Hasta luego Mexico!

Kripeldab teine juba kõik see kodus oldud kaks nädalat, et blogis jäi see Mehhiko lugu nagu lõpetamata. Eestisse saabudes kukkus reaalne elu niimoodi peale, et polegi nagu mahti olnud - ohtralt sünnipäevi, muidugi kuhjunud tööasju, laste kooli ja lasteaia teemasid jne. Ahjaa, ühe väikse kodumaise viiruse haakisime endale ka kõik kohe külge seekord. Aga teen siis nii, et panen mõned viimased Mehhiko pildid ja annan ühe eluliselt olulise näpunäite ka :).
Me ei väsinud imetlemast neid vanu põrnikaid vanalinna majade ees

Leia pildilt foto autor :)

Kas pole ilus gamma? :)


Itaalia restoran meie kodu nurga taga, Dadaumpa nimeks

Selline möll käib igal pühapäeval Merida keskväljakul, lihtsalt niisama, et pühapäeva tähistada :)

Meie viimased paar nädalat Mehhikos möödusid nii, et kõigepealt olid meil külas kallid kaasmaalased, sõbranna Niina oma tütrega ja Ulvi ning Vahur oma rännumeelsete poegadega. Niisiis oli meil ikka päris Vabariigi aastapäev seal, laua ümber koguni 10 eestlast. Niikui Ulvi ja Vahur maha istusid tuli teemaks nende seiklused teel Mehhikosse. Asi oli nimelt selles, et nende lennuplaan sisaldas maandumist (mitte lennutsoonist väljumist) Kanadas. Aga mida nemad, ja ka meie, ei teadnud, oli see, et isegi ainult maandumiseks ja ümberistumiseks on Kanadas vaja viisat. Ilma selleta Sind sellele lennule ei lasta mis Kanadas maanduma peab. Nende seiklused lõppesid ikka õnnelikult Mehhikos rännates, aga ossaissand kui õnnelikud meie olime selle info eest, sest ka meie kodutee sisaldas endas peatumist Kanadas ja meil muidugi ei olnud aimugi, et vajame selleks viisat. Õnneks saab neid e-viisasid kiiruga taotleda netis ja nii olime oma kojusõiduks igati valmistunud. See siis see kasulik näpunäide - kui on plaanis maanduda Kanadas ja on isu ka sellesse lennukisse sisse saada, siis tasub enne teha endale e-viisa! :)

Siis kui üle maailma erinevais paigus ikka karnevalide aeg on, umbes meie vastla ajal, oli karneval ka Meridas. Suurem möll ise toimus tegelikult paarkümmend kilomeetrit linnast väljas ja me ei viitsinud sinna minna, aga Niinaga koos käisime laste paraadi vaatamas, mis oli vanalinnas. Oli päris vahva ja meeleolukas sündmus. Selle lõpetuseks nägin ka esimest ja vist küll ainsat pikka ja ilusat mehhiklannat, tema oli valitud, ja igati õigusega, karnevali kuningannaks. Nägi teine välja nagu Miss maailm :).

Karnevaliaegne laste rongkäik

See krooniga on kõige ilusam mehhiklanna, keda mul õnnestus selle aja jooksul näha. Ühtlasi ka kõige pikem. Loomulikult valiti ta karnevali kuningannaks!

Veebruari lõpus on minu sünnipäev ja kes meie seiklemistest varem lugenud on, see teab, et mina tahan sünnipäevaks alati kuhugi mõnusasse kohta perega minna, mitte asju. Seekord otsustasime enne tagasitulekut siis oma akud veel täiesti täis laadida Playa del Carmenil Riu Palace hotellis. Lapsed olid möödasõidul näinud Cancuni Riu Palace hotelli ja unistasid, et saaks sellises ööbida. Juhuslikult pakuti Playa del Carmeni Riu Palacet poole hinnaga ja nii saigi ära otsustatud. Tõeliselt mõnusad päevad täis päikest, suplemist, sünnipäeva tähistamist ja head toitu. Toiduvalik oli nii suur, et me loobusime söömisest ja hakkasime ainult maitsma. Ikkagi sai kõht kohutavalt täis alati ja me leidsime, et kui paarist päevast kauem sellises kohas elada, siis läheks lihtsalt paksuks :). Sünnipäevahommik oli nii armas, Henri organiseeris hommikuks ukse taha saabuma suure buketi ja küünaldega tordi ja maasikad šokolaadis ja vahuveini. Ilus elu, mis mul muud öelda :)!


Sellised sellid elasid Riu hotelli aias 

Mann ja Emmy ootavad basseinibaaris oma värskendavaid jooke

Ei juhtu just harva, et ilm ja vesi on nii parajad, et mina vabatahtlikult vees viibin. Kliima oli Mehhikos parim!



Harv juhus, meie Henriga koos pildil. Fotograafiks meie Mann

Meri on Playa del Carmenil imeilus. Kahjuks on ohtralt ka vetikaid rannas, aga vaadet see ei sega!

Kui Henri vette läheb, siis on lapsed nagu hagijad kannul. Käib meeletu möll ja müramine! 



Ma seekord pikemat juttu ei teegi, muud mõtted on juba pea vallutanud ja Mehhiko näib juba väga kaugel olevat, ajaliselt just. Nüüd siis püüame oma Mehhiko-lemmikud asjad ka Umamisse müügile saada. Tortillapress ja laimipress on juba kohal, järgmiseks on loota annato ehk achiote seemneid, Mehhiko oreganot ja muidugi Tajin vürtsisegu, milleta igasugune mezcali või tequila joomine minu meelest üldse täielik pole :).

Teile kallid virtuaalsed kaasareisijad aga suur aitäh ja Hasta luego! Järgmiste rännakuteni! ;)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga