neljapäev, 31. detsember 2009

Oo, midagi taipärast - Pomelosalat laimimahlas küpsetatud krevettidega (Yam som oo)

Pulli nimega salat, kas pole - yam som oo. Pomelo on üks huvitav tsitruseline, ta ei ole liiga hapu, nagu laim, ega ka liiga magus, nagu mandariin, ega ka mõru nagu greipfruit. Ta ei hakka toitudes domineerima. Lisaks on tal superilus koor, mille seest salatit serveerida saab. Plaan pomelost salatit teha oli mul juba tükk aega, aga vahepeal kogusin ma ideid, kuidas seda kõige parem teha oleks, vaatasin, mida temaga kohalikud kokad teevad ja juurdlesin, mida teisiti teha. Selge oli see, et pomelosalatist saab midagi kerget, värsket ja vitamiinirikast. Tulemus oli ootamist väärt!

Kummalisel kombel oli Taist kõige keerulisem leida kookoshelbeid. Täiesti arusaamatu. Ühes poes oli äsja olnud, Hiina päritoluga, umbes 300 eek/kg ja uued pidid saabuma kahe nädala pärast. Sellise hinnaga poleks ma siin maal kookoshelbeid küll ostnud. Mis siis ikka, läksin turule, otsisin üles värske kookospiima müüja ja palusin, et ta mulle veidi kookost purustaks. Suur kotitäis kookospiimast mahlast puru käes, läksin koju. Mõtlesin, et kuivatan osa päikse käes ära ja röstin siis salati tarvis. Mida ma aga enne ette ei kujutanud, oli see, et siinne päike teeb selle kõik minu jaoks poole tunniga ise ära. Poole tunniga olid mu helbed ilusti päikse poolt ära röstitud. :)

Teine huvitav asi on siinsete väikeste tšillidega. Meie nimetame neid linnusilma tšillideks, eksju. Aga siin on neil hoopis teine nimi, prik kee noo, mis tõlkes tähendab hiiresitatšillit (vabandust väljenduse eest!). Väidetavalt seetõttu, et nagu hiiredki jätavad tšillid endast alati midagi märgatavat maha ning nagu hiiredki, meeldib tšillidele end kuskil peita, näiteks salatis mündilehe alla.
Vaja läheb:
1 pomelo
1 kurk
1 tomat
peotäis värsket münti
peotäis värsket koriandrit
300 gr krevette, kooritud, puhastatud ja liblikaks lõigatud
2 šalottsibulat (1 salatisse ja 1 marinaadi)
2 küüslauguküünt (1 salatisse ja 1 marinaadi)
2-4 väikest tšillikauna (1-2 marinaadi ja 1-2 salatisse)
5-6 laimi mahl
kalakastet maitse järgi
suhkrut maitse järgi
1-2 spl röstitud kookoshelbeid
1 tl maitsetut taimeõli
soovi korral röstitud maapähkleid

Eelmisel õhtul puhasta krevetid ja pane väiksesse tervesse kilekotti. Pigista kaussi 4 laimi mahl, maitsesta veidi suhkru ja kalakastmega. Lisa hakitud šalott, küüslauk ja tšilli. Vala marinaad krevettide peale kilekotti. Liiguta krevette kotis nii, et marinaad nende kõigini jõuaks. Sulge kott, pane see kaussi ning koos kausiga külmikusse küpsema.
Järgmisel päeval eralda pomeloliha mõrkjatest kiledest, mis viljasektorite ümber on. Lõika kurk ja tomat seibideks. Sega pomelolihaga kokku. Lisa salatisse kuival pannil röstitud kookoshelbed. Sega hakitud (või uhmerdatud) tšilli, küüslauk ja šalott, lisa õli ja 2 laimi mahl. Maitsesta kalakastme ja suhkruga, et kaste saaks piisavalt soolane, magus, vürtsine ja hapu. Võta krevetid marinaadist ja maitse, kas nad on ilusti läbi küpsenud. Kui on, lisa salatisse. Kui kahtled, lase kergelt auruga üle. Lisa koriandri ja mündilehed. Vala peale kaste. Sega läbi ja serveeri. Kui soovid, riputa üle röstitud maapähklitega. Serveeri kohe!

pühapäev, 27. detsember 2009

Kookose panna cotta laimimarinaadis puuviljasalatiga

Panna cotta on üks minu kindlatest lemmikutest. Juba Eestis mõtlesin, et kunagi tahaks proovida ka kookosega panna cottat. Aga kus mujal oleks veel õigem seda teha, kui kookospiimamaal Tais. Ja kuna mul ahju pole, siis oli kangesti tarvis midagi maitsvat ja veidi pidulikumat jõululauale. Salatiidee sain poes toiduajakirju sirvides. Ühes neist nägin pilti puuviljasalatist laimikastmes, panin mõtte idanema, aga mis ajakiri see oli, läks meelest. No vahet pole, sest retseptid on minu omad, nii et kuhugi viidata pole vaja. :)

Panna cotta jaoks läheb vaja:
200 ml vahukoort
400 ml kookoskoort
80 gr tuhksuhkrut
0,5 vanillikauna või 1 tl vanilliseemnetega pastat
0,5 tl laimi-, sidruni- või apelsinikoort või nende segu (mina kasutasin laimi ja kumkvaadi oma)
1/2 laimi mahl
3 lehte želatiini

Hoia igaks juhuks oma kookoskoort enne kasutamist umbes pool tundi külmas ja kui pinnale eraldub vesi, viska vesi minema. Pane zelatiinilehed vette ligunema. Pane potti vahukoor ja kookoskoor, kaunast välja kraabitud vanilliseemned koos kaunaga (või pasta), tsitruseliste koor ja laimimahl. Sega pidevalt ja kuumuta umbes 5 minutit, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt, sega juurde suhkur, kuni see on sulanud. Võta želatiinilehed veest, pigista üleliigne vesi välja ja lisa soojale kookospiimasegule. Sega, kuni želatiin on täiesti lahustunud. Vala vormidesse, kata toidukilega ja hoia öö otsa külmas enne serveerimist. Vormist välja saamiseks võid hoida vormi veidi kuumas vees või lõigata noaga ääred lahti. Siis pane vorm taldrikule põhi taeva poole, keera kogu kupatus teistpidi ja raputa dessert vormist taldrikule.


