neljapäev, 26. juuli 2012

Mayade vürtsisegus marineeritud romsteek grillitud köögiviljadega

Vaat see on nüüd minu täielik lemmik - romsteek. Tsiteerin jälle Liivimaa Lihaveise kodulehte, kus on kirjas nii: Riikides, kus veiseliha on väga populaarne, on need kaks (romsteek ja küljesteik) hinna ja kvaliteedi suhtelt soodsad tükid kõige rohkem tarbitavad steigid. Tulemus, grillitud romsteegist lõigatud viilud, olid just nii pehmed ja mahlased, nagu ma ühelt healt veiselihalt ootaksin. Mulle tundub, et veiselihakatsetustega alustamiseks sobib romsteek eriti hästi just seetõttu, et oht hea lihatükk kuivaks ja nätskeks küpsetada, on väiksem, kui mõne õrnema tüki puhul. Aga see on puhtalt minu isiklik arvamus. Ka soovitatakse romsteegi puhul liha enne küpsetamist marineerida, aga see just asja põnevaks teebki, kas pole?

Minu romsteek maitsestus terve öö marinaadis, mis oli kokku segatud Mayade maitseainesegust ja oliiviõlist. Eriti põnevaks teeb selle maitseainesegu fakt, et inspireerituna Mehhiko köögist tuntud molest, leiab sellest lisaks Penja piprale, akaatsia seemnetele, rosé piprale, voatsyperifery piprale, rosmariinile ja suhkrule ka naturaalset kakaod. Ja just see sobib veidi mehisemale romsteegile nagu valatult! Juurde sai grillitud paprikaid ja suvikõrvitsaid, millele pärast oliiviõli peale tilgutasin ja grillitud vürtsidega meresoolahelbeid peale raputasin!

DSC_2128

Vaja läheb:
3 spl oliiviõli
meresoolahelbeid
serveerimiseks eri värvi paprikaid, suvikõrvitsat ja grillitud vürtsidega meresoolahelbeid

DSC_2110
Tee nii:
Sega kokku Mayade vürtsisegu ja oliiviõli. Hõõru saadud segu lihatükkide sisse. Kata liha toidukilega ja lase neil ca 30 minutit toatemperatuuril marineeruda. Tõsta liha ööseks (või vähemalt paariks tunniks) külmkappi.
Tõsta liha toatemperatuurile ca 1 tund enne küpsetamist. Aja grill kuumaks ja küpseta lihatükke mõlemalt poolt 4-5 minutit (või vähem, kui Sulle meeldib tõeliselt punane liha). Samal ajal grilli küpseks paprikatükid ja suvikõrvitsaviilud.
Tõsta liha lõikelauale, puista üle meresoolahelvestega. Lõika lihast ca 0,5 cm paksused viilud. Sega köögiviljad kausis kokku vähese oliiviõli ja grillitud vürtsidega meresoolahelvestega. Serveeri liha koos köögiviljadega. 

teisipäev, 24. juuli 2012

Veisekebab Mapuche indiaanlaste iidse vürtsiseguga

Nagu eelmises postituses mainitud, jätkan siin mõnda aega veiselihalainel. Seekord pakun veisekebabi grillvarrastel, olles liha enne marineerinud kergelt vürtsikas, kergelt suitsuses Mapuche indiaanlaste maitseainesegus, mille kohalik nimi on Merken. Esimest korda tegimegi selle vürtsiseguga, mis koosneb suitsetatud kitsesarve tšillist, röstitud koriandriseemnetest ja vürtsköömnest, tutvust Tšiilis kohaliku köögiga katsetades. Seda kasutatakse seal paljudes retseptides ja olen üsna kindel, et igas Tšiili köögile pühendatud kokaraamatus on see mõnes retseptis nõutud, või kui ei, siis on sellest vähemalt räägitud. Meie kohalikud sõbrad rääkisid, et rahvakeeli on sellel segul vürtsikuse tõttu üks päris vulgaarne nimi, mille ma siin Tšiili-päraselt vaid Hispaania keeles ära tihkan tuua - puta madre. Tegelikult pole segu üldse nii vürtsine, aga kuna Tšiili köök on üldiselt üsna mahe, siis selle kõrval jätab merken tõesti võibolla pisut vürtsisema mulje. Mulle merken meeldib, selles on peidus nii palju erinevaid maitsenüansse ja aroome, et talle võib lugematult kasutusvõimalusi leida. Siin siis neist üks, veiselihakebab, mille kõrvale sobib üllatavalt hästi külm kaste Eesti hapukoorest ja hakitud rohelisest sibulast.

