reede, 28. november 2008

Kodumaine kohupiima tiramisu

Tegin mõne aja eest itaalia desserti, tiramisut. Nagu juba eelpool kirjutatud sai, oli see maitsev, magus ja siidine. Kuna savoiardi küpsiseid jäi üle, juurdlesin, mis nendega ette võtta - kas teha creme anglais'i, kasta neid zabaione sisse või veel midagi teistsugust. Valisin viimase. Tegin uuesti tiramisut (mida tiramisuks nimetada on küll üsna meelevadne, kuna tiramisust jäid järele ainult kihiline välimus ja küpsised), aga sel korral kodumaisest toorainest - mascarpone asemel kohupiimakreem, kohvi/rummi asemel kirsikaste ning kakaokihi asemel kirme õhukeselt riivitud head tumedat šokolaadi. Lisaks mõned ilusad kirsid kastme seest.
Maitselt on see dessert tiramisust täiesti erinev. Kohe selline... põhjamaiselt karge vastuseks tiramisu siidisele pehmusele. Ja oluliselt vähem rammus, kui tiramisu.

Vaja läheb (6-le):

500 gr kohupiima
100 ml vahukoort
6 spl suhkrut
20 savoiardi küpsist
riivitud tumedat šokolaadi

Kirsikastmeks:
150 ml vett
20 külmutatud kirssi
2 sl fariinsuhkrut
1/4 tl jahvatatud kardemoni
1 kaneelikoor
veidi sidrunist pigistatud mahla

Löö vahukoor suhkruga kergelt vahule ja sega kohupiimaga kokku ühtlaseks kreemiks. Pane kirsid vette, lisa kaneelikoor, kardemon ja sidrunimahl, aja keema. Lisa suhkur. Sega ja lase madalal tulel mõned minutid keeda, kuni vedelik on tugeva kirsimaitsega. Tõsta kirsid välja. Pane 1/2 kreemist vormi(de) põhja, lao peale kirsikastmesse kastetud küpsised. Lao kastmest välja võetud kirsid küpsistele ja kata ülejäänud kreemiga. Lase külmkapis mõne tunni seista ning puista üle riivitud šokolaadiga.

kolmapäev, 26. november 2008

Tubane, hubane, talvine grillipidu

Ja jälle ajendas mind tegudele Jamie, see Oliver, teate ju küll. Mõne aja eest edastas ETV, kuidas ta koos itaalia munkadega grilli säristas. Vaatasime seda koos H.-ga (kes on parandamatu grillihoolik) vist liiga tühja kõhuga, sest mõlemad ütlesime peaaegu korraga, et "tahaks ka praegu grillida!"...

Paar hetke vaikust ja ma mõtlesin:" No pagan, kes ütles, et grillitakse ainult suvel! Teeme grillipeo!" Ootasime laupäeva, mõnusat filmi, piisavalt aega ja tehtud ta saigi. Menüüs olid:

* bruschettad, fettuntad või lihtsad crostinid, kuidas iganes keegi armastab nimetada grillitud valget saia, mis on üle niristatud hea oliiviõliga, maitsestatud soola ja pipraga ning maitsvaks hõõrutud küüslauguküünega
* musta oliivi snäkid suitsusauna pekiga (või nt 5 päeva suitsulihaga)
* grillmarinaadis kana
* poest poole hinnaga ostetud jäägrigrill-liha
ja muu grillimise juurde sobiv - pärlsibulad, marineeritud piprad ja kurgid, tomati-sibulasalat ning muidugi vein ja õlu!


Varem tuleb ette valmistada kana. Võta fileed, pane kahe toidukile vahele ja tao taignarulliga veidi õhemaks. Sega marinaad - ohtralt oliiviõli, mõned spl punast veiniäädikat, 1 tl tüümiani, 1/2 tl tšillit, veidi riivitud sidrunikoort, 1/2 tl suhkrut, soola ja 1 hakitud küüslauguküüs. Las kana supleb selles marinaadis külmkapi jaheduses kohe mitu tundi.

