esmaspäev, 18. september 2017

Sügisesest Brüsselist

Augusti lõpus oli siin veel nii soe, et ühel ilusal päeval, kui lastel veel kool ei käinud ja minu töö veel alanud polnud, sõitsime mere äärde Knokkesse. Knokket peetakse põhjamere St Tropeziks ehk siis selline peen vaprate ja ilusate rand. Linn ise ei tundunud eriline vaatamisväärsus, aga rand oli väga mõnus. Hästi lai, kaetud valge liivaga, ääristatud mõnusate baaridega. Siinsete randade eripäraks on väiksed rannamajakesed, mille saad endale rentida ja sinna kõik oma rannavidinad jätta, et ei peaks igapäevaselt kogu tavaari randa ja koju vedama. Geniaalne kui suvitad pikemalt kui paar päeva minu meelest. Knokke vaatamisväärsuseks oli minu meelest eriti peened vanaprouad, nii ilusti riietatud, kaetud ohtrate ehete ja meigiga. Oleks neist tahtnud kohe pilti teha!







Üldiselt oleme enamasti toibunud kolimisest ja sellest, et kõik on uus. Nädalavahetuseti oleme käinud koduümbruses vanakraamiturgudel, kus kohalikud ise oma ebavajalikku soodsalt ära müüvad. Emmy käib muudkui oma superwomani rahakotiga ringi ja ostab sentide eest nii endale kui meile suveniire :). Eelmisel pühapäeval käisime Laekeni pargis jalutamas. See on see hiiglaslik park, mille keskel oma lossis elab Belgia kuningas Philippe I koos oma perega, naise Mathilde ja nelja lapsega, kellest 2 on printsessid ja 2 printsid. Kuningal on kesklinnas ka loss, aga see olevat rohkem nagu kontor. Elu käib ikkagi Laekenis ja sellesama pargi veerel on ka meie laste kool. Laekeni Euroopa Kool on Brüsseli neljast Euroopa Koolist kõige uuem ja minu meelest ka kõige uhkem, kuna see ehitati endisesse kuninglikku kadettide kooli. Kooli sööklast avaneb vaade üle Brüsseli, seega neil on nagu miljoni dollari vaarega restoran :). Laekeni park meeldib meile kuna seal vahelduvad avarad muruväljakud laiade pargiteede ja suurte puudega, mis tekitab kõik kokku tõeliselt kaifi tunde. Pargis on ka mõned lahedad ehitised - otse kuningalossi vastas on uhke obelisk, veidi eemal vastastikku Hiina paviljon ja Jaapani torn. Hiina omasse saab muidu sisse ka, aga hetkel on see remondis, seal peaks olema vaatamiseks väljas hulk Euroopasse eksportimiseks valmistatud Hiina keraamikat. Paviljon on ehitatud legendaarse kuningas Leopold II käsul 1900-ndate alguses ja selle fassaad nikerdati valmis Shanghais. Jaapani torn asub kuninga maa peal ja sinna vist sisse ei saa. Koduleht ütleb, et see on ohtlik. Minu meelest võiks sellesse küll natuke raha panustada, et selline pull asi korda saaks. Selle torni idee olevat Leopold II saanud 1900 aasta Pariisi maailmanäituselt. Sealt ta vist ka selle põhiosa ostis ja lasi ühel Yokohama meistrimehel selle ära kaunistada.

Hiina paviljon
Laekeni muruväljakud ja taamal Brüssel
Laekeni pargi Jaapani torn
Lapsed käivad nüüdseks uues koolis. Mõlemad on uskumatult tublilt sisse elanud. Emily küll ütleb, et parema meelega oleks ta kodus, aga samas ka seda, et kool on ikka palju ägedam kui lasteaed Eestis. Eesti lasteaed olevat igav olnud. Tema jaoks ei ole väärtus lihtsalt see kui saab lastega mängida. Tema tahaks ikka midagi teha. Esimesel päeval koolist tulles helistas ta ja ütles: "Emme tead, reaalselt, meile ei pandud täna ühtegi hinnet!". Mann on nii äge, et saab iga pave hulga uusi sõpru, käib ja asjatab, uurib, miks tal tunniplaanist midagi puudu on, kust saab seda, teist ja kolmandat. Saab lihtsalt suurepäraselt hakkama, ma olen nii uhke :). Klassijuhataja on tal Barcelona hispaanlane, hr Saez. Lastevanemate koosolekul ütles ta mulle, et Mann on nii tore tüdruk ja et ta on täiesti veendunud, et Manni saadab siin suur edu, kuna ta on nii enesekindel ja tunneb ennast nii hästi siin keskkonnas. Küll oli tore kuulda :). Koolikaaslased on Mannil tõeliselt toredad, palju elavamad kui kodused eestlased. Mäletan, et kui Mann kunagi Luksemburgi Euroopa koolist Eesti omasse poole esimese klassi pealt läks, siis sai ta suure šoki esialgu. Eestlastel võtab sulamine ikka palju aega ja alguses ei vastatud riideruumis meie rõõmsatele kõvahäälsetele tervitustelegi. Aja jooksul muidugi said kõik suurteks sõpradeks, aga rahvusvahelisest koolist tulnud Mannile oli see päris raske. Siin seda muret pole - kõik on suhtlusaltid, küsivad ja uurivad ja isegi teevad komplimente! Õppida antakse üksjagu, aga tundub, et ületamatu see pole. Kõige raskem on Manni meelest õppida muusikat inglise keeles, neid termineid tõepoolest tavakeeles ei kasuta. Järgmine on vist Science ehk siis keemia-füüsika-jms segu. Aga seal sai Mann esimese testi juba heale hindele tehtud, seega usun, et see on ka ok.


