Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2017 postitused

Pildiraamat

Kujutis
Pildikesi Brüsselist :) Kohvikuid  Vanalinna  Happeninge  Kulda ja karda  Liha  Peaaegu Umamit :)  Seeni Ja muidugi šokolaadi! Ilusat sügist!

Sügisesest Brüsselist

Kujutis
Augusti lõpus oli siin veel nii soe, et ühel ilusal päeval, kui lastel veel kool ei käinud ja minu töö veel alanud polnud, sõitsime mere äärde Knokkesse. Knokket peetakse põhjamere St Tropeziks ehk siis selline peen vaprate ja ilusate rand. Linn ise ei tundunud eriline vaatamisväärsus, aga rand oli väga mõnus. Hästi lai, kaetud valge liivaga, ääristatud mõnusate baaridega. Siinsete randade eripäraks on väiksed rannamajakesed, mille saad endale rentida ja sinna kõik oma rannavidinad jätta, et ei peaks igapäevaselt kogu tavaari randa ja koju vedama. Geniaalne kui suvitad pikemalt kui paar päeva minu meelest. Knokke vaatamisväärsuseks oli minu meelest eriti peened vanaprouad, nii ilusti riietatud, kaetud ohtrate ehete ja meigiga. Oleks neist tahtnud kohe pilti teha! Üldiselt oleme enamasti toibunud kolimisest ja sellest, et kõik on uus. Nädalavahetuseti oleme käinud koduümbruses vanakraamiturgudel, kus kohalikud ise oma ebavajalikku soodsalt ära müüvad. Emmy käib muu

Kuidas me perega Brüsselisse kolisime

Kujutis
Kuskil suve alguses tegi Euroopa Parlament mulle ettepaneku nende juurde tööle tulla. Arutasime asja Henriga ja otsustasime, et miks ka mitte. Oleme alati mõelnud, et võiks kunagi mõnda aega Brüsselis elada, saaks jälle oma prantsuse keelt edasi putitada, lapsed saaksid huvitavad ja arendava kogemuse, vaheldus on alati teretulnud meie pere puhul ja inspiratsioonist, mida uude kohta kolimine annab, on kindlasti kuhjaga kasu ka meie pere toiduteemades! Seega asusime asja kallale. Kogu suve sai lisaks Umami asjadele usinalt korterit otsitud ja kilode viisi dokumente hangitud, täidetud ja postitatud. Korterid tulid turule ja kadusid sealt sama ruttu. Dokumente, mida töökoht või Eva Maria ning Emily Victoria kool nõuab, tuli aina juurde. Aga tasapisi sai enamvähem kõik õigeks ajaks tehtud. Meie tänava hortensia Augusti alguses käisime Henriga kahekesi kortereid vaatamas. Oli toredaid kohti, aga igaühel ikka mingi kiiks küljes, küll jama piirkond, küll kallis hind, küll selline u

Mallorcal esimesi päiksekiiri nautimas

Kujutis
Sel aastal läks nii, et niikui me Mehhikost tagasi koju jõudsime, hakkasime mõtlema sellele, kuhu järgmisena sõita. Kuidagi ei saanud veel küllalt. Välja arvatud meie Mannile, kes ütles, et kuhuiganes me jälle ka sõita ei plaani, tema tahab koolis käia. Niisiis juhtuski, et maikuu alguses käisime ära Mallorcal, mida olime juba ammu oma mõttes mõlgutanud. Kuna samal ajal oli juhuslikult ka minu ämma Marju juubel ja tahtsime reisile viia ka laste vana-vanaema Aino, kes on maailma kõige vapram ja särtsakam 86-aastane, siis tulid ka nemad meiega kaasa. Jagan teiega valikut sellest ilus fotode näol, need ütlevad niikuinii rohkem kui 1000 sõna.  Ca´n Roig Elamise leidsime taaskord AirBnb vahendusel ja selleks oli 3 magamistoaga väike villa Ca´n Roig  Pollenca linnakese lähedal. Jäime superrahule. Maja oli igati kohalikus stiilis, ümbritsetud oliivi- ja apelsinisaludest, maja juurde kuulus suur grillmaja, bassein ja muud mugavused. Tee majakeseni on ääretult kitsas, seega nõrganärvi