neljapäev, 23. mai 2013

Sünnipäev lossis

Meie peres juhtus selline kurioosne juhtum, et Emily 2 kuu sünnipäev toimus Alatskivi lossis, uhke mitmekäigulise lõunaga sealses lossirestoranis. Alguse sai see vahva ettevõtmine aga juba detsembrikuus, kui minu kallid kolleegid Luksemburgist mind lahkumisüllatuseks omaltpoolt just Alatskivi restorani saatsid. Ootasime selle armsa kingi realiseerimisega ilusad ilmad ja Emily sünni ära, kutsusime kallid inimesed kaasa ja võtsime sõidu ette. Nii et hiiglasuur aitäh teile, kallid sõbrad Luksemburgist. Alatskivi lossi suvist ilu olen teiega jaganud ka varem, vaata siia. Nüüd võin öelda, et sealsed tublid inimesed ei ole mitte jäänud loorberitele puhkama, vaid töötavad usinasti lossi arendamise kallal edasi - lisandunud on põnevad töötoad ja lossis mõisnike ajal töötanud inimeste vahakujud koos lugudega, kostüümiladu väikestele ja suurtele jne.

Restoran näeb tõeliselt uhke ja suursugune välja oma hiiglasliku lühtri, suure kamina ja maalidega. Vaatamata tumedatele toonidele ja kõrgetele lagedele on tunne hubane ja soe. Menüü toidud jagunevad Eesti, mõisa ja Šoti toitudeks. Kamba peale proovisime vist suure osa menüüst ära ka. Pean kindlasti hoiatama, et portsjonid on nii suured, et mitme käiguga on raske hakkama saada isegi suurtel meestel. Mainimist väärivad kindlasti Feofani kalaleem (pildil) ja eriti maitsev Popsimehe sibulasupp (samuti pildil). Väga põnev oli Šotlase üllatusmagustoit ehk punased sibulad karamellistatud suhkru ja viskiga (samuti pildil). Üllatuslikult sobisid karamellistatud sibulad desserdi sisse väga hästi ja koos leivase põhja, marjade ja vahukoorega sai kokku üks õite magus suutäis. Peipsi lähedust oli ära kasutatud sellises pearoas nagu Ninaküla Feodori kohakala ehk Peipsi koha küpsetatud munataignas külma kalakastmega, mis maitses hästi ja nägi ilus välja ka. Miinuspoole pealt võin öelda, et part oli kahjuks üle küpsetatud, aga seda juhtub siinmail kahjuks nii mõneski kohas. Üks igati ilus kevadlõuna oli, aitäh kõigile kaasosalistele!

resto
 
loss
 
reserveeritud
 
  resto lagi
 
  punase sostra vesi
 
  sunnipaevalaps ise
sünnipäevalaps ise
  sibulasupp
sibulasupp
  peipsi kala supp
kalasupp
  punaste sibulate dessert
sibulamagustoit
  printsess mann
Mann käis kostüümilaos
  viuh
ja naudib oma kostüümi võlusid
  Emily2kuud
traditsiooniline sünnipäevapilt suure karuga
***********************************************************************************
 
 


kolmapäev, 15. mai 2013

Banoffee toorjuustukook

Nii nagu mu raamaturiiulis olevad kokaraamatud ja toiduajakirjad kubisevad rebitud paberitükkidest, mis märgivad kõiki neid kümneid ja sadu retsepte, mida kunagi proovida plaanin, valitseb sarnane segadus ka mu arvutis. Ei tea kas ma olen ainus inimene, kel arvutis favoriitide nimekiri meetritesse kipub ulatuma, nii et ma isegi ennast suudan üllatada, kui neid vahel läbi asun kammima?! Sest tegelikult on ju kõik need sajad ja tuhanded toidublogid internetiavarustes samuti kokaraamatud, ilusate piltide ja mõnusate juttudega, ja nende vahele ei saa rebitud paberitükke panna, tuleb muudkui üksteise järel põnevamaid palu favoriitidesse lisada ja nii see juhtubki, et ühel hetkel kasvab kogu see lemmikute majandamine üle pea ja mitte keegi seda suppi enam ära ei söö.

