What a wonderful world!

Juba vanarahvas ütles, et päevad ei ole vennad. Ei ole vist tõesti. Saan sellest suurepäraselt aru, kui ma oma eelmist postitust vaatan ja sinna kõrvale käesolevat nädalat mõtlen. Eelmise nädala suvesoojuses sai nii palju kokatud, suheldud, käidud ja nauditud. Selle nädala märksõnadeks oli igatpidi tervis (alates etteplaanitud arstilkäikudest ja ammuplaneeritud operatsioonidest kuni absoluutselt mitteplaanitud mitmepäevase migreenini välja) ja lapsed. Aga midagi maitsvat on mul teile sellest nädalast siiski varuks!  Kui ma oma 7-aastase Emily reede õhtul voodisse saatsin, siis ta ütles, et ta ei saa aru, mis toimub, ta ei saa oma emotsioonidega hakkama ja tahaks lausa karjuda. Mina pakkusin, et karju siis natuke patja, aga et tegelikult oled sa vist väga väsinud. Ja siis me hakkasime mõtlema, et selle nädala 5 päeva jooksul oli tal lausa 8 trennilaadset tegevust - 2 kergejõustiku trenni, 2 tantsutrenni, 2 kehalist kasvatust, spordipäev ja üks naljakas juhtum kolmapäeva õhtust. Kolm...

Avastasin, et meie kevadine kiirkäik Lõuna-Prantsusmaale on jäänud tukkuma minu arvuti pildigaleriisse ja ei olegi jõudnud blogiveergudele. Täna on meil Eestis 32 kraadi kuuma, seega igati paras hetk kiikuda võrkkiiges ja meenutada päikselist Provence´i. Alustuseks pean ikka ütlema, et ohhh, kui ilus seal ikka endiselt on! Aga päris alguses olime me Brüsselis ja vaatasime, et kui Lõuna-Prantsusmaale sõitmiseks tuleb autos veeta ca 13h. Ja kui sellest 8h korraga seljatada, siis jõuab parajasti kuskile Lyoni kanti Eurovisiooni poolfinaali ajaks. See 8h läks nagu lepse reega, mängisime ohtralt sõnamänge ja tundsime Henriga, kuidas saabub vastik nohu. Tiigrisalv nina all jõudsime Lyoni kanti ja leidsime endale armsa Le Mas du Fort nimelise kodumajutuse Lyoni külje all. Magada oli hiiglama palav, aga hommikusöök oli see-eest luksuslik. Perenaine ütles, et kuna välismaalastele tavaliselt ei piisa prantslaste croissantist ja moosist, siis paneb ta sellistel puhkudel alati lauale ka erineva...

Üldiselt oli mul plaan teile täna ka siitkaudu kirjutada Tai hakklihasalatist ehk laabist, mida ma muuhulgas valmistasin Tuulil Lusika saates külas käies. Aga siis meenus mulle, et viimasest korrast, kui mõnest magustoidust või koogist rääkisin, on häbiväärselt palju vett merre voolanud. Nii et võtsin kätte ja ette ühe toorjuustukoogi, mis meie perele väga meeldis. Mul on viimasel ajal kuidagi niimoodi läinud, et blogisse satuvad pidevalt põnevate nimedega toidud. Ja ega see kord ka kuidagi erinev pole. Esimese hooga hakkaski Gourmet ajakirja autori Kemp Minifie kõigi aegade 10 lemmikretsepti nimekirja vaadates see kook silma just oma erilise nime tõttu - Three cities of Spain , kolm Hispaania linna. Lugu selle nime taga pole aga pooltki nii põnev, kui esmapilgul arvata võiks. "Three cities of Spain" oli Santa Fe´s tegutsenud kohviku nimi. Kohvik sulges oma uksed juba 70-ndatel, aga nende toorjuustukook elab tänaseni. Koogil on kolm ilusad kihti, tume küpsisepõhja, kreemikas...

Tagasi toitude juurde. Tegu ju siiski toidublogiga, aga vahepeal ei saanud muust kirjutada kui uudistest. Kuigi uudised olid kõik ka igati toidused. Igatahes on seekord teemaks pommu ehk baklažaan. Pommu on minu meelest ühtaegu naljakas ja armas sõna. Aga kui juba selline sõna eesti keeles välja on mõeldud, siis tuleb seda kasutada. Nii et siis pommu. Minu meelest on pommust võimalik teha nii üsna jubedaid roogasid, kui uskumatult maitsvaid šedöövreid. Need ricottatäidisega rullid, millest kohe kirjutan, kuuluvad kahtlemata viimaste hulka. Retsept jõudis minuni, nagu paljud teisedki, minu kalli õe Eva kaudu. Sama täidisega võib täita ka suuri pastatorusid ja need siis sellesama kastmega ahjus üle küpsetada. Mõlemad on miti korda proovitud ja kõigi sööjate poolt heaks kiidetud! Vaja läheb: 2 väiksemat või 1 suurem 0,5cm paksusteks viiludeks lõigutud pommu soola/pipart (maitse järgi) Täidiseks: 100g ricotta t 125g hakitud mozzarella t 0,5 tl riivitud muskaatpähklit peotäis hakitud roheli...

Olen vist juba tuhat korda siinsetel blogiveergudel maininud, et juust on minu jaoks sama, mis lastele komm. Seekord panin oma postitusele ka kommi nime - M&M´s ja seda mitte välise sarnasuse, vaid kahe "M"-i tõttu selle nimes. Kõik sai alguse sellest, et hea inimene Luule tõi mulle mõned suured, sametised, imeliselt lõhnavad küdooniad. Just küdooniad ehk aivad, mitte meil Eestis rohkem tuntud ebaküdooniad. Lisaks oma ilule ja aromaatsusele on küdooniad ka eriliselt kõvad ja kõlbmatud niisama nahka pistmiseks. Tuli välja mõelda, mida põnevat oma uute iludustega peale hakata. Natuke kaalumist ja otsus sai tehtud - valmistan küdooniamarmelaadi, mis Hispaanias on tuntud dulce de membrillo nime all. Membrillo parim kaaslane on Hispaania kuulus lambajuust Manchego. Küdoonia sisaldab suurtes kodustes pektiini, mis tähendab, et marmelaad tekib pea iseenesest ja kõik on ülimalt lihtne, kuigi pisut aeganõudev. Lisaks muutub küdoonia pikal keetmisel erkpunaseks ja seetõttu on valmi...