n2gemiseni Tartus

6htust. Kirjutan lihtsalt, et oleme 6nnelikult Bangkokis, oma hotellis ja loodetavasti midagi p6nevat rohkem ei juhtu. Nii et n2eme ja kuuleme juba Eestis, ei hakka niisama tyhja loba p2rast kirjutama enam. Tervitused k6igile 33 kraadisest Bangkokist! Juc ja Co
PS! Ait2hh k6igile kaasaelamise eest!

Kommentaarid

Eva ütles …
Hei sõbrad! Aitäh Sulle põnevate lugude eest! Ausalt öeldes on isegi natuke kahju, et nüüd pole enam hommikul esiemese asjana mõtet Su blogit lahti lüüa :)
Tegelikult on muidugi väga hea meel, et te koju tulete! Head kojujõudmist! Ootame teid juba pikisilmi!
Nael kummi ja rutake aeglaselt! (nagu emme ütleb :)
12. detsember 2007, kell 21:12
Unknown ütles …
Tere,

Häh! saigi läbi vä? Aga millega ennast nüüd siis peale tööpäeva premeerin? :)

HURRAAAAA varsti kohvitame jälle koos! Tulge juba ruttu!

ps, loodan, et ülikonnad tulid head, tehne neid proovides pilti ka, sisi ei pea demonstreerima. :)
13. detsember 2007, kell 16:29
Anonüümne ütles …
Tere ka minu poolt! Tegelikult lugesin ka mina suure huviga peaaegu igaapäevaselt teie vahvat blogi... no kui ise oskaks oma reisielamusi nii toredalt kirjutada, mis siis viga oleks...super! Endal tore ja teistel ka lausa rõõm iga päev teie tegemistega kursis olla. Head koju jõudmist! Margit
14. detsember 2007, kell 20:13
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kujutis
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »

Portugali kreemikoogid, pastéis de nata

Kujutis
Siit tuleb nüüd küll üks lootusetult hilinenud isadepäevajutt. Isadepäevaks tehtud koogid, portugalipärased pastéis de nata ´d valmisid küll siiski õnneks õigel päeval. Pühapäeva hommikuks oli üle pika aja taevas täiesti sinine ja päike soojendas mõnusalt. Päeval oli vist lausa 16 kraadi sooja olnud. Mannike laulis Henri "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..." abil üles ja kinkis talle karbikese vajalike vidinatega, peal silt "superissi toolbox". Mina omaltpoolt püüdsin tähtpäevale kaasa aidata millegi magusaga. Juba mõne aja eest oli mulle minu uues Jamie "30 minute meals" raamatus silma jäänud tema kiirelt valmivate pastéis de nata ´de retsept. Oligi plaan need ette võtta. Ärkasin veidi liiga vara üles ja kuna nii vara voodist välja ei viitsinud ronida, hakkasin öökapil olevaid toiduajakirju uurima. Silma jäi eelmises Cuisine et Vins de France numbris olnud pastéis de nata ´de retsept. Mõlemas oli midagi, millest ma loobuda ei tahtnud ja nii sai kahest...
Loe edasi »

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Sel suvel grillime veiseliha - petite tender Veinimeistri soolaga

Kujutis
Veiseliha jõuab eestlaste kodusele toidulauale palju harvem kui näiteks kana- või sealiha. Üheks põhjuseks on arvatavasti selle kõrgem hind. Samas pole see kindlasti mitte ainuke põhjus. Esiteks ei ole maitsva veiseliha valmistamise oskused meile sugupõlvede kaupa edasi kandunud, nagu sealiha puhul see kindlasti on. Nõukogude ajal müügil olnud loomaliha oli kõike muud kui see mahlane ja pehme lihaveise liha, mida järjest enam täna poelettidelt leida võime. Nii et mina pakun välja, et hakkame siis end selles vallas harima, kuidas valmistada maitsvat veiseliha. Minul näiteks on pärast maailma kõige paremaid-maitsekamaid-mahlasemaid Jaapanis (grillitud wagyu) ja Brasiilias (picanha) söödud veiselihasid küll suur kihk selles vallas paremaks saada ja midagi võrdväärset ka ise kunagi valmis küpsetada. Olen seda mõtet juba ammu mõlgutanud ja aegajalt proovi ka teinud, aga viimase tõuke andis mulle Umami uue gurmeesarja Veinimeistri sool , mille maitsmisel ja...
Loe edasi »