küüslaugu küünt
60 ml sambal oelek´i (Malaisia ja Indoneesia köögis laialdaselt kasutusel olev kaste tšillist. Võib asendada seguga püreestatud tšillidest ja sutsust veest, soolast ja pruunist suhkrust või nt harissaga)
2 spl mett
2 spl sojakastet
2 tl pruuni suhkrut
2 spl õli

Lõika vutid pikkupidi pooleks. Purusta küüslauk ja sega see sambal oeleki, mee, sojakastme, pruuni suhkru ja õliga. Sega saadud marinaad vutipoolikutega, kuni kõik on kaetud. Kata kauss toidukilega ja pane vähemalt 10 minutiks külmkappi.
Kuumuta ahi 180 kraadini. Tõsta vutid ahjupannile ja pintselda neid ülejäänud marinaadiga. Küpseta umbes 15 minutit. Keera kuumus 200 kraadi peale ja küpseta veel umbes 10 minutit või kuni vutid on läbi küpsenud ja pealt kergelt krõbedad.

Värvilise köögiviljavoki jaoks läheb vaja:

1 spl õli praadimiseks
1 tl seesamiõli
1 sibul, õhukesteks ribadeks lõigatud
1 suur küüslauguküüs, purustatud
60 ml sojakastet
80 ml magusat tšillikastet
2 tl maisitärklist
125 ml vett
2 tl riivitud ingverit
1 spl valget veini
1 punane paprika, ribadeks lõigatud
180 gr brokkoli õisikuid
200 gr suhkurherneid, pooleks lõigatud
250 gr minimaisi, pikkupidi poolitatud

Sega kokku õlid ja kuumuta pannil. Prae küüslauk ja sibularibad pehmeks. Sega kokku sojakaste, magus tšillikaste, ingver, maisitärklis ja vein, lisa pannile. Sega ja keeda, kuni kaste kergelt pakseneb. Lisa paprika, suhkurherned, minimais ja brokkoli, sega läbi ja prae, kuni köögiviljad on veidi läbi küpsenud, aga veel kergelt krõmpsuvad.

Piccalilli-Cheddari suupiste briti nädala puhul

üüd olen mõneti küll omadega hiljaks jäänud. Kuninglik pulm ja nädal, mil Inglismaa
kõigi keelel-meelel oli, sai äsja läbi. Aga jagamata ka ei raatsi jätta. Kuidagi täiesti plaanimatult kiskus see nädal nii brittide poole kaldu. Nojah, reis oli siiski planeeritud ja seda juba ammu. Londonist sai siis nädala alguses tagasi tuldud, kotis purk kauni nimega kuulsat erekollast pickles´t Piccalilli ja karbike õe kingitud Inglise Thornton´s sokolaaditrühvlitega. Mõtlesin, et sellega kogu asi piirdubki. Kate´i ja Williami pulma plaanisin vaadata umbes nii palju, et kleit, altari ette kõndimine ja kuulus suudlus rõdul nähtud saaks.

Reedel juhtus aga nii, et hommikukohvi juues hakkasid ümberringi kõik põnevaid killukesi kuninglikest pulmadest jagama ja uudishimu aina kasvas. Lõuna ajal sai interneti abil ka pimestavalt ilus kleit üle vaadatud. Päeva lõpus said huvilised (mina kaasa arvatud) kutse kolleegi juurde üleslindistatud tseremooniat vaatama minna. Minul tuli idee võtta kaasa midagi teemakohast. Puhtjuhuslikult oli meie kaubanduskeskuses parajasti käimas briti nädal ja kostikotti rändas tükike jõhvikatega Stiltoni juustu. Kuna minu kallis Londonis elav õde Eva oli mulle õpetanud, et Piccalillit süüakse röstsaial koos Cheddariga, siis ostsin ka Cheddarit. Ah jaa, mis see ilusa nimega kollane Piccalilli siis on! See on äädikane ja sinepine kaste erinevatest köögiviljadest, mis on maitsestatud kurkumiga. Pühapäeva hommikul käisime oma iga kuu esimese pühapäeva kohustuslikul tuuril Arloni hiigelsuurel vanakraamiturul ja saabusime koju suure hulga põnevate vidinatega ja ilusa lillelise kandikuga pererahvale, all silt - Royal China. Kas pole mitte päevakohane meene sellisel päeval külla minekuks. See sai siis lillede asemel kaasa võetud (praktiline nagu ma olen - kandik ei närtsi kunagi ära) ja täidetud väikeste Piccalilli-Cheddari suupistetega! Retsepti õieti polegi, nii lihtsalt käib see! Vaja läheb:

hulk röstsaia
purk Piccalilly pickles´t
tükk head Cheddari juustu

Kuumuta ahi 200 kraadini. Kata väiksed saiaruudud õhukese Piccalilli kihiga ja kata Cheddari viiluga. Pista ahju ja küpseta, kuni juust on sulanud!

Foto: Flickr´st