pühapäev, 1. märts 2015

Viimane kiri Taist (selleks korraks)

Kirjutatud 24.02 Hua Hinis Tais:
Homme varahommikul sõidamegi Kambodžasse. Mõned asjad seoses Taiga meenusid veel, panen need siis veel kirja ja edasi kirjutan juba Siem Reapist, kui mahti saan.

Esimene lugu on päris naljakas. Me nimelt ikka püüame minimalselt ka Tai keelt purssida. No Sawadtee kaa (meestel krap) on tere ja kop khun kaa (meestel krap) on aitäh. Muu on siga, gai on kana, kung on krevett, khao on riis, prik on tšilli, choo rot on maitsetugevdaja, roi on sada jne. Kui me Wani juures käisime, siis küsisime temalt, et kuidas on head aega Tai keeles. Tema ütles, et ikka bye, nagu inglise keeleski, aga et võib ka öelda "pai leeo!". Jätsime siis meelde, kuidas peab ja hakkasime katsetama. Paar korda ütlesime lahkudes pai leeo, aga mingit erilist reaktsiooni ega naeratusi ei järgnenud. Mõtlesime, et asi on vist meie häälduses ja otsustasime kelleltki uuesti üle küsida. Ja siis tuli välja, et see tähendab hoopis "mine minema" :). No ma ei tea, miks Wan meile sellist nõu andis, aga see võis päris naljakas olla, kui me restoranist lahkudes ütlesime teenindajale, et mine minema! :)

Siis tuli veel meelde, et me sattusime pealt nägema õhte põnevat asja, kui käisime sõbrapäeval Pealuu mäel. Järsku kostus nii meeletult kõva muusika, et sõitvasse autosse oli juba eemalt kuulda. Ja siis väljus nurga tagant terve inimparaad. Kõige ees oli ratastele ehitatud hunnik kõlareid, millest kostuski see meeletu muusika. Selle järel tassisid mehed õlgadel noort munga riietes noormeest. Neile järgnes terve juubeldavate inimeste rodu, kõik hüppasid, tantsisid, laulsid ja lärmasid. Ja siis meenus meile, et enne mungaks minekut tehakse siin selline suuremat sorti pralle. Ju sellega oligi tegu. Hiljem kohtasime neid veel, nad olid tänavanurgale on ratastel DJ puldi maha pannud ja lõid tantsu. Väga naljakas vaatepilt, niimoodi  keset päeva.

Siis tahtsin veel ära märkida, et ma pole veel näinud inimesi, kes hulkuvatesse loomadesse nii kenasti suhtuksid, kui taid. No näiteks, meie maja hoovis elab kaks hulkuvat koera. Ja neid ei aeta kunagi minema, neid ei jäeta nälga, neile tehakse isegi pai ja sügatakse kõrva tagant. Koerad magavad peatrepil ja kedagi see ei morjenda. Meid ka mitte. Ja kõik kohad on selliseid isehakanud koduloomi täis. Näiteks elab kass restorani juures. Hommikul tuleb restoranipidaja tööle, esimese asjana toob kassile köögist süüa. Cicada turu juures ühe baari tagaruumis olid kaks emast terve hulga poegi sünnitanud ja ega neid siis keegi minema ei ajanud, ikka võeti sülle ja tehti pai ja toodi meie lastelegi mängida. Ma ei ole tegelikult väga suur hulkuvate loomade fänn ja sellepärast oli mul hea meel, et mu käekotis oli käte desinfitseerimise vahend, millega ma nad peale kassidega mängimist üle käisin :).

Jõudsime veel vahepeal Hiina uusaasta vastu võtta, nii et head puu-lammast kõigile! Sellega oli ka segane lugu, keegi ei teadnud, kus seda tähistatakse, mis päeval tähistatakse, rääkimata kellaajast. Ma juba arvasingi, et lapsed jäävad draakoni ja lõvi tantsust seekord ilma, aga õnneks sattusime siiski Hua Hini keskväljakul toimunud pidustustele peale. Mannile meeldis väga, Emmy meelest oli natuke ikka hirmus ka.

DSC_0485
et see Lammas ikka armulik oleks meie vastu
DSC_0494

DSC_0495
Traditisooniline lõvi tants
DSC_0497
Mann jäädvustab šõud
DSC_0508
Ja traditsiooniline deaakoni tants
P1180193
Manni jäädvustus esitantsijast

Siis kasutasin juhust ja kokkasin siin veidi merandidega. Ma ükskord kirjutasin ka, et kammkarpe saab ise palju paremini teha, kui neid siin tehakse. Mul oli plaan teha kammkarbi carpaccio, kohalik uus lemmiksöök meil siin (üks neist paljudest) ehk mereannisalat Yam talay ja siis veel austrid kolme kastmega. Ostsin siis suuri krevette, kalmaare (salati jaoks), austreid ja kammkarpe, kõik kokku läks maksma alla 10 euro!!! Austrid olid jamad, sellised tihked, neid ei taha niimoodi toorelt kurgust alla libistada, peabki omletiks küpsetama, nagu nad siin teevad. Kammkarbid olid väga head, kui ma nad kõigest jamast, mis neid ümbritsevad ära puhastasin. No ja salat sai lihtsalt võrratu. Henri, armas inimene, ütles, et minu oma oli parem kui kõik teised, mis ta siin söönud on. Meelitaja :). Retseptid panen millalgi Umami blogisse üles.

DSC_0264
Üks eriti nutikas kalamüüja, kes sai kõigest aru, mis me tahtsime
DSC_0294
Mmmm, isetehtud Yam Talay
DSC_0329
Ja kolm kastet austritele

Ükspäev ronisime veel nostalgia mõttes ühe mäe küljel asuvasse väiksesse armsasse templisse. Eelmisest korrast, kui seal käisime, kirjutan siin. Emmy ronis terve tee ise, ei virisenud kuuma pärast ega küsinud sülle. Mann muidugi ka :). Mina pidin muidugi poolel teel näppima mingit mandli kujuga erkoranži vilja, mis puu küljest maha oli kukkunud, ja uudishimu sai kuhjaga karistatud. Vili oli üleni kaetud pea nähtamatute ogadega, mis rõõmsalt minu näppudesse end surusid ja sealt enam välja ei tahtnud tulla. Mitte eriti mõnus, tuleb tunnistada. Mul on näppudel siiamaani väiksed villid ja sellest on juba nädal möödas. Need pildid, kus meie Emmyga ronime, ei laadinud end üles, seega panen siia hoopis paar pilti Henrist ja Mannist. Üks on tehtud nüüd, teine samas kohas 5 aasta eest!

DSC_0448
2015
P1070969
2010
DSC_0367
Ja üks vaade mäelt, eelmisel korral elasime ühe all neist värvilistest katustest, seekord üleval vasakus ääres olevas hiiglaslikus valges majas

Noh ja nüüd siis Kambodžasse minu sünnipäevale!

Mis on tegelikult juba selja taga ja postitamise ajal olen ma Siem Reapis, aga kõike korraga ei jõua postitada :) Tervitused teile aurusaunast nimega Kambodža!

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Ei saanud arugi, millal sa selle mõnusa POSTITUSE ÜLES PANID. NII TORE ÜLLATUS.
MINU MEELEST ON ERITI VAHVAD NEED VÕRDLEVAD PILDID. TUNDUB,ET TAI KEELT EI TASU VIST ÕPPIDA.
OOTAN UUT JA PÕNEVAT KAMBODZAST,AGA TEGELIKULT TEID ENDID TAGASI.
PARIMATE TERVITUSTEGA KAHUPEA