kolmapäev, 28. jaanuar 2015

Hua Hin, meie Tai kodu

Nagu eelmise postituse lõpust aru saite, jõudsime nädalakese eest oma "kodulinna" Hua Hini. Äratundmisrõõm oli suur, aga peab ütlema, et linn on ka kõvasti edasi arenenud. Korteri leidsime taaskord tänu AirBNBle (pilte sellest näeb siit) ja see asub natuke sisemaa pool (mõned minutid sõitu), mis tähendab, et meil on mõnusat tuult.

Kõigepealt seadsime end sisse ja käisime kõige vajaliku järel poes. Üks vajalik asi oli näiteks mitu kotti aurutatud edamame ube, mida ma hirmsast armastan ja mille järgi kõik need aastad igatsust tundsin. Igatsuse leevandamiseks on meil Umami tootevalikus purgis naturaalsed edamamed. Mann oli minu edamame parteist juba eelmine kord, seekord tõmbasime Emily ka enda sekka. Lisaks rentisime auto. Hea meelega oleks ka seekord rolleritega ringi vuranud, aga Emmy on selleks siiski liiga väike. Henri sõidab õnneks edukalt ka pahupidi liiklusega tänavatel, see sai juba ümbermaailmareisi ajal ära kontrollitud. Pealegi saab autoga ikka üksjahu kaugemale sõita, kui rolleriga. Mäletan, kuidas mul tagumik ükskord huugas peale 25 km pikka maantee sõitu. 

Nagu ikka, oli autorenti mõitslik korraldada nii, et küsida mõnelt kohalikult (meie puhul siis meie maja komandandilt või kuidas teda nimetada), et kust hea hinnaga autot rentida. Turistidele mõeldud autorendi firmad olid juba mitu kuud tagasi kõik autod välja rentinud. Peagi oligi üks väike eelmise aasta Ford meil maja ees ja palju soodsama hinnaga kui kõik need firmad pakkusid.

DSC_7984
Minu lemmmikud - aurutatud edamame oad

Meil on terve nimekiri asjadest, mida siinkandis lisaks tööle, õppimisele ja päiksevannidele teha plaanime. Neist ma siis paari sõnaga teile kirjutada kavatsengi. Esiteks käisime külas sõber Wanil, kelle pulmas me eelmisel korral käisime. Ära tundis ta meid muidugi Henri kaudu, nii pikk blond mees on siinkandis meeldejääv nähtus. Tuli välja, et Wani abikaasa Terje oli läinud jõuluõhtul siit ilmast lahkunud, mille üle Wan muidugi väga endast väljas oli. Aga muidu oli taaskohtumine tore. Wani aitavad restoranis nüüd tema kaksukutest tütred ja toidud olid endises headuses ja vürtsisuses.

DSC_7974
Wan Manni ja Emmyga
DSC_7968
Jällegi üks minu lemmikutest, köögiviljad austrikastmes, seekord Wani moodi

Muidugi käisime ööturul, oma lemmikul, mis on nii parajalt pisike, et pärast jalad tuld ei löö. Sain endale uued plätud (näha saab neid postituse lõpus rannas tehtud pildil), mis pole tegelikult muidu eriline kirjutamist vääriv sündmus, aga tegelikult natuke on ka, sest eelmised ostsin viie aasta eest täpselt sama müüja käest. No ja kujutage ette, need pisasid tänase päevani vastu. Oleksid veel pidanud, aga välimus oli veidi väsinud ja kasutasin võimalust järgmised 2 eurosed plätud osta :). Äkki on jälle 5 aastat mureta. 
Nädalavahetuseti on Hua Hini külje all Cicada market, mis on äge selle poolest, et sinna kogunevad kohalikud kunstnikud oma töid müüma. Tõeliselt lahe kaubavalik ja soovitan soojalt reisimälestuste ostmiseks. Nii et lähme sinna veel enne tagasitulekut tagasi. 
Ja muidugi käisime ka Chachai turul, mis on üks Tai vanimaid märgasid turge (siin nimetatakse värske kauba turgu nagu Hiinaski märjaks turuks). Mann oli šokeeritud natuke, kogu toidulaud oli kuidagi liiga naturaalselt välja pandud nii silmale kui haistmismeelele, kaelapidi rippuvad kanad, seapead jne. Mina tahtsin koju lauale orhideesid, aga olin sunnitud ostma jälle Buddhale mõeldud kimbu, sest muud lihtsalt ei olnud müüa. Eelmisel korral ma nimelt ei teadnud, miks need kimbud lillasid orhideestid nii odavad on ja ostsin need lauale vaasi. Külla tuli naabrinaine Phat ja ütles, et need pole vaasi lilled, need on lilled Buddhale. Sellepärast on need ka erakordselt odavad, et igaüks saaks neid Buddhale osta. No igatahes, järgmine kord püüan ikka vaasililled leida. Vast Buddha annab andeks :)

DSC_8024
väiksed põrgulised tšillid
DSC_8027
elupõline krevetimüüja
DSC_8036
kalad aurutamiseks valmis
DSC_8043
kohalikud minibanaanid ja banaaniõied, neist tehakse nt salatit
DSC_8053
tiiboad
DSC_8054
liha täies hiilguses
DSC_8062
suuremad rohelised pallid on baklažaanid, väiksemad on värsked piprad
DSC_8065
kahvrilaimid
DSC_8082
esiplaanil vesikastan, taga värske hapukas tamarind

Katsetasime tervet rida uusi toite. Minu lemmikute rivvi lisandus praetud kala sidrunheinaga. Isssake kui hea... Muu on ka maitsev olnud, aga mitte päris uued lemmikud.