Salati jaoks on vaja:
4 kl puuviljatükke (minul olid arbuus, papaia, mango, banaan, kumkvaat)
3-4 laimi mahl
1,5 spl suhkrut
2 laimi koor
Aja potis keema laimimahl, suhkur ja laimikoor. Keeda, kuni suhkur on sulanud. Lase jahtuda ja vala puuviljatükkidele. Sega läbi ja lase enne serveerimist 0,5 h külmas marineerida. Serveeri kookose panna cotta kõrvale.

kolmapäev, 23. detsember 2009

Jõuludele vastu lumise talveteega

Kallid lugejad ja kaaskokkajad!
Soovin teile kõigile imeilusaid jõule ja maitsvat uut aastat!

Nende soovide illustreerimiseks pakun välja talvise variandi maiustusest, mida nimetatakse kiviseks teeks (rocky road). Minu oma on siis vastavalt lumine talvetee!
Vaja läheb:

500 gr tumedat šokolaadi
3-4 spl võid
0,5-1 kl maitsestamata kooritud pistaatsiapähkleid
1-1,5 kl väikseid vahukomme (või suuri tükeldatult)
1 kl kookoshelbeid

Polsterda laia põhjaga nelinurkne vorm fooliumiga. Sulata šokolaad ja või, sega ühtlaseks. Vala 1/3 vormi põhja. Sega 1/3 šokolaadisegust pähklite, vahukommide ja 1/2 kookoshelvestega. Vala vormi. Vala ülejäänud 1/3 šokolaadisegust kõige peale. Raputa veidi vormi, et šokolaad ühtlaselt vahedesse vajuks. Pane külmkappi. Umbes 5 minuti pärast raputa ülejäänud kookoshelbed maiustuse pinnale. Lase terve öö külmikus seista. Lõika ruutudeks ja paku sõpradele!

esmaspäev, 21. detsember 2009

Järjekordne jäätis - värske mündi ja laimiga

Nagu näete, ma tõepoolest nüüd tean, kui maitsev on omatehtud jäätis. Sel korral valmis taas jäätis, mida teiega jagada soovin - värske peenekshakitud mündi ja laimi seest pigistatud mahlaga. Põhiretsept on nagu eelmiselgi korral, vahe on lihtsalt maitsestamises. Nii et vaja läheb:
400 ml vahukoort
1 purk magusat kondenspiima
maitse järgi laimimahla
hästi hästi peeneks hakitud 1 kl värskeid mündilehti

Vahusta vahukoor, sega sellesse toasoe kondenspiim. Vahusta veelkord läbi. Enne mündilehtede hakkimist pigista neile laimimahla, et nad mustaks ei läheks. Haki nii peeneks, kui oskad, viitsid ja tahad. Lisa laimimahla jäätisesegule kuni soovitud hapukus on saavutatud. Laimi ja kondenspiima kooslus võib liigse mahla puhul väga vängeks minna, aga võibolla sulle just nii meeldibki. Nii et maitse asi. Lisa mündilehed, nende maitset on tunda rohkem peale jäätise valmimist, kui maitse lehtedest jäätisesse ühtlaselt laiali on läinud. Pane jäätisesegu madalasse laia anumasse ja sügavkülma. Sega korralikult läbi peale 1 tundi, siis veel paar korda pooletunniste vahedega.
Serveeri koos riivitud tumeda šokolaadiga, maitseb mündi kõrvale suurepäraselt!


reede, 18. detsember 2009

Kaks kodutehtud jäätist granadillikastmes - mango ja vanilli

See minu jäätisetegemise lugu sai alguse kummalisel kombel. Nimelt, mõne aja eest sain mina valmis ja panin siia blogisse üles Tom Yum Goongi nimelise vürtsika Tai supi retsepti. Paar päeva enne seda oli toidublogija Mari-Liis käinud Tai kokakursustel ja hoog oli veel sees. Tegi supi ära ja kirjuta Nami-Nami foorumis, et supi järel pakkus ta desserdiks omatehtud mangojäätist. Minul hakkas suu vett jooksma ja kirjutasin vastu, et oleks mul siin vaid jäätisemasin. Ja tema vastas, et tema jäätis valmis täiesit ilma masinata. Mul hakkas kohe mõte tööle kõigist võimalustest, mis minu ees sellel selginemise hetkel avanesid :).

Rolleri selga, küpsed mangod korvi, muu vajalik ka ja läkski jäätiseteoks. Kui see kõik lõpuks valmis sai ja ma oma jäätiseid maitsesin, siis sain ma enda peale väga pahaseks... omatehtud jäätised on nii maitsvad, et ma ei saa aru, kuidas ma olen senini elanud sellises pimeduses ja nende valmistamist mingiks imeks pidanud. Kõik on tegelikult lihtsamast lihtsam. Aga pole hullu, nüüd ma tean ja nüüd ma teen!
Omavalmistatud mangojäätist ja vanillijäätist sööme värskete mündilehtede ning minu meelest maailma parima valmiskujul ostetava desserdikastmega. Ainult et kastmetootja on loodus ise - ostad tugevad ümmargused granadillid, lõikad korgi pealt ja imeline kaste voolabki su jäätisele. Parim dessert, eriti siinses kuumuses. Loodan, et fotodel näha olev voolav jäätis on arvestades meie kliimalisi iseärasusi andeksantav. Tegelikult on omatehtud jäätis kõva nagu sügavkülmast väljatulev jäätis ikka! Vaja läheb:

1/2 purki mangopüreed või nagu minu puhul, 1,5 kl püreestatud värskeid küpseid mangosid
1 purk suhkruga kondenspiima
400 ml 35%-list koort
2 spl laimi- või sidrunimahla
1 vanillikaun või 1 tl seemnetega vanillipastat
Serveerimiseks granadilli ja värsket münti


Vahusta koor pehmeks vahukooreks. Sega hulka toasoe kondenspiim ja vahusta korra veel läbi. Lisa laimi- või sidrunimahl. Vala pool segust teise kaussi. Lisa ühte mangopüree ja teise sisse kraabi poolitatud vanillikaunast vanilliseemned või teelusikatäis vanillpastat. Sega kaks massi hoolega ühtlaseks. Vala segud madalatesse ja laiadesse anumatesse, siis külmub jäätis kiiremini ja ühtlasemalt.
Jääkristallide tekke vältimiseks võiks jäätuvat segu segada. Mari-Liis soovitab teha seda 3 korda: kõigepealt tunni pärast mikseriga, siis poole tunni pärast kahvliga ja veel poole tunni pärast kahvliga. Lase lõplikult külmuda. Mina tegin järgi ja õnnestus hästi.
Kui jäätis on valmis, tõsta kaussi mõlemat, lisa värsked mündilehed ja vala üle granadilli seest tuleva kastmega!

