What a wonderful world!

Loodan, et alanud aasta saab teile/meile kõigile imeline olema! :) Toredat 2021. aastat!!! Ja nüüd kohe kõige proosalisema, aga kõige igapäevasema küsimuse juurde, ehk MIDA SÜÜA ÕHTUKS? See küsimus ajab mind aegajalt lihtsalt hulluks. Kas mul on kaaskannatajaid või on teiste inimeste jaoks tegu lihtsa küsimusega, mis laheneb alati käigu pealt? No mina igatahes vaevlen selle küsimuse käes pea igapäevaselt ja kiusan sellega oma pereliikmeid samuti pidevalt. Postituse teemale sobivalt lisan heietusele ka ühe lihtsa India pähklise lõhe karri retsepti. Juhuks, kui keegi õhtusöögi inspiratsiooni vajab näiteks :). Pähkline lõhe karri Vaja läheb: 120ml kookospiima 180ml vett 6spl India pähkleid 0,5 laimi mahl 2spl punast karripastat 1spl sojakastet 1spl kalakastet 2tl purustatud ingverit 2 küüslaugu küünt 1spl palmisuhkrut 1 lõhefilee 1spl kookosõli serveerimiseks riisinuudleid Tee nii: sega kokku kookospiim, vesi, 4spl India pähkleid, laimi mahl, karripasta, sojakaste, kalakaste, ingver, küüs...

Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret...

Seekordsest blogipostitusest saate lähemalt lugeda selle kohta, milliseid ohtraid raviomadusi on erinevatel vürtsidel, ja leiate ka ühe iidse India nipi, kuidas ringi hiilivate viiruste vastu võidelda - KURKUMAPIIMAGA ! Loe edasi siit... PS! Ühtlasi kutsun teid järgmisel reedel, st 15.veebruaril, Tartu Loomemajanduskeskusesse, kus toimuval Maailma maitsete Toidustuudio õhtul ma koos huvilistega Tai pomelo salatit, Vietnami pho suppi ja pistaatsia panna cottat valmistan ! Info ja registreerimine siin, Parem Elu Koolituste kodulehel !

Ma mäletan, et kui ma väike olin, siis oli ahjukana tihtipeale meie pere õhtusöögilaual. Ja ma mäletan, et mulle oli selline asjade käik igati meelepärane. Ühes heas kanas on kõigile midagi - kellele ilusat valget fileed, kellele krõbedat nahka, kellele konte närimiseks :). Kas pole? Meie peres on kana osas igatahes tööjaotus paigas. Samas on ahjukanaga samuti nagu valge kalaga, et põnevad retseptid, kuidas head asja veel paremaks teha, on alati teretulnud. Ühe sellise, rogan joshi ahjukana retsepti, leidsingi ajakirjast Delicious. Sama ajakirja teisest numbrist sobitasin juurde jogurtikastmes kikerhernesalati (mille imelihtsat retsepti ma ka mõne aja pärast teiega jagan). Veidi basmatiriisi kõrvale ja pühapäevane perekondlik lõunalaud saigi kaetud! Seda, miks ajakirja Delicious. tegijad käesoleva retepti just rogan joshi järgi nimetasid, ma tegelikult päriselt aru ei saa. Rogan Josh on Pärsiast pärinev Kašmiiri köögi kõige tuntumaid roogasid, mida valmistatakse lambalihast. O...

Kui ma 2010. aasta septembris Luksemburgi kolisin, rääkis üks uus kolleeg mulle, millised hirmus vihmased ja tuulised talved siin on: "talvesaabastega pole siin midagi teha, varusta end kiiremas korras korraliku vihmavarju ja kummikutega!", oli tema soovitus. Oma esimesel siinsel talvel ei saanud ma kuidagi aru, millest ta rääkinud oli - talv oli soe, lühike, veidi oli lund ja kevad tuli vara. Sel aastal pean tunnistama, et nüüd ma tean küll, millest jutt käis. Novembris oli sügis - soe, päikseline ja mahe. Niikui 1. detsember koitis, hakkas vihm sadama ja tuul puhuma. Täna on meil 5. jaanuar ja midagi pole muutunud - vihm sajab ja tuul puhub. Viimastel päevadel veel eriti kõvasti, akna taga vilisev tuul meenutab õudusfilmi, meie kontorihoone koridorid on läbi lae lekkiva vihma püüdmiseks sinna asetatud värilisi plekist prügikaste täis ja vahel on tunne, et katuse äralendamine polegi teab mis kaugel. Trööstitu, ei midagi muud. Aga, püüan ikka positiivset ellusuhtumist säilita...

