Postitused

Mida süüa õhtuks?

Kujutis
Loodan, et alanud aasta saab teile/meile kõigile imeline olema! :) Toredat 2021. aastat!!! Ja nüüd kohe kõige proosalisema, aga kõige igapäevasema küsimuse juurde, ehk MIDA SÜÜA ÕHTUKS? See küsimus ajab mind aegajalt lihtsalt hulluks. Kas mul on kaaskannatajaid või on teiste inimeste jaoks tegu lihtsa küsimusega, mis laheneb alati käigu pealt? No mina igatahes vaevlen selle küsimuse käes pea igapäevaselt ja kiusan sellega oma pereliikmeid samuti pidevalt. Postituse teemale sobivalt lisan heietusele ka ühe lihtsa India pähklise lõhe karri retsepti. Juhuks, kui keegi õhtusöögi inspiratsiooni vajab näiteks :). Pähkline lõhe karri Vaja läheb: 120ml kookospiima 180ml vett 6spl India pähkleid 0,5 laimi mahl 2spl punast karripastat 1spl sojakastet 1spl kalakastet 2tl purustatud ingverit 2 küüslaugu küünt 1spl palmisuhkrut 1 lõhefilee 1spl kookosõli serveerimiseks riisinuudleid Tee nii: sega kokku kookospiim, vesi, 4spl India pähkleid, laimi mahl, karripasta, sojakaste, kalakaste, ingver, küüs

Kaks passionikooki aastalõpuks

Kujutis
Loodan, et teie pühad möödusid meeleolukalt ja maitsvalt! Ja soovin muidugi ka head aastalõppu kõigile! Meie pühad läksid nii tegusaks, et pole paar nädalat midagi kirja panna jõudnud. Enne pühi sai aga nii mõndagi katsetatud ja küpsetatud. Seega jagan tänases postituses teiega lausa kahte erinevat passionivilja koogi retsepti (passionihull nagu ma olen) :). Mõeldes neljapäevasele pidulauale, siis äkki keegi saab inspiratsiooni või nii.  Meil juhtus seekord nii, et nii jõululaupäevane pidu Henri perega kui esimese jõulupüha pidu minu perega toimusid meie juures. Meil on ruumi kõige rohkem ja laud kõige pikem :). Mis tähendas üksjagu sättimist ja toimetamist. Oli väga tore ja meeleolukas, päkapikud olid hiiglama helded, aga pärast olin läbi nagu käbi. Oleksin võinud vist kaks päeva jutti magada :). Esimese püha hommikul tervitas meid ka jõululumi, mis tegi meeleolu kohe eriti jõuluseks. Neid lumepilte on nüüd küll juba nii Facebook kui Instagram pungil täis, nii et sellel ma rohkem ei p

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret

Jõulutundest ja kaheksajalast

Kujutis
Nädala eest avastasin, et detsember on kohal, aga mida mul pole, on jõulutunne. Sõidad mööda linna, näed küll, et kõik kohad on ilusaid tulukesi täis, aga tunnet ei teki. Proovisime siis ühe jõulufilmi ära vaadata Netflixist (Christmas chronicles 2), oli igav ja tunnet ikka ei kuskil. Võtsin asja käsile ja nüüd juba hakkab vaikselt hiilima. Kohe räägin sellest lähemalt, aga enne pean endale virtuaalse pai tegema, sest ma olen eelmise nädala jooksul kõvasti kokanud ja katsetanud. Lisaks kirjutasin Umami blogisse postituse (või õigemini intervjuu) nuudlite teemal (vt SIIA ). Köögikatsetustest oli minu enda jaoks kõige suurem wau-elamus ´ndujaga valged oad. No kuidas saab üks lihtne roog nii maitsev olla, see mulle pähe ei mahu! Idee on pärit Serious Eats lehelt.  Valged oad ´nduja ja gremolata pankoga ´Nduja on vürtsikas Calabria vorts, tegelikult küll pigem vorstinaha sisse pistetud vürtsikas sealihapasteet, mis sobib suurepäraselt nii pastadesse kui pizzadele. Olen siin blogis ´ndujat