teisipäev, 15. detsember 2009

Jupike Eestimaad jõululaual - Kirju Koer

Manni Tai lasteaias oli mõned päevad tagasi jõulupidu. Sealne seltskond on väga rahvusvaheline ja igaüks pidi kaasa võtma midagi oma kodumaa toidulaualt. Taid ei kasuta ahjusid, seega pole ka meie köögis võimalust midagi ahjus küpsetada. Hakkasin siis nuputama, et mida Eesti jõululaualt saaks ilma ahjuta teha. Mõtlesin ja mõtlesin ja välja ei mõelnud. Ma polnud enne mõelnud, kui hädavajalik asi ikka see ahi on meile. Pöördusin siis Nami-Nami foorumisse appihüüdega. Suured tänud siinkohal kõigile kaasamõtlejatele ja eriti Edale, kelle idee lõpuks ka käiku läks - Kirju Koer. Vana hea Kirju Koer. Ma imestan, et nii lihtne ja hea asi mul endal üldse meelde ei tule, isegi Eestis olles mitte. Retsepti osas pean tänama jälle Thredahliat, sealt ma ta napsasin (või kogust suurendasin veidi, sai suurepärane). Nii et jõulused tänud teile kõigile, inspiratsiooni, retseptide, kaasamõtlemise, kaasaelamise ja lugemise eest!

Vaja läheb:
600 g küpsiseid
250 g võid
50 g tumedat šokolaadi (ca 70%)
peoga haput marmelaadi, tükelda
peoga vahukomme, tükelda
soovi korral mandleid, pähkleid, kuivatatud puuvilju, rosinaid, halvaad, beseetükke, vms.
3 sl kakaod
vajadusel tilgake piima

Purusta küpsised. Sulata või, sega küpsisepuru ja muude lisanditega. Kui segu on liiga kuiv ja voolimatu, siis lisa tilgake piima. Et torud tuleksid ilusad ümmargused soovitan järgmist taaskasutusideest kantud trikki. Nimelt, võta tualetipaberirulli sisemised papptorud, lõika ühest küljest lahti. Polsterda seest toidukilega, pane sisse piisavalt segu ja suru toru kokku tagasi, kinnita toru purgikummiga. Lase külmkapis seista vähemalt 4 h, et Koer piisavalt tihke tuleks ja teda lõigata saaks!

pühapäev, 13. detsember 2009

reede, 11. detsember 2009

Taignas praetud krevetid, magusa tšillikastmega otse purgist

Üheks lõunaks sõime restoranis taignas praetud krevette, mis olid supermaitsvad koos kõrvale serveeritud magusa tšillikastmega. Olid teised suured küll ja kohe 8 tükki, aga no mis sa nendest ikka saad, ainult hambaauku. Maksime arve, hüppasime rollerile ja sõitsime turule lisa ostma. Pool kilo krevette, mille müüja kibekiirelt ära puhastas, olemas, valmistasime ise lisa. Ega siin tegelikult suurt retsepti ju polegi, lihtsalt ühe vana hea asja meeldetuletamine. Juurde sobib lihtsalt võrratult ükskõik milline magus tšillikaste, milliseid igal maal igas supermarketis odava hinnaga osta saab. Vaja läheb (taigen on võetud BBCGoodFood kodulehelt):
500 gr suuremat sorti krevette (puhastatud, sabad küljes)
100 gr jahu
2 munakollast
1 tl õli
150 ml piima
1 munavalge
maitsesta soola
serveerimiseks sidrunimahla ja kastet

Sega jahu soolaga, tee auk keskele, lisa õli ja munakollased. Sega ühtlaseks, lisa piim ja sega taignaks. Kata ja pane 30 minutiks jahedasse.
Löö munavalge kõvaks vahuks ja sega õrnalt taignasse. Aja õli kuumaks, pista krevett taignasse hoides ise sabast ja prae kuumas õlis kuldseks. Tilguta soovi korral peale veidi sidrunimahla ja serveeri koos magusa tšillikastmega.

neljapäev, 10. detsember 2009

Kaks lõunamaist moosi - pina colada ja kaneeli-ananassi

Meile on siin Tais hakanud meeldima hommikukohvi kõrvale moosiga röstsaia söömine. Eriti arvestades seda, et ega me peale puuviljade mingeid erilisi desserte siin ei söö, taipärased silmipimestavalt magusad aurutatud tarretised pole veel meie südameid võitnud ja küpsetamises pole nad just meistrid (nüüd ma teen mõningatele kohtadele liiga, aga ma räägin keskmisest Tai küpsetisest). Oleme senini poest ostnud maasikamoose - noh, pole viga ka otseselt, aga suurelt on peale kirjutatud, et moosi sisse on pandud nii tehislikke värvi- kui maitseaineid ning kõike seda on juba kontsistentsist aru saada.
Otsustasin siis ette võtta ananassid, mis on Tais meeletult mahlakad ja ilma igasuguste lisaaineteta mesimagusad, ning nad purki pista. Tagantjärele mõeldes olen ma poolearuline või siis kangelaslik, et konditsioneerimata köögis üle 30-kraadise ilma juures mitu tundi moosi keetsin, õnneks oli mul piisavalt oidu, et alustada hommikul kl 8, kui maja veel üles pole kuumenenud.

Ananassimoos on väga levinud nt Indias ja Malaisias. Melakas, kus umbes 2 kuud tagasi käisime, on ananassimoosi tegemise traditsioon eriti vana ja levinud. Aga sealne moos mulle ei meeldinud - ananassi maitsest polnud midagi järel, tegu oli peaaegu kuiva pruuni veniva ollusega, mis maitses ainult suhkru järgi. Mina nii ei tahtnud, tahtsin säilitada ja tugevdada ananassi maitseid. Et väheke huvitavam oleks, tegin kahte erinevat moosi - tavalisele ananassimoosile lisasin kaneeli, mis on ananassiga alati suurepärane kooslus ning ülejäänud poolele moosile keetsin lõpuks sisse kookospiima, mis tegi sellest pina colada moosi. Meie eriliseks lemmikuks saigi viimane, kookospiim võimendab ananassi niigi päikselist maitset ja krõbeda saia peal on see imeline algus ilusale päevale!