Grill kuumaks ja off we go! Esimesena valasime välja joogid ning panime grillile saiad. PS! Hea võimalus ära kasutada veidi oma pehmust kaotanud saiu. Mis te arvate, mida itaallased oma saiadega teevad. Nad ostavad iga päev uusi ja uusi hõrgutisi kohalikult pagarilt, aga ega nad ju eelmise päeva omi ka minema ei viska. Nad on väga leidlikud, kasutavad saia palju salatites, suppides, muudes toitudes (nt aqua cotta, mille ka siit minu Võrratust maailmast leida võib) ja teevad ka grillsaju, nagu mina seda tegin. Olgu veel öeldud, et originaalis peaks kasutama siiski ciabattat või muud itaalia saia. Aga, kuna eesmärk pühendab abinõu nagu me kõik teame, sai minu mõne-päeva-tagune kodumaine sai kasutusele võetud. Igatahes, sai viiludeks, mõlemalt poolt hea rohelise oliiviõliga kokku ja grillile. Kui ühelt poolt kuldsed, keera nad teist külge päevitama. Tõsta ahjust välja, raputa peale meresoola ja tšillihelbeid. Serveeri koos priskete küüslauguküüntega, et igaüks saaks veidi kätt harjutada!

Valmista ette oliivisnäkid. Lõika suitsupekist ca 1 cm laiused ribad. Lõika need parajalt pikaks, et katta veidi üle poole oliivi. Võta kasutusele punt hambaorke ja kinnita pekiribad ümber oliivi. Pane grillile. Lisa grillile kanafileed ja noh... meie lisasime ka poest soodsalt saadud jäägriliha sealihast. Kui suitsupekk hakkab pruunistuma, võta snäkid välja ja lauale. Keera lihal külge, kui üks juba küps on. Ja kui teine ka küps, siis ei jää muud üle kui liha kallale!

esmaspäev, 24. november 2008

Need aeglased hommikud... ja nende hommikute söögid

Hea meelega kingiks kõigile palju aeglaseid ja rahulikke hommikuid, et nautida neid koos lähedast inimeste, värskete ajalehtede, aurava kohvi ja maitsvate hommikusöökidega. Vastukaaluks paljude reaalsusele, mis tähendab kiirustamist, võileibade kiirneelamist, kuuma kohviga keele kõrvetamist ja nii mõndagi hilinemishirmus öeldud inetust. Minu hommikud on hetkel aeglased ja lumiselt ilusad. Naudin neid kogu hingest kuni võimalus on.


Jahedate talvehommikute lemmiktoiduks on saanud Tatrakarri, mis peaks meeldima neile, kes armastavad tervist ja vürtsi.
Ühe armsa hommiku kinkis mulle minu väike Mann, kui ta eelmisel õhtul pärmitainast süüa soovis. Kui ma siis taigna valmis olin teinud, leidis ta, et talle see siiski ei maitse. Mis mul muud üle jäi - küpsetasin ühe kiire focaccia, sel korral tomativiilude, värske basiiliku ja küüslauguga. Peale niristasin head oliiviõli ning puistasin meresoola ning tšillihelbeid. Hommikul, kui nautisin küpsetise viile sulatatud juustuga kohvi kõrvale, olin väiksele taignapõlgajale ütlemata tänulik.
Üks tänuväärt lõunamaine vili on avokaado, kõiki tema häid omadusi ei jõua üleski lugeda. Lisaks on ta maitsev ning toitev. Samas paljude jaoks võõra maitsega. Mulle kui paadunud avokaadoarmastajale, maitseb eriti lihtne avokaadosalat hommikusöögilaual - avokaadotükid, peale isu järgi aromaatset rohelist oliiviõli, sidrunist pigistatud mahla, purustatud musta pipart ja soola.

Neil õnnelikel päevadel, kui hommikute võlusid saab nautida koos kõige kallimatega, terve perega, võib endale lubada veidi midagi erilist. Värvilised forellimarjasaiad teevad meele rõõmsaks ka väiksematel sellidel.

