Kevadekuulutajad

Lisaks linnulaulule on meil siin Tartumaal sel aastal ka teistsugused kevadekuulutajad, vaadake ise...

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
See on küll nummi, nagu WC paberi reklaamilt- pehme ja valge...
21. märts 2009, kell 10:28
Juc ütles …
Nummi jah :), hea tähelepanek, tõesti nagu wc-paberi reklaamis. A päriselus on ikka lahe, kui neid on terve õu täis!
22. märts 2009, kell 10:43
Smilla ütles …
Tere!
Sa oled endale uue muruniiduki hankinud? :))) Hea mõte, kui plaanis terve aasta ära olla ;)

K.
25. märts 2009, kell 15:27
Juc ütles …
Kairi, kahjuks (või õnneks) ei ole need nunnud elukad minu jagu, vaid mu lambakasvatajast tädipoja omad. Nii et mina pean ikka oma muru asjus heade inimeste uste taga kriipimas hakkama käima :)
26. märts 2009, kell 12:34
Anonüümne ütles …
:)
hästi nunnud on nad küll tõesti! eriti need pisikesed juurde tulevad ja saba liputavad! aga lisaks pos poolele muru "niitmise " osas, on ka "jääknähtusid", nii et heade inimeste uste kriipimine polegi kõige halvem mõte :)
oi, ma nii ootan juba te minekut, saaks mõnuga ka reisile minna ;)
K.
26. märts 2009, kell 14:29
Juc ütles …
K. ma ise arvan ka, et eelistan seda kriipimise varianti. :) Ja ise ka ootan pikisilmi, see talv siin ei taha ega taha lõppeda. Päris ära tüütab juba see ootamine. Aga palju asju on veel ajamata, nii et kohe niikuinii minna ei saaks. Meil ei ole nt brasiilia viisatki (loodame,e t ikka saame), sest mannil hetkel terve üks silm potisinine ja selliseid passipilte ei taha eriti teha :)
26. märts 2009, kell 15:26
Anonüümne ütles …
oi, ära räägi.. tänavu talv on e r a k o r d s e l t pikk ja lumerohke. tahaks ka juba näpud mulda suruda :)
Mannikesele kiiret paranemist! (kukkus kuhugi?)
K.
26. märts 2009, kell 22:02
Juc ütles …
Ma ka sel aastal ei jõua päris kevadet ära oodata, eelmine suvi ju ka suve nime ei väärinud. Aga Mann mängis issiga padjasõda :)
27. märts 2009, kell 16:31
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Laimi-koriandri marinaadis kanatiivad ja ongi 8 täis!

Kujutis
Eile oli mul üle pika aja jälle päris sünnipäev. Nimelt olen mina üks neist õnnelikest, kes on sündinud nii erilisel kuupäeval, nagu seda on 29. veebruar. Nii et sain äsja 8 täis! Kui enamikul on kahte sorti sünnipäevi - tavalised ja juubelid, siis minul ja kõigil, kes samal kuupäeval on sündinud, on lausa 4 varianti. Päris sünnipäevad, mis saabuvad iga 4 aasta järel, siis need aastad, kui sünnipäeva polegi (ehk siis enamus aastaid), juubelid ilma sünnipäevata (ehk siis, kui saab täis ümmargune arv aastaid, aga õiget kuupäeva kalendris pole) ja siis veel need harvad korrad, kui on nii sünnipäev kui juubel. Selle viimaseni on mul veel üksjagu aega, tundub, et järgmine on ees alles 8 aasta pärast, sest siis täitub ühtlasi 10 ja 40. Aga ärme selliste numbrite peale praegu mõtleme, eksju! Viimane peaaegu juubel (ehk siis see, kui õiget kuupäeva kalendris polnud, aga ümmargune arv aastaid oli) oli mul Bangkokis. Üks ääretult meeldejääv pidu sai peetud - Eestist tulid sõbrad kohale, pidulik ...
Loe edasi »

Pühaderüüs Elsass

Kujutis
Nagu eelmises postituses välja lubatud, jagan teiega seekord pildikesti munapühaderüüs Elsassi piirkonnast Prantsusmaal. Ja natuke juttu ka ikka. Mul oli nimelt sel nädalavahetusel jälle sünnipäev! Ses mõttes, et asiste kingituste asemel tahan mina pigem sünnipäevakingina kuhugi emotsioone koguma minna ja seekord otsustasime külastada Elsassi, kus me varem käinud veel polnudki. Sünnipäev oli küll päriselt juba veebruari lõpus, aga kuna siis oli õues üsna nohune ilm, otsustasime oma väljasõidu korraldada märtsi viimastel päevadel. Ja õigesti tegime, sest nüüd, kuu aega hiljem, paitas meid iga päev soe päike ja terve loodus õitses. Henri laulis mulle iga päev ikka uuesti ja uuesti, et "Jutal on täna sünnipäev, seda ei juhtu iga päev...", nii et kohe ikka nagu päris! :) Ööbimiskohaks valisime Isenbourgi lossi , mis asub Colmari lähedal, väikse Rouffachi nimelise linnakese kohal keset viinamarjaväljasid. Meie juurest on sinna umbes 3 tunnine tee. Asusime teele varsti peale ...
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kujutis
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Loe edasi »