Vaja läheb (sellest kogusest tuleb mõlemat moosi 2 väiksemat purki):
1 suur küpse ananass (ca 2,5-3 kl ananassiliha), koori korralikult, haki peenikeseks (ananass ei taha just eriti hästi ka keetmisel laguneda)
1,5 kl vett
ca 1,5 kl suhkrut (või rohkem, olenevalt ananassi enda magususest ja sellest, kui magus moos sulle meeldib)
1 laimi mahl
1 kaneelikoor
7 spl kookospiima
Pane potti hakitud ananass ja vesi, keeda umbes 0,5-1 h, kuni ananass on ilusti pehme. Lisa suhkur ja laimimahl ning keeda madalal kuumusel umbes 1 h, kuni moos on sulle meelepärase kontsistentsiga. Umbes poole keetmise pealt lisa kaneelikoor. Vala pool moosi purkidesse, tee kaneelikoor pooleks ja lisa kummassegi purki pool koort. Ülejäänud moosile lisa kookospiim, sega pidevalt, et see tükki ei läheks ja keeda mõned minutid. Vala ettevalmistatud purkidesse ja sulge õhukindlalt.
PS! Pina colada moos läheb külmas seistes väga ilusaks marmorisarnseks.

pühapäev, 6. detsember 2009

Mangosalsa ja kaks kastet kanale

Kanaretsepti sel korral ei tule. Mul ei ole siin endal grilli ja ausalt öeldes ei näe ma ka põhjust, miks ma peaksin ise grillima, kui igal hommikul, kl 11 sõidab grill mootorrattal maja ette ja laseb signaali. Kõik naabrid kogunevad lõunat ostma - proua ronib motikalt maha oma mobiilsesse kööki, võtab kätte hiiglasliku uhmrinuia ja hakkab vürtsikat papayasalatit valmistama - tundub, et taidel ei saa sellest iial küllalt. Vahepeal müüb ta mulle otse grillilt särisevadi kanatiibasid, 3 eek tk. Õhtuti on lood veel paremad, siis võid tänavate viisi valida, millised vardatäied lõhnavaid lihasid sind sel päeval kõige rohkem tõmbavad.
Küll aga jagan ma teiega kolme retsepti, mis kõik värskele grillkanale suurepärast lisaväärtust annavad. Esimene neist, mangosalsa, on midagi nii kerget ja mahlast, et kui vähegi võimalik, siis ma väga väga soovitan seda proovida. See sobib ka kerge kalaga. Ja kui aus olla, siis ka niisama lusikaga söömiseks, nagu mina peale grillkanalõunat ülejäänud salsaga salaja köögis tegin :). Teised kaks - maapähklitega kaste ja vürtsine kaste kalakastmega, on midagi, mille olen kõrva taha pannud siinseid toidukohtasid külastades. Nad sobivad kanaga tõeliselt hästi, on maitsetest pungil ja samas kerged. Maapähklitega kaste sobib huvitaval kombel ka suurepäraselt dipikastmeks nii köögiviljadele kui ka kartulikrõpsudele. Nii et kui sa oma kodusel filmiõhtul ei soovi kartulikrõpsude tekitatavale väiksele südametunnistusepiinale veel rasvase kastme piinu juurde saada, siis see kaste peaks su hädast välja aitama. PS! Kui sa ei armasta Tai kalakastet (mis ei maitse üldse kala järgi muide), siis ei pruugi need kaks kastet sulle võibolla meeldida. Aga kes teab!

Mangosalsa:
2 küpset mangot
2 spl laimimahla
1/4 kl värskeid mündilehti
1 spl ingverit
1/4 punast paprikat
1 vars rohelist sibulat

Haki kõik peenelt, riivi ingver. Sega kõik kokku, hoia enne serveerimist 1 h külmas. Imesta või mitte, siia ei ole vaja ühtegi pipart ega soola, kõik on ise paigas!

Maapähklikaste:
Peotäis röstitud maapähkleid
1 tomat
1 roheline peenike oakaun (meil siin maooad e snakebeans)
kalakastet nii palju, et tekiks kaste ja samas ei oleks liiga soolane
laimimahla maitse järgi (kogus oleneb kalakastme kogusest)

Purusta uhmris pähklid. Haki tomatid ja oad peeneks, sega pähklitega. Sega sisse kalakaste ja maitsesta laimimahlaga.

Vürtsine kanakaste:
Väikseid värskeid tšillisid, rohelisi ja punaseid
Tai kalakastet
Haki tšilli peeneks ja lisa kalakastmele. Lase mõnda aega seista, et kaste maitsestuks. Nii lihtne see ongi!

kolmapäev, 2. detsember 2009

Kui Tais, söö, mis taid söövad - Tom Yum Goong

Ei saa salata, sellest hetkest, kui me Tai pinnale astusime on kaks asja, mida me oleme iga jumala päev söönud. Esimene neist on muidugi igav - riis. Riis sobib lihtsalt kõigi siinsete toitude kõrvale ja siinsesse kliimasse. Aga teine... teine on Tai kõige kuulsam supp, hapuvürtsine Tom Yam Goong. Tegelikult peaks ütlema hapuvürtsinekreeminemagus, sest selles supis on esindatud 4 erinevat maitset, kõik ilusti tasakaalus. Ja just seetõttu, et ta on nii mitmekülgne, ei saa temast iial küllalt. Iga kord kui mu suu supist põleb mõtlen kui uskumatu see on, et mina söön iga päev sama rooga ja olen asjade sellise käiguga igati rahul.