Aegajalt jõuan punkti, kus hommikusöökide ideed on otsas, pea on tühi. Siis aitavad mõned päevad, mil hommikukohvi kõrvale kuulub vaid tükike tumedat šokolaadi. Ning ideed hakkavad uuesti mu tühja pea sisse endale kohta otsima. Nii tekivad põnevad mõtted, kuidas traditsioonilised hommikusöögid huvitavamaks muuta. Üks selline variant, mis on ka minu hommikusöökide seas endale kindla koha ära teeninud, on köögiviljapuljongis keedetud 4-viljahelbepuder, millele enne serveerimist piserdan sojakastet ning lisan väikse hapukooremütsi.



Ilusaid talvehommikuid kõigile!

reede, 21. november 2008

Kana valges veinis sinepiseemnetega

See on minu kalli ema retsept. Tema muidugi sai selle omakorda oma sõbrannalt ja too jälle omakorda kuskilt. Nagu see ikka käib. Iga retsepti edasiandja jätab retseptile oma jälje, oma väikse muudatuse. Nii ka mina. See on selline toit, kus on kõigile midagi - mina jumaldan veinikastet, meespere armastab mahlast kana. Tavaliselt tehakse seda toitu kanafileedega, mina kasutasin koduste maitseeelistustest lähtudes kanakintse. Vaja läheb:

5 kanakintsu (või kanafileesid)
1 väike sibul (hakitult)
oliiviõli praadimiseks
0,5 l kuiva valget veini
0,5 tl sinepiseemneid
200 ml vahukoort
2 spl sulatatud juustu
veidi tšillihelbeid
soola/pipart

Prae kanad oliiviõlis mõlemalt poolt kuldseks, maitsesta neid soola ja pipraga. Tõsta kanad välja. Prae sibulad samal pannil klaasjaks. Lisa vein ja keeda ilma kaaneta kuni alkohol on välja keenud, ca 5 min. Lisa sinepiseemned, tšillihelbed ja kanad. Keeda kaane all madalal kuumusel kuni kana on läbi küpsenud, ca 20-30 min. Lisa vahukoor. Keeda veel 5 minutit, kuni kaste on paksenenud. Lisa sulatatud juust ja keeda, kuni see on kastmesse segunenud. Serveeri koos spaghetti või linguinega.

kolmapäev, 19. november 2008

Tõsta mind üles - Tiramisu


Tõsta mind üles - alustasin lugu oma jahe-magusast desserdist just selliste kaunite sõnadega, kuna just seda kõnealloleva desserdi originaalnimi Tiramisu itaalia keeles tähendab. Tegelikkuses alustasin seda lugu juba eile, kui küpsetasin just selle desserdi tarvis terve hulga Savoiardi küpsiseid. Olen juba mõnda aega itaalia köögi lummuses, mida on pidevalt toitnud minu paks itaalia köögi "piibel" ja viimastel nädalatel eetris olev võrratu toidusaade "Jaime's great italian escape". Siidine tiramisu toitis seda lummust veel ja veel. Vaja läheb (6-le):

3 munakollast
100 gr suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 ml kohvikoort
500 gr mascarpone juustu
tass kanget kohvi
2 spl rummi (võib asendada likööri, marsala, brändi vms)
20 Savoiardi küpsist
kakaod


Löö suhkur, vanillisuhkur ja munakollased heledaks vahuks. Sega kohvikoor mascarponega, lisa ettevaatlikult segades munavaht. Pane 1/2 valminud kreemist vormi(de) põhja. Kasta küpsised hetkeks kohvi-rummi segusse ja aseta kreemikihi peale ühtlase kihina. Kata küpsised ülejäänud kreemiga. Kata toidukilega ja aseta mõneks tunniks külma. Enne serveerimist puista üle kakaopulbriga.


teisipäev, 18. november 2008

Heal küpsisel mitu nime - Savoiardi, Ladyfingers, Biscuits a la cuillere...