Vaja läheb:
ca 400 g veisekebabi tükke (Liivimaa Lihaveis müüb valmislõigatud kebabitükke)
2 spl oliiviõli
1 sidruni mahl
maitse järgi soolahelbeid
grillvardaid

DSC_2080

Tee nii:
Hõõru lihatükke oliiviõli ja vürtside segus, jäta pooleks tunniks toatemperatuurile marineeruma ja tõsta siis toidukilega kaetud lihatükid ööseks külmkappi maitsestuma. Tund aega enne küpsetamist tõsta liha toatemperatuurile ja juhul, kui kasutad puust vardaid, pane vardad vette likku. Nii ei lähe vardad hiljem põlema. Aja grill kuumaks, aja lihatükid varrastele ja grilli vardaid igalt küljelt 2-3 minutit, kuni liha on veel seest roosa. Pigista varrastele sidrunimahla ja puista peale soolahelbeid. Serveeri rohelise sibula-hapukoore salatiga.

Lõpetuseks toon neile, kes eelmist postitust lugema ei sattunud, mõned kogutud veiseliha näpunäited ära:
* happelised marinaadid teevad veiseliha nätskeks, kasuta õlimarinaade;
* kui katad liha marinaadiga, siis lase lihal enne külmkappi panemist umbes pool tundi toatemperatuuril seista, nii läheb marinaad liha sisse;
* enne grillimist lase lihal tund aega toatemperatuuril seista;
* grilli suurel kuumusel ja vähe aega, nii saad tõeliselt mahlase tulemuse.

kolmapäev, 18. juuli 2012

Sel suvel grillime veiseliha - petite tender Veinimeistri soolaga

Veiseliha jõuab eestlaste kodusele toidulauale palju harvem kui näiteks kana- või sealiha. Üheks põhjuseks on arvatavasti selle kõrgem hind. Samas pole see kindlasti mitte ainuke põhjus. Esiteks ei ole maitsva veiseliha valmistamise oskused meile sugupõlvede kaupa edasi kandunud, nagu sealiha puhul see kindlasti on. Nõukogude ajal müügil olnud loomaliha oli kõike muud kui see mahlane ja pehme lihaveise liha, mida järjest enam täna poelettidelt leida võime. Nii et mina pakun välja, et hakkame siis end selles vallas harima, kuidas valmistada maitsvat veiseliha. Minul näiteks on pärast maailma kõige paremaid-maitsekamaid-mahlasemaid Jaapanis (grillitud wagyu) ja Brasiilias (picanha) söödud veiselihasid küll suur kihk selles vallas paremaks saada ja midagi võrdväärset ka ise kunagi valmis küpsetada. Olen seda mõtet juba ammu mõlgutanud ja aegajalt proovi ka teinud, aga viimase tõuke andis mulle Umami uue gurmeesarja Veinimeistri sool, mille maitsmisel ja nuusutamisel sain kohe aru, et nüüd tuleb üks kvaliteetne lihaveisetükk särisevale grillile panna. Infoks lisan veel, et Veinimeistri soola näol on tegemist Réunionist pärit meresoolakristallidega, mis on maitsestunud Cabernet ja Merlot veini vaatides ning saanud omale sügava veinipunase tooni ja täitlase punaveini aroomi. Maitses on tunda punaseid marju ja metsataimi.
Nii et lähiajal postitan siia riburadapidi mitu grillitud veiseliha retsepti, abiks Liivimaa Lihaveise põnevad lihatükid, Umami gurmee uued maitsed, netist leitud õpetussõnad ja katse-eksitus meetodil avastatud tõeterad.