Alguses oli Tom Yam veidi teistsugune, traditisoonilist Tom Yam´i õppisime tegema Bucha Bun kokakoolis siin Hua Hinis ja sellest saab millalgi lugeda Oma Maitsest. Aga tänapäeval valmistavad kõik kohalikud just sellist Tom Yami, mida meie oleme armastama hakanud ja millest teile siin praegu kirjutan.
Iseenesest tundub, et Tom Yami tegemine on kohutavalt lihtne. Aga mina katsetasin enne oma viis korda, kui jõudsin retseptini, millega olime piisavalt rahul, et seda teiega siin jagada. Vaja läheb:
2 kl kanapuljongit
2 sidrunheinavart
4 cm jupp galangalijuurt (kui seda tõesti kuskilt saada võimalik ei ole, võib proovida ingveriga asendada, kuigi päris sama see siiski välja ei tee, galangal on palju mahedam)
4-5 kaffirlaimi lehte
3 väikest šalottsibulat
1/4 väiksemast tomatist
suur peotäis austerservikuid
10 suuremat krevetti
4-6 spl vahukoort
2 spl Tai tšillipastat (Nam prik pao)
1 tl suhkrut (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
2 tl Tai kalakastet (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
3 laimi mahl (rohkem, kui on maitsete tasakaalustamiseks vaja)
Purustatud väikseid värskeid tšillisid (maitse järgi)
Serveerimiseks värsket koriandrit


Valmista kõik ette. Pese galangalijuur korralikult ära ja viiluta diagonaalis peenteks viiludeks. Eemalda sidrunheinalt välimine kiht, haki ülejäänu diagonaalis peenteks viiludeks (PS! Supi sees võib kasutada kogu sidrunheina, ka vart). Eemalda laimilehtedelt leheroots. Koori krevetid, jäta saba külge, tee noaga seljale sisselõige ja eemalda mustus. Lõika laimid sektoriteks ja eemalda kivid, et oleks hea mahla välja pigistada. Peenest noaga või uhmris tšilli. Koori šalotid, lõika pooleks. Lõika tomatist sektor. Pese ja haki koriander (kui sul on mingi ime läbi ligipääs Tai petersellile, mis on all paremal pildil, siis originaalis kasutatakse seda - maitseb nagu mahe koriander).

Aja puljong tugevalt keema (vedeliku puhul on väga oluline, et seda üleliia ei paneks, muidu tuleb supp lurr, maitsed ei ole enam ilusasti pundis ühes lusikatäies, vaid lähevad kaootiliselt rändama). Lisa galangal, sidrunhein, šalotid, keeda mõned minutid. Lisa tomat ja laimikoored. Keeda veel veidi. Lisa tšillipasta (see ei ole üldse vürtsine, pigem magus), sega ja aja keema. Lisa krevetid ja seened. Kui krevetid hakkavad valmima, seega peaaegu kohe, maitsesta suhkru, kalakastme ja laimimahlaga, et leida piisav magusus, soolasus ja hapukus. Lisa vahukoor (just just, tänapäeval teevad taid seda suppi magusa piimaga, mitte kookospiimaga, nagu ammustel aegadel), sega pidevalt, et supp jääks kreemine, mitte tükiline. Võta tulelt, lisa tšilli (ettevaatlikult, juurde saab alati lisada), maitse üle, kas supp on samal ajal soolane, magus, hapu, vürtsine ja kreemine. Maitsesta veel, kui vaja. Raputa üle värske koriandriga ja serveeri aurutatud riisiga. Aroy mak mak! (Väga väga maitsev!)

pühapäev, 29. november 2009

Mälestused Malaisiast – sidrunheinakastmes praekala (Ikan Goreng Serai)

Malaisia oli tõeline maitsete virrvarr. Seal on võimalik proovida nii palju erinevaid roogasid, et pea hakkab ringi käima. Ja väga häid roogasid. Ostsin endale Kuala Lumpurist Malaisia isaks peetava Tunku kokaraamatu “Lemmikroad Tunku köögist”. Malaisias valmistatakse kala enamasti tervelt ning kastmed valatakse praetud kalanahale. Minu jaoks jätab see kalalihale liialt vähe maitset ja seega vahetasin kala väikeste kalafileede vastu (ostsin Hua Hini turult fileerituna, näevad välja täpselt nagu kilud, aga nime ma ei tea, kuna turutädid räägivad ainult tai keelt :)). Kui teil vähegi koostisosasid võimalik leida on, siis proovige ära ja te ei kahetse – tõeliselt maitsev roog. Sobib suurepäraselt ka külmalt söömiseks, nii et võib ka peolaua jaoks varem valmis teha. Vaja läheb:

400 gr väikseid kalafileesid


2 tl kurkum


1 tl soola


50 ml õli praadimiseks


4-6 sidrunheinavart, hästi peeneks hakitult


5 šalottsibulat, hästi peeneks hakitud


Kuivatatud tšillihelbed, vees leotatud, maitse järgi (algses retseptis 20 gr)


30 gr tamarindi, segada 10 ml veega, lase seista, vääna ja kasuta vedelikku


Suhkrut maitse järgi


Soola maitse järgi


Määri igat fileed mõlemalt poolt soola ja kurkumiga. Prae kuumas õli mõlemalt poolt kuldseks, tõsta taldrikule. Lisa pannile sidrunhein, šalotid ja tšilli, prae kuni aroomi hakkab eraldama. Lisa tamarindi mahl, suhkur ja sool. Prae kuni kaste veidi pakseneb ja õli kerkib pinnale. Vala kaste kaladele ja lase enne serveerimist veidi aega maitsestuda.

kolmapäev, 25. november 2009

Värskendav-vürtsikas jook arbuusi, laimi ja ingveriga

Oi kuidas ma armastan, kui mu hommikukohvi kõrval on klaasike jahedat värsket mahla. Värskeltpressitud apelsinimahl on alati maitsev, aga kui mõnikord on isu midagi uut proovida, et oma algavale päevale vürtsi anda, võib proovida arbuusijooki, laimi ja ingveriga. Jooki, mis on täis värskust, vitamiine ja vürtsi. Vaja läheb:

5 kl arbuusiliha

1/4 kl riivitud ingver

2 spl laimimahl

1,5 spl pruuni suhkrut või mett

Purustatud jääd

Pane klaasid sügavkülmikusse jahtuma. Riivi ingver, sega laimimahla ja suhkruga. Oota, kuni suhkur sulab. Purusta nuimikseriga arbuus. Kasuta sõela, et lisada joogile ingveri-laimimahl. Lisa jupihaaval, vahepeal maitstes, et jook sinu jaoks liiga vürtsikaks ei läheks. Vala külmadesse klaasidesse, lisa purustatud jääd, pane üks ilus roheline laimiviil klaasiäärele ja alusta hommikut!