Ühe tuntud itaalia desserdi jaoks (mille siit varsti ka loodetavasti leida võite) on tarvis Savoiardi küpsiseid. Küpsiseid, mida teha on ütlemata odav, aga mis poes maksavad päris palju. Lisaks on neid teha ka lihtne ja teadagi... enda ja poe omi ei anna maitselt võrreldagi. Hmmm... kujult ka. Minu omad laiad ja lamedad, poe omad kenasti nimele vastavalt sõrme-moodi. Tööstuslikul tootmisel kasutatakse enamasti spetsiaalseid vorme, et küpsised ilusati ühtlase kujuga tuleksid, minul neid vorme muidugi ei ole. Jõuad sa siis kõigi maailma küpsetiste vormid endale muretseda. Maitse ja kontsistentsiga olin väga rahul - suussulavad, vahused, kerged ja pehmed.

Savoiardi küpsised tähendavad itaalia keeles "Savoyst pärit". Ja just sealsest vürstiriigist ja juba 15-ndast sajandist need pärit ongi. Legendi järgi valmistati neid esmakordselt suursündmuse puhul, milleks oli Prantsuse kuninga külaskäik. Küpsised kiideti niivõrd heaks, et neist sai hiljem ametlik "õukonnaküpsis", mida jagati külalistele näitena kohalikust köögist. Nii et suveniiri eelkäijad. Küpsised ei sisalda kergitusaineid, õhuliseks muudab nad vahtu aetud muna sees olevad õhumullid. Kergitusainete puudumine on need küpsised kuulsaks teinud juutide seas, kelle köök ei poolda kergitusainete kasutamist. (wikipedia.org)

Minu retsept pärineb Itaalia kokaraamatust Carlucciote "Complete Italian Food". Vaja läheb:

5 munakollast
5 munavalget
100 gr suhkrut
115 gr jahu
1 tl vanillisuhkrut
55 gr tuhksuhkrut

Löö eraldi vahtu munakollased suhkruga ja munavalged tuhksuhkruga. Sega munakollasesegusse ettevaatlikult jahu ja vanillisuhkru segu. Sega ühtlaseks, sega ettevaatlikult juurde ka munavalgevaht. Kasuta spetsiaalset aparaati või äralõigatud nurgaga kotti ning tee küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kuni 10 cm ribad. Küpseta 190 kraadi juures kuni 20 min, kuni üpsised on pealt ilusti kuldsed. Kui küpsised on jahtunud, säilita neid õhukindlas säilitusnõus.

reede, 14. november 2008

Vihane kõhutäis - penne all'arrabiata

Kuulus itaalia pastaroog, penne all'arrabiata, tähendab tõlkes "vihane" penne. Sellise nime on ta saanud tänu oma vürtsisusele, mille põhjustajaks kastmesse lisatav suur hulk tšillit. Retsept pärineb minu itaalia roogade "piiblist"- Complete italian food. Headusele lisaks räägib selle pastaroa kasuks eriliselt kiire ja lihtne valmimine.
Vaja läheb:

400 gr pennet
90 ml extra virgin oliiviõli
1 väike sibul (hakitud)
tšillit (värsket, kuivatatud või crema'na) - maitse ja julguse järgi
1 -2 küüslauguküünt (hakitud)
500 gr purustatud tomateid
8 suuremat basiilikulehte, rebitud väiksemaks
Kuumuta õli pannil, prae küüslauku, sibulat ja tšillit minut-paar. Lisa tomatid, sega ja keeda veidi paksemaks (ca 6-8 min), lisa basiilik ja sool. Sega ja serveeri al dente keedetud pennega.

neljapäev, 13. november 2008

Update! -Baccara jõulupakendid

Suured tänud kiire reageerimise ja minu käsitöö hindamise eest! Kõik küünlad ja seebid on selleks aastaks otsas.
Tänud ostjatele ja vabandused ilmajääjate ees!

Käsitöö käsitöö sees - Baccara jõulupakendid



Nagu juba varem lubatud, esitlen Baccara jõulurüüsid. Et rõhutada veelgi käsitööna valminud Baccara küünalde ja seepide olemust, valisin pakenditeks Indias ja Nepaalis käsitööna valminud kaunid paberid ning ka küünalde karbid on valminud käsitööna. Usun, et pakendid ja sisu täiendavad ilusti teineteist.