DSC_2028

Sissejuhatuseks siis petite tender peaaegu naturaalses kuues, maitseks vaid veinimeistri sool, must pipar ja sidrunimahl. Selle ilusa nimega lihalõike kohta kirjutab Liivimaa Lihaveise koduleht niimoodi: veise sise- ja välisfilee saab edukalt asendada sama pehmete, aga oluliselt maitsvamate tükkidega veise esi-ja tagaosast (petite tender puhul siis esiosast), kusjuures hinnaklassilt on need tükid ka tunduvalt odavamad. Nii et igati väärt mõte, kas pole!

Ja enne retsepti juurde asumist mõned universaalsed veiseliha-näpunäited, et kõik ikka õnnestuks:
* happelised marinaadid teevad veiseliha nätskeks, kasuta õlimarinaade;
* kui katad liha marinaadiga, siis lase lihal enne külmkappi panemist umbes pool tundi toatemperatuuril seista, nii läheb marinaad liha sisse;
* enne grillimist lase lihal tund aega toatemperatuuril seista;
* grilli suurel kuumusel ja vähe aega, nii saad tõeliselt mahlase tulemuse, nt petite tenderi puhul piisab sellest lõigatud ca 3 cm paksustele viiludele vaid paari minuti pikkusest küpsetusajast.

DSC_2038
Petite tender veinimeistri soolaga
Vaja läheb:
1 petite tender lihatükk
maitse järgi Veinimeistri soola
maitse järgi värskelt jahvatatud musta pipart
1/2-1 sidruni mahl
oliiviõli
serveerimiseks rohelist salatit (mina valmistasin salati väikestest vereva oblika lehtedest oliiviõli, parmesaniliistakute ja meresoolahelvestega, aga oblika asemel võib kasutada ka nt rukolat või spinatit vms) ja head punast veini

Tee nii:
tõsta liha toatemperatuurile umbes tund aega enne grillimist. Aja grill korralikult kuumaks. Lõika veiselihast ca 3 cm paksused viilud, patsuta ristikiudu lamedamaks ja määri neid oliiviõliga. Grilli mõlemalt poolt (pöörates liha vaid 1 kord ja seda kindlasti näpitsatega, mitte kahvlit sisse torgates) paar minutit, eemalda tulelt, puista viiludele kohe soolahelbed, et need kuumuse käes sulaksid ja soolakas mahl liha kataks. Maitsesta musta pipraga, piserda peale sidrunimahla. Tõsta lihaviilud varem valmis pandud salatile ja serveeri kohe!

esmaspäev, 9. juuli 2012

Caprese uus kuub

Vahel polegi vaja uut retsepti selleks, et midagi uut ja põnevat lauale panna. Piisab ka ammu tuntud roale uue kuue andmisest. Mina nägin mõne aja eest Pinterestis lahedat ideed, kuidas mahlakast liha-või pihvtomatist imeilusa caprese salati saab. Ilus, suvine, maitsev, efektne, lihtne... pea kõik head asjad korraga!
DSC_1912

Vaja läheb:
tomatit
mozzarellat
värsket basiilikut
balsamicot
soola ja musta pipart

DSC_1892

Tee nii:
Lõika tomat viiludeks, aga jäta lõiked lõpuni läbi lõikamata, ehk siis tomat alaosas ühte tükki. Pista igasse vahesse viil mozzarellat ja leht basiilikut. Piserda üle balsamico ja oliiviõliga, maitsesta soola ja musta pipraga.  Naudi!

reede, 6. juuli 2012

Ürdise toorjuustuga täidetud grillitud paprikad peekoniga

Küll sai nüüd pikk ja lohisev pealkiri sellele grillsuupistele. Aga midagi välja ka ei tahtnud jätta, sest nii paprikal, ürdisel toorjuustul kui ka peekonil on selles roas oma kindel koht täita. Mulle meeldib suvel päris grillile igasuguseid asju pista - puuvilju, köögivilju, erinevaid lihasid, kalasid, mereande ja muidugi juustu. Juust on minu nõrkus niikuinii, aga kui ta veel otse grillilt tuleb, siis seda enam.