pühapäev, 22. november 2009

Roheline köögiviljasupp maapähklipestoga

Ma olen köögiviljaparadiisis. Tai turgudelt ostan suure kimbu värskeid spargleid, kotitäie suhkurherneid ja tavalisi herneid, poolemeetriseid oakaunu, beebisuvikõrvitsaid… igaüks neist alla 5 eek. Kasutan seda võimalust loomulikult ära ning ostan neid isuga. Asjad, mida Tai ise ei tooda, näiteks selles retseptis vaja minev parmesani juust, on aga täielik luksus ning seega on ka hinnad metsikud. Mõne asja leidmisega on mul suuri raskuseid. Pistou jaoks oli tarvis basiilikut. Käisin mööda üdini taikeelset turgu nõutult ringi ja mitte ei leidnud teda üles. Ainus, mis basiiliku nägu oli, lõhnas nagu aniis (see on vist siinne pühha basiilik, mis mulle eriti ei maitse). Õnneks sattusin suurte supermarketisse, kus minusuguste jaoks asjadel ka inglisekeelsed kirjad kõrval olid. Tuli välja, et suur punt täiesti umbrohu nägu rohelist, mis mitte ühegi nurga alt basiilikut ei meenutanud, just basiilik oligi. Esialgu, kui silti nägin, pistsin nina põõsasse ja olin juba pettumas, kuna mingit basiiliku lõhna see ei eraldanud… üldse mitte mingisugust lõhna, kui aus olla. Aga ma olin veidi üleannetu, naksasin ühe lehe ja sõin ära, ja selles väikses lehekeses oli basiiliku maitset küll rohkem kui vahel mitme oksa sees kokku.

Pildi napsasingi ajakirjast, kuna minu supp sai valmis ja söödud pilkases pimeduses. Aga täpselt selline ta välja nägigi! :)

Algne retsept, millest minu idee pärines, oli 2009 a septembri Delicious ajakirjast ja seal nimetati supilisandit pistou´ks. Pistou on prantsuse vaste itaallaste pestole – segu basiilikust, küüslaugust ja oliiviõlist, aga sellesse oli retseptis lisatud ka piiniapähkleid (mida minuteada pistou tegelikult ei sisalda ja seega oleks võinud supilisandit nimetada lihtsalt pestoks). Nii ma siis tegingi, minu supp on pestoga! Mina olen aga piiniapähklite vastu allergiline ja kuna ma Tais juba olen, vahetasin need kohalike maapähklite vastu – sobis tõeliselt hästi. Vaja läheb:

1 spl oliiviõli

20 gr võid

1 suur kartul

1 keskmise suurusega sibul

750 ml kana- või köögiviljapuljongit

200 gr suhkurhernekaunu

100 gr herneid (võid kasutada külmutatuid)

2 väikest suvikõrvitsat

200 gr aedubasid

200 gr spargleid

Pistou jaoks:

2 küüslauguküünt

1 kl basiilikulehti

2 spl röstitud maapähkleid

3 spl oliiviõli

25 gr riivitud parmesani

Pesto jaoks purusta uhmris küüslauk, basiilik ja pähklid, kuni tekib ühtlane pasta. Sega sisse oliiviõli ja parmesan. Kata kaanega ja hoia kuni kasutamiseni külmikus. See peaks säilima kuni nädal aega, värv võib muutuda, aga maitse jääb samaks.

Supi tarvis kuumuta pannil oliiviõli ja või. Prae sibul klaasijaks. Vala sibul keevasse puljongisse, lisa ka kuubikuteks lõigatud kartul. Keeda umbes 10 minutit. Lisa ülejäänud koostisosad, maitsesta vajadusel soola ning pipraga ja lase madalal tulele umbes 10 minutit keeda, kuni köögiviljad on küpsed. Sega sisse 1 spl pestot. Serveeri supi kõrvale ülejäänud pesto.

neljapäev, 19. november 2009

Tükike Peedut...

Ühel ilusal päeval leidsin oma mailboxist imearmsa kingituse, mille minu head sõbrad Mari ja Triin meie jaoks valmistanud olid. Nimelt võrratu mosaiik fotodest, mis kõik tehtud meie armsas Peedu aias ühe päikselise suveilmaga. Siinkohal kasutan ka võimalust tänada oma kalleid vanemaid, kes ei ole Peedul selle suvega metsikuks minna! Miljon kallistust teile kõigile ja Peedule ka pealekauba!

esmaspäev, 16. november 2009

Mango laimi-vanillikastmes – järjekordne kerge dessert


Te saate ju aru, miks ma teile pidevalt kergeid roogasid silmadega söömiseks pakub, eksju? Asi selles, et meil on siin Tais pidevalt 35 kraadi ja lauspäike. Teile sobiks need desserdid vist peale midagi tugevat ja soojendavat, kui rammusam kraam juba kõhule liiga teeks. Teine teema on muidugi mangode kättesaadavus, Tais algab tõeline mangohooeg detsembris, aga juba praegu leiab parematel turgudelt küpseid kollaseid vilju, Tai kohta krõbeda kilohinnaga 25 eek. Kuu aja pärast õnnestub selle magusa loodusanniga ehk midagi rohkematki ette võtta – äkki mõned troopilised riisirummikokteilid või värskendav salsa kanaliha kõrvale. Aga seekord siis kiire dessert – mangoviilud laimi-vanillikastmes. Vaja läheb:

4 küpset mangot, kivi eraldatud ja viilutatud

2 spl laimimahla

1 kl vett

2/3 kl suhkrut

1 vanillikaun

Aseta mangod taldrikule ning valmista kaste. Selleks kraabi vanillikaunast seemned potti, lisa vesi, suhkur ja laimimahl ning keeda siirupiks. Vala mangile ning serveeri kohe. Tugevama roa soovijatele serveeri koos hea vanillijäätisega.