Som tam

Kujutis
Selle nädala postituse peategelane on nuikapsas. Mina tutvusin nuikapsaga esmakordselt kümne aasta eest Luksemburgis elades. Ei mäletagi täpselt, kes see minu sealsetest headest sõpradest oli (tervitused teile kõigile, kui te seda postitust lugema peaksite :)), kelle lauale oli minu elu esimene nuikapsas mõnusateks suupärasteks ampsudeks lõigatud. Seal ma seda siis proovisin ja avastasin, millise suurepärase maitse ja mahlakusega viljaga on tegu. Tore on see, et nuikapsas on nüüdseks isegi väiksemate toidupoodide juurviljalettidel täiesti olemas. Ja sel nädalal tegin ma ühe suuremat sorti nuikapsa-avastuse.  Avastus on ühesõnaga see, et nuikapsas sobib lihtsalt imeliselt asendama rohelist papaiat või mangot, mida Tais selle ikoonilise salati tegemiseks. Meie pere jaoks on see täielik halleluja hetk, sest som tam on üks neist Tai roogadest, mida meie Tai köögi hulludest pere alati Tais olles tellib. Selles on nii palju maitset, krõmpsu, värskust ja muidugi ka vürtsi, kui seda Tai moodi

Must, must ja must

Kujutis
Kes nüüd mu pealkirjast ära ehmus, siis võite kohe kergemalt hingata. Must, must ja must oli minu selle nädala toitude värvus. Elu ise õnneks oli palju värvikam (no tegelikult on ka koroona uudised hetkel siiski pigem musta värvi kahjuks)! Olete te kunagi kuulnud keelatud riisist? Minu meelest on see nii põnev lugu. Jutt käib siis mustast kleepuvast riisist, mis oli vanasti Hiinas lubatud ainult keisrile endale (sellest ka nimi "keelatud riis"). Põhjuseks see, et nii tervislikku asja võis kulutada ainult keisri enda peale. Arvati, et selle riisi söömine annab keisrile pikaealisuse ja tugeva tervise. Hiina meditsiinis soovitatakse musta kleepuvat riisi vere, maksa, neerude ja mao tugevdamiseks. Lugesin kunagi ajalehest The Telegraph, et Dr Zhimin Xu Louisiana ülikoolist ütles: “kõigest lusikatäis purustatud musta riisi sisaldab rohkem tervislikke antioksüdante kui lusikatäis mustikaid, samas sisaldab see vähem suhkruid ja rohkem kiudaineid ja E-vitamiini”. No mina ise katseid

Õunad ja kurgid

Kujutis
Inimene on ikka imelik olevus. Selle tähelepanekuni jõuan ma tavaliselt ikka iseennast jälgides. No näiteks tundub mulle, et just nüüd, kui reisida ei saa, kasvab minus aina suurem isu kuhugi põnevasse kohta seiklema minna. Ja ideid, kuhu kohe minema võiks hakata, ka aina voolab. Hetkel kummitab mul mõte, et oleks vaja Sichuani piirkonda Hiinas külastada. Sichuani köök on mu lemmik Hiina köök ja ma tahaksin seda kangesti koha peal testida ja sealse köögi alal targemaks saada. Oma osa selles Sichuani isus on ka sellel kurgisalatil, mille imelihtsat retsepti ma kohe teiega jagan. Asi sai alguse sellest, et minu armas õde Eva läks Tallinnas sööma sellisesse Sichuani toite pakkuvasse kohta nagu Han´s restoran . Ja muu hea-parema kõrval sai ta seal seda kurgisalatit. Kurgisalat jättis talle nii kustumatu mulje, et ta läks koju ja asus kohe Umamist vajaminevat hankima. Ühtlasti saatis ta mulle lausa kaks korda kirja, et ma peaksin tingimata seda salatit proovima. Kui üks lihtne salat nii pal