Kallid sõbrad! Mul on kohutavalt hea meel, et saan teiega lähiajal jagada lausa KOLME SUURT UUDIST, mille kõige pärast ma ise juba ütlemata põnevil olen. Aga alustame algusest. Nimelt avasime täna eksootilise toidukauba e-poe UMAMI . Mõtet midagi sellist Eestisse teha olime mõlgutanud juba ammustest aegadest ja seda teadagi miks - iga kord, kui olin oma kallis kodulinnas Tartus veetnud terve päeva mõne retsepti koostisosi poodidest taga ajades ja ikkagi veel pooled puudu olid, igatsesin millegi sellise järele. Samuti siis, kui maailma eri paikadest mõnd põnevat retsepti teiega jagades tekkis kommentaarides arutelu selle üle, kust saada vajaminevaid koostiosi või millega neid asendada. Niisiin, nagu ütleb üks tore kõnekäänd - kus viga näed laita, seal tule ja aita. Püüdsime Umami "letid" sisustada kastmete, vürtside, ürtide ja pastadega, mille järele Eestis kokates ise kõige enam puudust oleme tundnud. Lisasime ka tooted, mida läheb vaja meie endi üle maailma kokku kogutud lem...

Aed-mustköömned on pisikesed ilusad süsimustad seemnekesed, mida kasutatakse mitmetes India roogades, ja mitte ainult. Veel kutsutakse neid sibula seemneteks ( onion seeds ), nigella seemneteks, kalonjiks ja mustaks vürtsköömneks. Wikipedia andmetel ei ole nende teiste nimede kasutamine siiski päris korrektne, kuna nende nimedega taimed on olemas, aga mitte samad, mis aed-mustköömen. Mina igatahes muretsesin endale ühe paki kohe, kui neid seemneid oma suureks rõõmuks siinses Aasia supermarketis müügil nägin. Mõnda aega ootasid nad kapis oma aega, kuni nägin vilksamisi telekast ühe Inglise-India koka soovitust valmistada indiapärast vürtsist ahjukala just nende seemnetega. Tegu võis isegi mingi eesti kanaliga olla, nii et äkki olete selle retseptiga juba tuttavad. Vaja läheb: 1-2 (valge lihaga) kala, mina kasutasin kuld-merikokresid 2 spl kurkumit (mitte kuhjaga) 1-2 spl tšillihelbeid suur peotäis kooritud küüslauguküüsi 5 cm värsket ingverit 1/2 sidrunist pigistatud mahl 1 spl õli 40...

Nüüd lipsas küll mu kirjutistesse igavesti pikk vahe sisse. Põhjus peamiselt selles, et me üritasime võimalikult kiiresti end oma uues kodus sisse seada. Mis tähendas seda, et meie mõnusad vabad õhtupoolikud asendusid poetrettidega ja mõnus avastuslaupäev 8 ja poole tunnise IKEA-tuuriga (mis sisaldas 2 korda Belgiasse sõitu ja lugematu arv kordi mööbliga kolmandale korrusele rühkimisi). Aga põhiline on, et nüüd on see tehtud ja meil on eluks hädavajalik olemas. Ja see, et oma pühapäeva me rügamise peale ei raisanud. Kuulsime nimelt, et Moseli oru viinamarjad on valmis. Näinud, et loodus on äärmiselt kauneid sooje sügistoone võtma asunud, mõtlesime, et tuleks seal Moseli ääres kiiremas korras ära käia ja viinamarju maitsta. Siin pidi olema selline kirjutamata seadus, et kui viinamarjapõldude vahel jalutad, siis võid kohapeal söömiseks üks haaval kobaratest viinamarju võtta, aga terveid kobaraid ei tohi võtta ja kaasa ei tohi korjata. Kui korje on üle käinud, võid aga järelejäänud marju...