Meie jäime väga väga rahule, selles desserdis on kõike - magusust, hapukust, pehmust, sooja ja külma! Loodan, et teilegi meeldib.

kolmapäev, 4. november 2009

Õitega murulauguvarred austerservikute ja krevettidega (Pad Dawk Goochai Gkoong Hed Hoi Nahnglom)

Tai turgudelt saab osta imeilusaid värskeid murulauguvarsi. Tegu ei ole päris sama asjaga, mis meie murulauk, kuigi ma usun, et see roog tuleb sama maitsev ja ilus välja ka meie kodumaise versiooniga. Siinkohal on tegu sellise asjaga nagu Allium tuberosum või ramosum, inglise keeles garlic chives või chinese chives, meile tõlgituna siis vast küüslaugu-murulauk. Selline nimi tuleb tema mahedast küüslaugumaitsest, mis tema kasutamise roogades eriti meeldivaks teeb. Selle retsepti leidsin ühe Tai proua blogist nimega Thai Food and Travel blog. Vaja läheb:

suur punt õitega murulauguvarsi
200 gr austerservikuid
300 gr krevette, kooritud ja seljalt sisse lõigatud
3 spl maapähkliõli
3-4 spl austrikastet
maitse järgi Tai kalakastet, ca 2-3 spl

Pese murulauguvarred ja lõika ca 5 cm pikkusteks tükkideks. Kuumuta pann hästi kuumaks (ideaalis wok), lisa õli ja oota, kuni ka see kuumaks läheb. Lisa krevetid ja sega pidevalt, kuni nad pealt roosaks hakkavad minema (praktiliselt kohe), lisa murulauguvarred ja prae veel hästi natuke, kuni nad on veidi pehmed. Lisa seened ja sega muuga kokku. Lisa piisavalt austrikastet, et kõik köögiviljad oleksid kergelt kaetud. Lisa soolakust kalakastmega. Prae veel kergelt läbi, kuni murulauk on küps, aga endiselt veidi krõmpsuv.
PS! Kõik see käib metsiku kiirusega, valmista kõik vajalik enne panni tulele panekut ette, muidu see roog välja ei tule!

pühapäev, 25. oktoober 2009

Grillitud ananass rummi-vanillikastmes

Ananassi grillimine kummitab mind juba alates Brasiilia rodiziotest, mille lõpetuseks pakutakse mahlakaid grillananassiviile kaneeli-suhkrukattega. Seda rooga saab kindlasti tulevikus maitsta meie Peedu grilliõhtutel, kui kodumaale ikka head ilma veel kunagi antakse. Seni aga arenes minu grillananassi mõte edasi ja ühel Bangkoki õhtul, kui minu kasutuses oli grillpann ja mahlakad Tai ananassid, valmsitasin seda rooga veidi elegantsemas vormis, nimelt rummi-vanillikastmes. See on selline kerge, mahlakas ja maitsetest tulvil dessert, mida pakkuda peale tugevat pearooga (nt lasanje on alati selline pearoog, mille järel midagi tugevamat sisse ei lähe). Vaja läheb:
1 ananass
2 spl võid, pluss veidi õli, kui vaja
4 spl suhkrut
3 pitsi rummi
1/2 laim
1 tl seemnetega vanillipastat

Lõika ananassil ära mõlemad otsad, koori. Lõika ananass pooleks ja eemalda keskel olev kõva osa. Kuumuta grillpann, pane pannile 1 spl võid ning ananassid. Kui tahad ilusaid kuldseid triipe, ära ananassi tükk aega liiguta. Lisa veel 1 spl võid ja keera ananass teistpidi. Kui tundub, et või võib kõrbema minna, lisa veidi õli. Kui mõlemad pooled on grillitud, eemalda ananassid. Vala pannile rumm ja laimimahl. Keeda alkohol välja ja lisa suhkur. Sega pidevalt, kuni tekib siirup. Enne tulelt eemaldamist sega sisse vanillipasta. Vala kaste ananassile. Serveeri niisama või jäätisega.

Aasia hõnguga kerge kurgisalat

Mul ei ole tihtipeale ideid kergete salatite osas, mis sobiks prae kõrvale. Kurk on üks tänuväärne köögivili, mida isegi Eestis kõlbab aasta läbi osta. Aga sellel kurgisalatil on väike Aasia konks küljes, mis lisab värskust ja vürtsi. Kuna maitsed ei ole väga tugevad, siis sobib täitsa hästi ka mitte-Aasta toitude juurde. Suurematest poodidest saab sidrunheina ka kätte, ma usun. Vaja läheb:pikk kurk
jupp kooritud viilutatud ingverit
värskeid koriandri lehti
värskeid mündi lehti
jupp sidrunheina
oliiviõli 6 spl
riisiveini äädikat 3 spl
1 tl suhkrut
musta pipart
2 spl sojakastet

Valmista kaste segades kokku oliiviõli, sojakaste ja äädika ning valades selle ingveriviilude, sidrunheinatükkide ja suhkru peale. Sega ja jätta pooleks tunniks maitsestuma. Koori kurk, lõika pikuti õhukesed viilud. Pane kurgiviiludele värske koriandri ja mündi lehed. Vala kaste läbi sõela salatile. Raputa peale musta pipart! Bon appetit!

laupäev, 17. oktoober 2009

Meie Brasiilia toiduelamustest...

... saate lähemalt lugeda ja värvikamalt vaadata okroobrikuisest Oma Maitsest!

esmaspäev, 5. oktoober 2009

Troopiline toorjuustukook laimi ja passioniviljaga

Passionivili on üks minu ja Henri lemmikpuuvilju, troopilistest kindlasti. Eestis ei saa ma just tihti oma kiusatusele järgi anda, üks väike ettearvamatu sisuga pallike maksab oma 30 eek, kui ma õigesit mäletan. Siin, troopikas, on lood hoopis teised. Kilo maksab 20 eek, selle eest saab oma 12 tk vast. Täielik taevas. Kui kodus küpsetan kõige rohkem kohupiimakooke, siis siinpool maakera pean leppima toorjuustukookidega. Samas, passioni ja laimiga ma usun sobibki just toorjuust oluliselt rohkem. Tõeline lemmikkook! Vaja läheb:Põhi:
250 gr Digestive küpsiseid
125 gr võid

Sisu:
500 gr toorjuustu
125 ml passionisisu
3 tl laimikoort
2 spl laimimahla
100 gr suhkrut
2 muna