DSC_8184
Krõbe kala sidrunheinaga

Näiteks käisime kuulsas mereannirestoranis Chao Lay, mis on ehitatud kõrgetele puujalgadele otse meraranna kohale. Eriti populaarne koht ja meeletult rahvast täis. Proovisin austriomletti. Tai omlett on superhea, see on seest kohev ja pealt krõbe. Aga austrid muutusid seal sees lihtsalt praetud mereanniks, mina eelistan austreid siiski toorelt mõne hapuka kastmega. Siis proovisin tiiboa salatit (wing bean), see oli samuti väga maitsev. Karbid tšillipastas olid lihtsalt ok, ei midagi erilist. Melu ja koht olid ägedad, aga üldiselt saab suvalise nurga peal paremini süüa, kui selles kuulsas restoranis. 

DSC_7999
Vaade kõrvalrestole, samuti jalgadel ja otse meres (hetkel on mõõn)
DSC_7989
Emmy naudib vaadet
DSC_8005
Austri omlett

Ühel hommikul käisime Khao Takiabi mäe otsas ahvidel külas. Tõlkes tähendab mäe nimi söögipulkade mäge, aga seda kutstutakse ka ahvide mäeks, kuna sellel elab sadu ja sadu makaake. Teel sinna peatusime mäe all kalurikülas, kust saab äsja välja püütud mereande soodsa hinnaga. Näiteks pool kilo kammkarpe 3,5 eurot. Meile valmistati neid grillil küüslauguga, mis oli täitsa hea, aga järgmine kord ostan kammkarbid koju kaasa, teen neis carpacciot või cevichet või grillin ise sidruni, küüslaugu ja võiga. Huvi pärast proovisime ära ka sellise eluka, nagu pildilt näha. See on hobuseraua krabi ehk odasaba, kellel on sinine veri ja söödavad marjad. Krabi pandi grillile ja marjad segati seejärel väga mõnusa salatikastmega salatiks. Tuleb tunnistada, et maitse oli harjumatu, aga sugugi mitte halb. Emily isegi noppis ja sõi.

DSC_8086
Emmy leidis endale kohe sõbra, kes temaga oma tšipse jagas
DSC_8087
püügijärgne võrkude harutamine
DSC_8092
see tegelane läheb kohe grillile
DSC_8094
kammkarbid karbid ja puhastatult
DSC_8097
kohe näha, et vana kalamees
DSC_8101
Khao Takiabi kalapaadid
DSC_8107

DSC_8108
kammkarbid grillil
DSC_8128
ja taldrikul
DSC_8134
Hobuseraua krabi salat

Siis oleme söönud erinevaid mereannisalateid, mis on väga mõnusad. Eriti meeldib mulle, kui sinna lisatakse valget hõbekõrva seent, mis näeb välja nagu valge svamm.

DSC_8214 

DSC_7966

Siis austrikastmes veiseliha.

DSC_8179

Vokitud seeni austrikastmes, vürtsist ribisuppi, Vietnami pannkooke...

DSC_8175
Vürtsine ribisupp

Aga ahvide mäel oli lahe. Mann ostus topsitäie maisi ja kui ahvid seda nägid, siis liikusid lausa massid tema ümber. Pai neile väga teha ei saa, mõni kardab, mõni näitab hambaid ja uriseb. Lastele igatahes väga lahe elamus.

DSC_8138

DSC_8140

DSC_8141

DSC_8148

DSC_8154

DSC_8157

DSC_8158


Me oleme muidu suured basseinitajad, aga pühapäeval võtsime oma kompsud kaasa ja läksime Hua Hini mereranda. Saime endale lamamistoolid kõige veepiiri lähedamale ja tellisime söögid. Söökide-jookide tarbimine on nö lamamistooli rendiks. Lapsed möllasid vees ja liivas, väga mõnus melu. Emily astus tom yumi sööjate parteisse, kallutas viimaseid piiskasid üle kausi ääre. Väike sell oli peale veemöllu nii läbi, et niikui autosse jõudsime, kustus ära. Otsustasime lasta tal autos magada ja sõitsime Hua Hini veiniistandusse, mis asub Hua Hini taga mägedes. Tee on vist ainult 30km pikk, aga võtab palju aega. Samas mida lähemale mägedele jõuad, seda hingematvamateks vaated lähevad. Kindlasti minekut väärt. Istandus on tõeliselt ilus, mäeküljel asub istanduse auhinnatud restoran ja huvilistel on võimalik istanduses elevantide seljas ringi liikuda. Jala ja jalgratastel ka muidugi, aga me valisime laste pärast elevandid. Algul kartsin, et 30 minutit on Emmyle ehk liiga pikk aeg, aga ta oli täiesti sillas. Oleks aina veel ja veel tahtnud. Meid sõidutasid kaks emast elevanti, 14-aastane Bambi ja 40-aastane Bummbol või midagi sellist. Kahjuks kustus meie fotoka aku vahetult enne sõidu algust, seega on Emmyst elevandi seljas vaid telefonijäädvustus ja Mannist sedagi mitte. Aga Mann on varemgi elevandiga sõitnud ja seda on ka pildile püütud.

DSC_8190

DSC_8194

DSC_8197
need minu uued märkimisväärsed plätud :)
DSC_8200

DSC_8199

DSC_8204

DSC_8245
tom yumi sõber Emmy
DSC_8261

DSC_8335

DSC_8360
viinamarjaväljad Hua Hini mägedes
DSC_8365
ja eemalt paistab suur kuldne tempel
DSC_8369
liblikas uudistab  Manni
DSC_8373
siit stardivad elevandid
DSC_8396
saabub Bambi
DSC_8400
istanduse restoran