DSC_1210

Retsept on suvele sobilikult peaaegu olematu.
Vaja läheb kõigest:
piklikke paprikaid (kes vürtsisemat soovib, võib need asendada magusamapoolsete suurte tšillidega)
maitsestamata toorjuustu
peoga meeldivaid värskeid ürte või kvaliteetseid kuivatatuid (mina kasutasin mõlemaid, nii värskeid, kui ka Terre exotique eriti aromaatseid metsikuid ürte Kreeta saarelt)
 veidi küüslauku pikki õhukesi peekoniviile
soola ja pipart

Tee nii:
Sega kokku hakitud ürdid, hakitud küüslauk ja toorjuust. Maitsesta soola ja pipraga. Lõika paprikad või tšillid pikkupidi pooleks, eemalda seemned. Täida poolikud toorjuustuseguga ja keeruta iga pooliku ümber peekoniriba. Kinnita grilltikuga ja grilli kuldseks.
Tilguta peale head oliiviõli ja serveeri kohe!

DSC_1160

esmaspäev, 2. juuli 2012

Suvine maasika carpaccio

DSC_1577
Täielik maasikasuvi ongi kätte jõudnud. Nüüd tuleb blogidesse maasikatoite uksest ja aknast ja nii ka siin. Eelmisel korral sai balsamico-marinaadis maasikaid grillitud, seekord valmib imelihtne maasika-carpaccio balsamico-siirupi ja väikeste basiilikulehtedega. Palsamiäädikas ja maasikas on lihtsalt selline võrratu kooslus, mis ei pea kindlasti saama vaid üks kord suve jooksul siin blogis esindatud. Tegu on tõeliselt lihtsa, kiire ja ilusa suvetoiduga, mis sobib hästi ühele päikselisele suvepeo lauale imeliselt.

DSC_1586

Vaja läheb (4-le):
400 g maasikaid
3 spl palsamiäädikat (ehk balsamicot)
1 spl tuhksuhkrut
3 väikeste lehtedega basiiliku oksa

DSC_1554 DSC_1560

Tee nii:
Sega potis kokku palsamiäädikas, suhkur ja 3 spl vett. Aja segu keema, keera kuumus madalaks ja lase veel 2 minutit vaikselt podiseda. Pese maasikad ja lõika need terava noaga õhukesteks viiludeks. Aseta maasikaviilud ühe kihina taldrikule ja tilguta igale viilule paar tilka palsamiäädika siirupit. Puista taldrikutele väikseid basiiliku lehti ja tõsta salat 10 minutiks külmkappi enne serveerimist. Nii lihtne see ongi!
  DSC_1545

Ilm ei ole meil just maailma parim ja see on minu poolt nüüd üks eriti optimistlik arvamus. Eelmiste troopiliste suvedega sai juba ära harjutud, nüüd ei jõua ära imestada, et kuhu see päris suvi siis nüüd jäänud on. Öösiti on sooja endiselt alla 10 kraadi ja soojustamata suvilas elades tähendab see tõelist igaöist karastumist. Aga ma ei kurda, äkki püsime niimoodi külmkapis aega veetes kaua noored :). Vahel on saanud siiski ka päris suve tunnet nautida. Lisan mõned sellistel hetkedel klõpsatud pildid. Siis on neid vaadates vahel hea suvetunnet tekitada endale, kui ka väljas valitsev olukord pigem sügist meenutab!

DSC_1589 DSC_1615 DSC_1633 DSC_1600 DSC_1707 DSC_1677

Laupäeval valmistasin ka ühe kiire suvise pavlova maasikaliblikatega. Tegelikult ei olnud mul üldse plaan pavlovat teha, vaid hoopis katsetada neid Pinterestis nähtud ilusaid punaseid maasikaliblikaid ja kasutada viimaseid rabarberivarsi, et neist seda Silja maitsvat rabarberivõiet teha ja see kuskil väärikalt ära kasutada. Üks ilus eelmise suve Delicious ajakirjast nähtud Nigella Lawsoni šokolaadipavlova retsept oli proovimata ja nii sai kõik 3 asja korraga ära lahendatud. Pavlovaid on sel suvel blogides juba üksjagu olnud, nii et retsepti ma seekord ei lisagi. Lihtsalt veidi liblikaid teile sellesse suvesse!

 DSC_1747 DSC_1562