Nagu näha, on varemmainitud oliiviõli ja jõuluseebile lisandunud veel 2:

- Rõõmsa meele see palmaroosi eeterliku õliga (palmaroos teeb meele heaks, aga lisaks aitaba ka kõikvõimalike nahaprobleemide korral)
- šokolaadi-piparmündiseep (sisaldab naturaalset piparmündi eeterlikku õli, mis on rahustava toimega mõistuse selgust stimuleeriv õli)

Küünlaldest on hetkeseisuga järel järgmiseid:
Windsor, mis lõhnab nagu suursuguste rooside vastupandamatu aroom…
California, mis lõhnab nagu päikeseküpsed sametised virsikud…
Marrakech, mis lõhnab nagu Maroko souk - vürtside mäed ja apelsinide kuhjad …
Buckingham, mis lõhnab nagu varasuvised sireliõied Inglise parkides ...
Amazonas, mis lõhnab nagu aurav roheline tee troopilise vihma ajal ...
Louisiana, mis lõhnab nagu Lõuna kuumuse õitearoom... magnoolia... bergamot...
Tahiti, mis lõhnab nagu vanilje-banaanidessert võrkkiiges sinitaevast nautides...
Josephine, mis lõhnab nagu mesimagusad päikseküpsed vaarikad...
Savannah, mis lõhnab nagu Lõuna kuumuse õitearoom... kuslapuu... jasmiin...
Nizza, mis lõhnab nagu lõputute lavendliväljade rahu...
Seattle, mis lõhnab nagu tuulise mereranna värskendav aroom...

Küünlaid ja seepe on piiratud koguses - kümneid, mitte sadu. Mõnda varianti on ainult üks, mõnda rohkem, palun ärge pahandage, kui soovitud küünal või seep juba otsas on. Tegu on minu käsitööga, mitte tootmisega :).

Ilusat jõuluaega kõigile!

kolmapäev, 12. november 2008

Uputasin ubasid - punase veini sisse

Mõne aja eest lugesin Marlena di Blasi raamatut Toskaana elust ja nii muuseas, jutu sees, mainis Marlena, kuidas mingil kohalikul pidustusel oli tulel hiigelsuur pada, mille sees haudusid borlotti oad, punane vein, tomatid, küüslauk ja salvei. Selsamal hetkel, kl 24 paiku öösel, hakkas mul suu vett jooksma ja mõtted selle toidu ümber tiirlema. Ja nii iga päev, ikka mõlkus meeles see itaaliapärane oahautis. Kui ma siis oma itaalia kokaraamatut lugedes jõudsin tšillipiparde hingeelu lahkamiseni ja seal mainiti kohalikku oahautist tofeia't, mille sisse käib tšilli ja mida terrakotapotis hautatakse, oli asi selge - tuleb see piin lõpetada ja savipott ahju pista. Itaallaste väidetavalt parimad, borlotti oad, maksavad poes umbes 10 korda sama palju kui tavalised punased oad. Seega otsustasin, et säästuajal nagu praegu, tuleb leida alternatiive. Nii saidki kasutusele võetud kuivatatud punased oad ja kirjud borlottid jäetud poodi paremaid aegu ootama. Vaja läheb:

läbikasvanud sealiha (viiludena)
veidi suitsupeekonit
soola/pipart
kuivatatud ube (ca 300 gr)
purustatud tomateid (1 väike purk)
2/3 pudelit kuiva punast veini
rosmariinioks
mõned lehed salveid
leht loorberit
tšillit maitse järgi
mõned küüned küüslauku
Leota ube 24 h vees. Prae sealiha ja peekon mõlemalt poolt pannil pruuniks, maitsesta soola/pipraga, aseta ahjupoti põhja. Kurna oad ja pane liha peale, maitsesta soolaga. Vala peale purustatud tomatid, rosmariin, salvei, loorber ja punane vein. Mulju kooritud küüslauguküüned noaseljaga veidi katki, pane potti. Pane pott ahju ja küpseta kaane all ca 180 kraadi juures (või rohkema juures, kui vaja), kuni oad on pehmed.
Söö värske murtud pätsisaia ja punase veiniga.