Mari-Liisi banoffee juustukoogi retsept sai samuti favoriitidesse lisatud kohe, kui seda tema blogis nägin. Mõte banaanist, iirisest, šokolaadist ja toorjuustust üheskoos tundus lihtsalt vastupandamatult ahvatlev. Ja see retsept ei läinud ka meetritepikkusesse nimekirja kaduma, sest see kummitas mu peas kuni ma ta lõpuks valmis küpsetasin. Pettuma ei pidanud. Pettuma ei pidanud ka külalised, kellele seda kooki Emily katsikul pakkusin. Kõige suurem kompliment tuli mu samuti toidusõbrast sugulaselt, kes ütles, et tema meelest on minu küpsetatud juustukook maitsvam kui Saialille pagariäri ohtra šokolaadiga kringel, mis samuti tookord laual oli. Ja kes on proovinud, see teab, et Saialille kringlid on iga kulutatud senti väärt!

banoffee cheese cake

Retsept on siis Mari-Liisilt, suur aitäh talle! Kuna mulle tundus, et iirise ja banaaniga sobib suurepäraselt ka kergelt mandline tonka uba, siis riivisin juustukihti vanilli asemel pool tonkat. Aga selle võib sama hästi ka välja jätta või kasutada originaalvariandis olnud vanilli!

Vaja läheb:
Põhja tegemiseks:
*100g võid
*200 g Digestive küpsiseid
 
Täidiseks:
*2 hästi küpset banaani
*370g toasooja toorjuustu
*130g toasooja maitsestamata kohupiimapastat
*200g suhkrut
*2sl nisujahu
*1tl vanilliekstrakti, 1/2 vanillikauna seemned või pool riivitud tonka uba
*2 toasooja muna

Lisaks:
*4-5sl keedetud kondenspiima (keeda avamata plekkpurgis kondenspiima tunnikese või kasuta poes müüdavat keedetud kondenspiima)
*30g šokolaadi

banoffee toorjuustukook

Tee nii:
Sulata või ja purusta küpsised. Sega kokku küpsisepuru ja või. Vooderda 20 cm lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja määri servad võiga. Suru küpsisepuru-või segu ühtlaselt vormi põhjale. Küpseta 180 kraadi juures 15 minutit.
Valmista täidis. Purusta banaanid saumikseri või kahvliga. Sega kõik täidise koostisosad ühtlaseks massiks. NB! kui toorjuustu üleliia tugevalt segada, muutub see väga vedelaks.
Vala täidis küpsisepõhjale. Küpseta 170 kraadi juures 50 minutit. Välja võttes võib koogi keskkoht veidi pehme olla.
Lõika koogi ääred noaga vormi küljest lahti, et pragusid ei tekiks. Lase koogil vormis jahtuda pool tundi kuni tund. Seejärel tõsta külmkappi, kus ta peaks seisma vähemalt 12 tundi.
Võta kook tunnike enne söömist külmkapist välja. Eemalda vormist ja tõsta ettevaatlikult tordialusele. Nirista peale mõned supilusikatäied toasooja keedetud kondenspiima. Riivi šokolaad  ja puista see ühtlase kihina koogile.

********************************************************************************
Vahepeal sai Umami BLOGIs ka kookosekaramelle keedetud. Vaata siia:

kookoskaramellid

reede, 3. mai 2013

Glasuuritud part kolme pipraga

Luksemburgi ajast jäi Henrile külge armastus hästivalmistatud pardi vastu. Eks Prantsusmaa külje all süüakse parti oluliselt rohkem kui siinkandis ja seetõttu osatakse seda enamasti ka hästi valmistada. Isegi meie Komisjoni söökla grillis oldi selle peale täielikud meistrid. Nii et kui part oli menüüs, siis kutsusin Henri alati lõunale :). Millest me algul hästi aru ei saanud, oli see, et miks vahel on menüüs "filet de canard" ja teinekord jälle "magret de canard". Välja nägi lõpptulemus enamvähem samasugune, aga viimane maitses paremini. Lõpuks tegime selle asja endale selgeks - esimesel puhul on tegemist tavalise kodupardi rinnafileega, teisel juhul aga spetsiaalse aretatud nuumpardi ehk mulard´i rinnafileega. See viimane on just see part, millest valmistatakse kõiksugu Prantsuse köögi hõrgutisi nagu foie gras, rillette, confit jne. Nii et muidugi maitseb see eriti hästi. Aga ega tavalise pardi filee ka palju alla jää. Ja õnneks saab pardifileed tänapäeval isegi Tartu-suguse väikelinna kaubandusest hea tahte korral kätte.