Kate:
125 ml passioni sisu
3 tl maisitärklist
1 spl suhkrut

Purusta küpsised peenikeseks, sega pehme võiga ühtlaseks massiks. Suru võiga määritud ca 20 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi põhja ja külgedele. Aseta külmkappi. Lisa toorjuustule laimimahl ja -koor ning suhkur. Mikserda pehmeks. Lisa munad ja passionivilja sisu ning mikserda uuesti ühtlaseks. Vala koogipõhjale, silu pealt tasaseks ning küpseta eelküpsetatud ahjus 160-170 kraadi juures 40 min. Jahuta kook täielikult. Sega 2 spl vett, maisijahu ja suhkur, sega madalal kuumusel, kuni maisitärklis on lahustunud. Lisa veel 2 spl vett ja passionivili, keeda madalal kuumusel pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Vala jahtunud koogile ning pane kook külmkappi vähemalt 6-8 tunniks.
PS! Kokku läheb vaja ca 8 passionivilja

kolmapäev, 2. september 2009

Barramundi kirsstomati-kappari kastmes

Barramundi on kala, mida Austraalias lihtsalt peab maitsema. Ja maitsev ta ka on! Aga selle retsepti puhul võib kasutada ka teisi tiheda lihaga valgeid kalasid. Mina serveerisin selle kala kõrvale laimirisotot ja tulemus oli suurepärane. Vaja läheb:
500-700 gr valge kala fileed
350 gr kirsstomateid
1,5 spl kappareid (eelistatult soolatud)
1/3 kl oliiviõli
soola/pipart
1 spl sidruni riivitud koort
8 surutud küüslauguküünt
sidruni mahl

Kuumuta ahi 160 kraadini. Leota kappareid vees, et üleliigne sool välja uhuda. Sega tomatid, kapparid, sidruni koor ja küüslauk. Pane need ahjuvormi, vala peale pool õlist ja pane 20 minutiks ahju. Lisa ahjuvormi kalafileed, tõsta peale juba enne ahjus olnud segu, maitsesta soola ja pipraga, vala peale ülejäänud õli ning küpseta veel 15-20 min või kuni kala on kuldne. Võta kala ahjust välja, pigista peale värsket sidrunimahla ning serveeri!

laupäev, 29. august 2009

Kreveti laksa - kaua põues kantud vürtsikas supp

Laksa retsept hakkas mulle esmakordselt silma juba kuskil Brasiilias või Argentiinas välismaiseid ajakirju sirvides. See supp näeb nii isuäratav välja, et kandsin oma laska-ideed kõik selle aja endaga kaasas. Lõuna-Ameerikas ei ole selle idee teostamine just kuigi lihtne, kuna toidupoodides ei ole eriti saada Malaisiapäraseid kaupu, sama lugu ka Tai või Indiaga. Ainult Jaapan on hästi esindatud . Austraalias, erinevate maailma köökide mekas, on muidugi kõikvõimalikke sedalaadi toidukaupu saada ka väiksemates poodides. Laksa ongi pärit Malaisiast, ka Singapuri köögile on ta väga omane. Maitseb tõeliselt hästi ja on kohutavalt lihtne valmistada!Vaja läheb:
3-4 spl laksapastat
400 ml kookospiima
500 ml kanapulkongit
50 gr peenikesi riisinuudleid
200 gr keedetud krevette
1/4 kurki, peente ribadena
suhkurherne kaunasid, poolitatud
värskeid koriandrilehti
soovi korral värsket tšillit, peenikeste viiludena
serveerimiseks laimimahla

Kuumuta laksapastat vähese kookospiimaga potis ca 3-4 min. Lisa ülejäänud kookospiim ja kanapuljong, keeda 2-3 min. Pane riisinuudlid keevasse vette ligunema, ca 5 minutiks. Lisa supivedeliku sisse krevetid, kuumuta läbi.
Sereerimiseks pane kaussi nuudlid, peale supp, krevetid, kurgiviilud, herned ja koriander. Tilguta peale laimimahla! Nii lihtne see ongi!

kolmapäev, 26. august 2009

Kahte moodi vaarikane toorjuustukook

Küpsetamise-keetmiseisu hakkas juba üle äärte ajama. Aga ei olnud sattunud sellisesse kööki, kus oleks piisavalt ruumi, vahendeid ja vaba voli. Michelle´i juures Sydneys just selle ma leidsingi. Suure suurepäraselt sisustatud köögi, mille tegelik omanik, Michelle´i kokandusgurust ema, oli oma teisele tütrele USA-sse külla sõitnud.
Kasutasin kohe teisel päeval juhust ja küpsetasin kooki. Eesti moodi kohupiima siin Austraalias ei ole, niisiis küpsetasin toorjuustukoogi. Idee sain ühest kokaraamatust Michelle´i raamaturiiulil. Tegin veidi omamoodi ja jagan nüüd seda moodi ka teiega. Pealkirjas on kirjas "kahte moodi", kuna sedasama kooki saab teha nii küpsetamata kui küpsetatult. Kui küpsetatud versiooni teha, pole zelatiini vaja. Meie perele meeldib viimane variant rohkem.

Vaja läheb:

250 gr magusaid küpsiseid
150 gr võid
***
2 spl želatiini
500 gr (pehmemat sorti) toorjuustu
80 ml sidrunimahla
300 ml vahukoort
150gr suhkrut
250 gr vaarikaid
4 spl suhkrut

Purusta küpsised peeneks, sega sisse sulavõi ja sega ühtlaseks massiks. Suru võiga määritud vormi põhja ja külgedele. Pane vähemalt 20 minutiks külmkappi. Sega 60 ml sooja veega želatiin, sega, kuni želatiin ära sulab. Mikserda toorjuust pehmeks, lisa mahl ja suhkur ning mikserda uuesti ühtlaseks kreemjaks massiks. Sega õrnalt sisse vahustatud vahukoor ja 1/2 želatiinist.
Purusta vaarikad ja sega 4 spl suhkruga. Sõelu läbi peene sõela, et seemned välja saada. Lisa teine pool želatiinist. Pane portsud juustumassi koogivormi, portsude vahele vaarikamahl. tõmba noaotsaga siiruviiruliseks. Hoia vähemalt 4 h külmas enne serveerimist.
Kui sulle maitseb rohkem küpsetatud toorjuustukook, siis pane nüüd seesama kook ahju ja küpseta 170 kraadi juures ca 40 min. Jahuta täielikult enne serveerimist.
PS! Fotodel on küpsetamata versioon ja tehtud veidi liiga kõva toorjuustuga, st et pehmemaga tuleb koogi pealispind ühtlasem ja vaarikatriibud selgemad.