Koolibussisüsteem on suurepäraselt korraldatud. Hommikul kl 7.23 istuvad nad meie kodu juurest bussile. Kooli jõudnud, lastakse kõigepealt keskkooli lapsed uksest välja. Seega Mann laseb jalga. Seejärel lähevad algkooli lapsed, neile tuleb keegi vist järgi, aga ma kindel ka pole. Ja siis tuleb tädi ja viib pisikesed oma õpetajate juurde laiali. Vanematel on bussisaatjate nimed ja telefoninumbrid olemas ja ükski väike laps ei jää hetkekski ilma täiskasvanud järelevaatajata. Õhtul on sama värk - õpetaja viib lapsed bussidele lauali ja annab busiisaatjale üle. Vanemad võtavad oma peatuses lapsed vastu. Manni suurune ja suurem võib ise koju tulla, Emmyle saab anda loa, et ta võib koos vanema õega koju tulla. Kahjuks on Manni päevad 3 päeval nädalas nii pikad, et ta ei saa Emmyga sama bussiga tulla. Need päevad pole just Emmy lemmikud :). Aga ta saab hakkama.


Lisaks bussivärgile on minu meelest suurepäraselt lahendatud ka prügimajandus. Mingit lepingut sõlmima ei pea. Ostad poest vastava märgistusega prügikotte, eraldi paberile, pakenditele ja muule jamale. Topid need õiget prügi täis ja viid õigel päeval välja maja ette. Prügi viiakse ära, kui see on õigesse kotti pakitud. Koti pakkimisega maksadki prügiveo kinni. Lahe, kas pole?


Eelmisel korral kiitsin meie tänavaotsal reedeti möllavat turgu. Turust teisel pool meie maja, samuti meie tänavanurgal, on aga eriti pop ja elav veinibaar Chez Felix. Ükspäev jalutas Henri mulle tööle vastu, tüdrukud vaatasid kodus multikaid, ja siis käisime seal veinitamas enne kojujõudmist. Eriti mõnus lõpetus tööpäevale ja alustus õhtule. Mis multikatesse puutub, siis kui üldiselt on kõik asjaajamised meil siin hästi ja uskumatult kiiresti kulgenud, siis internet/TV/mobiil komplekt ei taha kuidagi meieni jõuda. Kogu see asi on pea kuu aega võtnud ja meie kasutame senimaani Eesti telefoninumbreid ja lapsed vaatavad samu multikaid arvutist, mida nad on juba tuhat korda näinud. :)

Chez Felixis
Pühapäeval oli autovaba päev terves Brüsselis ja selle ümbruses. Sõitsid ainult ühistransport ja politseiautod. Mis tähendas seda, et inimesed olid kõik tänavatel. Käisime Henri ja Emmyga pikal jalutuskäigul ja nii lahe oli vaadata, kuidas inimesed olid oma õuetoolid ja -lauad sõidutee keskele toonud, grilled kuumaks kütnud, lapsed jalgrataste-ruladega õue ajanud ja nautisid ilma ja õhku. Meeletult rahvast oli tänavates ja parkides. Mann meiega ei olnud, kuna temal oli väga seltskondlik nädalavahetus, tal oli reedest esmaspäevani külas sõbranna Diana ja laupäeval käisid veel uued eestlastest sõbrantsid Kiara ja Hanna ka külas. Meie Henri ja Emmyga võtsime sihiks ühe suure Türgi toidupoe, kust me lootsime tuua ära Türgis valmistatud marineeritud tšillisid (kes veel ei tea, siis Türgi omad on parimad, meil Umamis täitsa olemas :). See on selline tore pood, mis on pühapäeviti kl 20ni lahti. Maa on suht pikk jalutada, eriti Emmy jaoks, aga see-eest ilus. Ja kui me lõpuks pärast suurt pingutust kohale jõudsime, siis saime teada, et autovaba päeva puhul on pood sel pühapäeval kinni :).
Emmy autovabal päeval, taamal on näha, kui palju jalgrattaid tänavail oli

Lõpetuseks üks Emmy kunstiteos, mis on minu meelest täiesti uskumatult age, sest sellel olev koer on 3D-s joonistatud. Ma võin eksida, aga ma arvaks, et 3D joonistamine pole 4-aastaste seas just väga levinud asi! :)
Emmy 3D koer
 Tuhat tervitust ja kuldset sügist!