DSC_6981

Idee pardifileed agaavisiirupis glasuurida ja mitme erineva pipraga marineerida tuli Saveuri aastavahetuse numbrist, kus oli retsept vahtrasiirupiga glasuuritud ja mitmes pipras marineeritud faasanist. Kuna mul on käepärast mitmed huvitavad piprad nagu Aafrika paradiisiterad, Indoneesia pikk pipar ja Kameruni valge Penja pipar, siis saigi piprasegu neist kokku segatud.

Pardifilee küpsetamine ei ole tegelikult eriline kunst, ainus asi, mida silmas tuleb pidada, on see, et part PEAB  jääma seest roosaks. Ahjaa, head parti saab Tartus ka restoranist. Me käisime nimelt pühapäeval Volga7 söömas ja jäime väga rahule nii 5-vürtsi pardiga kui seesami faasaniga. Nii et soovitan soojalt!

Glasuuritud pardifilee kolme pipraga

Vaja läheb:
*2 pardifileed
*2 spl sojakastet
*0,5 tl pikka pipart
*0,5 tl paradiisiteri
*serveerimiseks mango tšatnit (või muud magusapoolset tšatnit) või ploomikastet

DSC_6970

Tee nii:
Purusta uhmris piprad. Sega kokku agaavisiirup, sojakaste ja riisiäägikas, lisa piprasegu. Lõika terava noaga pardifilee naha sisse madalad sisselõiked, aga ära lihani välja lõika. Marineeri pardifileesid pipramarinaadis vähemalt 1h.
Kuumuta ahi 180 kraadini. Vala marinaad potti ja keeda madalal kuumusel pidevalt segades paksuks kleepuvaks glasuuriks.
Kuumuta pliidil õhukese õlikihiga määritud pann. Patsusta pardifileed köögipaberiga kuivaks ja pane nahapool allpool kuumale pannile ca 3 minutiks pruunistuma. Piilu aegajalt, et nahk ära ei kõrbeks. Kui see liiga kiiresti kipub juhtuma, keera veidi kuumust maha. Kui nahk on ilusti kuldpruun, keera filee lihapool alla, kata pann kaanega ja prae veel ca 3 minutit. Nüüd tõsta fileed eelkuumutatud ahju ja küpseta ca 5 minutit. Tõsta liha ahjust välja ja pintselda keedetud glasuuriga üle. Lase paar minutit seista ja lõika liha viiludeks. Part peaks seest olema kindlasti roosa, niimoodi on see suussulav! Serveeri salati ja tšatniga.

***********************************************************************************
Miks mind aga siin nii harva viimasel ajal kirjutamas näeb, sellel on mitu põhjust. Üks on muidugi meie väike Emily, kes nüüd minu päevi sisustab väga armsalt! Teine on see, et Umami blogi kirjutamine võtab samuti oma aja. Annan siin ka kiirülevaate, millest ma Umami blogis viimasel ajal juttu teinud olen.

*Sööme sushit

ehk pikem lugu sushiriisi keetmisest, sushi valmistamisest ja sushi söömisest!
sushi_tegu

*Jaapani 7 maitsest - Shichimi togarashi ja ahjuribid

teeme ise Jaapani kuulsat 7-vürtsisegu ja maitsestame sellega ahjuribisid
Web

*Soojad ilmad ja külmad nuudlid

saab lugeda Jaapanlaste kombest süüa sooja ilmaga külmi nuudleid ja pakun välja ka 2 jaapanipärast retsepti soba ja somen nuudlitega
somen_seesamiga

*Teeme ise musta pastat

Teeme samm-sammult ise seepiatindiga pastat ning valmistame sellest ühe kiire lõhega pastaroa
18_seepiatindipasta_lohe_ja_kirsstomatitega(1)