Sel suvel Põhjakal

Sellest, mis mind täpsemalt eelmisel nädalal Põhjakale viis, sai juba eelmises postituses kirjutatud. Lisan seekord siis ka pisut pildimaterjali.
Esmaspäeval sai toimetatud köögipoolel:
DSC_1085
Prantsusepärane rabarbrivorm külma piimaga minu sulest
DSC_1062
ja Tai moodi grillitud veiseliha salat
DSC_1087
Kohapeal valmistatav koriandrileib
DSC_1093
õuel

DSC_1092
peagi valmiv kanala

DSC_1097
valmiv suupistevaagen
DSC_1113
burgerit ootavad pastinaagitsipsid
DSC_1116
suvine värvidemäng praeräimetaldrikul
DSC_1089
vaikelu küüslauguga
DSC_1101
kitsejuust, mida isegi kitsejuustupõlgurid söövad (nt mina)
DSC_1103
puupliidil valmivad metsseaburgerid
DSC_1068
Põhjaka tähendab alati eriti head seltskonda
DSC_1107
Eesti värk - võid ja rabarbrimorssi
DSC_1114
Burgeri valmistamise täppisteadus
            
Ja reedel vanadesse varemetesse ürdiaia keskele püsti pandud "välirestoranis" elu nauditud:

DSC_1272
Mann Põhjaka õue suurel kiigel

DSC_1281
Rabarbrimorss vanas head piimapudelis
DSC_1283
Astelpajunaps, näost näha, et mulle meeldib
DSC_1317
Põhjaka interpreteering minu grillitud veiseliha salatist
DSC_1278
ja veelkord astelpaju naps
DSC_1324
mõeldes väikestele külalistele
DSC_1292
 meie blondie
DSC_1323
kohvivahu kunst :)

Kommentaarid

Kairi ütles …
Absoluutselt vaimustavad pildid, nagu alati!!! :) Millal võõraid maid lähete jälle vallutama? :p
26. juuni 2012, kell 16:09
Juc ütles …
Aitäh, prl Smilla! Sa vist ei pea võõra maa all Luxi silmas? :) Suve veedame ikka Eestis, aga sügisel äkki õnnestub Hispaaniasse minna. No eks näis, meil käivad need mõtted väga äkki! :)
26. juuni 2012, kell 19:50
Kairi ütles …
Heh-- Lux ju kodukant teil :D Ma ikka mõtlesin jah midagi kaugemat... nii, nii tore oli omal ajal Su pikka reisijuttu lugeda. Aga aastast reisi ilmselt töö ja Manni kooli kõrvalt ette ei võta :)
Hispaania on ka väga ilus, jään siis ootama pilte ja juttu ;)
26. juuni 2012, kell 23:16
Juc ütles …
Prl Smilla, me võtaks hea meelega ette - sellise suuremat sorti autoga, kuhu Manni kooliraamatud mahuks ja sellise suuremat sorti rahakotiga, millega saaks endale elamisi rentida nädalate kaupa, sest muidu ei tuleks sellest Manni kodukoolitamisest midagi välja :). No ja siis tuleks Euroopaga piirduda enamasti, aga siin on ju ka metsikult palju põnevat veel näha. Nii et kui keegi sponsoreerida soovib, siis meie oleme hakkamas :)
27. juuni 2012, kell 14:18
Eva ja CO ütles …
Supersupersuper! Nii tore ja meeleolukas postitus! Sõnu polegi vaja! Oleksin justkui ise kohal olnud. Tundsin lõhnu ja maitseid! Aitäh!

Eva-U
27. juuni 2012, kell 21:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kujutis
Sel ajal, kui nii mõnedki teised Eesti toidubogijad Tallinnas Solarise keskuses oma erakorralist kohvikut "Blogi" pidasid ja nii mõnedki teised nende küpsetisi maitsesid, pistsin mina siin paartuhat kilomeetrit lõuna pool parajasti ahju potitäie osso bucot. Mõnes mõttes sain niimoodi samuti maitsta veidi tänast "Blogi" kohviku repertuaari. Väga kaudselt ainult, kuna oma osso bucco retsepti võtsin ühe täna üles astunud toidublogija, Liina, suurepärasest kulinaarsest ajaveebist Aglio e Olio . Olin selle retsepti ausaltöeldes enda jaoks juba ammu ammu välja valinud. Liina kohe oskab oma mahlaka sõnavara ja jutustamisoskusega isu tekitada. Ja tulemuses ma pettuma ei pidanud. Seni, kuni liha ahjus valmis, külastasime Luxembourgi linna ajaloomuuseumit, et veidi paremini oma uuest elukeskkonnast ja selle kujunemisest aru saada. Oli päris huvitav, küll need ümberkaudsed kuningad on ikka ahnelt seda väikest Luxembourgi endale krabanud korda mööda. Jalutuskäik kevadehõnguses ...
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »

Portugali kreemikoogid, pastéis de nata

Kujutis
Siit tuleb nüüd küll üks lootusetult hilinenud isadepäevajutt. Isadepäevaks tehtud koogid, portugalipärased pastéis de nata ´d valmisid küll siiski õnneks õigel päeval. Pühapäeva hommikuks oli üle pika aja taevas täiesti sinine ja päike soojendas mõnusalt. Päeval oli vist lausa 16 kraadi sooja olnud. Mannike laulis Henri "Lumi tuli maha ja valgeks läks maa..." abil üles ja kinkis talle karbikese vajalike vidinatega, peal silt "superissi toolbox". Mina omaltpoolt püüdsin tähtpäevale kaasa aidata millegi magusaga. Juba mõne aja eest oli mulle minu uues Jamie "30 minute meals" raamatus silma jäänud tema kiirelt valmivate pastéis de nata ´de retsept. Oligi plaan need ette võtta. Ärkasin veidi liiga vara üles ja kuna nii vara voodist välja ei viitsinud ronida, hakkasin öökapil olevaid toiduajakirju uurima. Silma jäi eelmises Cuisine et Vins de France numbris olnud pastéis de nata ´de retsept. Mõlemas oli midagi, millest ma loobuda ei tahtnud ja nii sai kahest...
Loe edasi »

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »

Sel suvel grillime veiseliha - petite tender Veinimeistri soolaga

Kujutis
Veiseliha jõuab eestlaste kodusele toidulauale palju harvem kui näiteks kana- või sealiha. Üheks põhjuseks on arvatavasti selle kõrgem hind. Samas pole see kindlasti mitte ainuke põhjus. Esiteks ei ole maitsva veiseliha valmistamise oskused meile sugupõlvede kaupa edasi kandunud, nagu sealiha puhul see kindlasti on. Nõukogude ajal müügil olnud loomaliha oli kõike muud kui see mahlane ja pehme lihaveise liha, mida järjest enam täna poelettidelt leida võime. Nii et mina pakun välja, et hakkame siis end selles vallas harima, kuidas valmistada maitsvat veiseliha. Minul näiteks on pärast maailma kõige paremaid-maitsekamaid-mahlasemaid Jaapanis (grillitud wagyu) ja Brasiilias (picanha) söödud veiselihasid küll suur kihk selles vallas paremaks saada ja midagi võrdväärset ka ise kunagi valmis küpsetada. Olen seda mõtet juba ammu mõlgutanud ja aegajalt proovi ka teinud, aga viimase tõuke andis mulle Umami uue gurmeesarja Veinimeistri sool , mille maitsmisel ja...
Loe edasi »