Päriselt päevitanud tomatid

Mida te alloleval pildil näete? Päiksekuivatatud tomateid, eksole! Ei ole mingi eriline vaatepilt, kuna sama võib enamus live-ettekandes näha ka avades oma külmkapi ukse. Mis need petersellipestoga ühte purki pistetud väikesed meetomatikesed eriliseks teeb, on see, et nad päevitasid end kaunilt krimpsuliseks päris päikese käes minu oma aias. Kui tahad lähemalt lugeda, vajuta pildi all olevale lingile!

Lugu sai alguse sellest, et minu vahva taist naabrimees, kes on oma 70 aastane ja teeb igal õhtul täiesti ebatailikult mööda kodutänava ääri käies trenni, askeldas midagi oma aianurgas. Läksin lähemale, et selgust saada ning mida ma näen - tema valmistab päiksekuivatatud seakõhtu. Ilusad rasvast nõretavad tükid resti peal ja otse päikese poole suunatud. Ah niimoodi tehakse siin siis seda krõmpsuvat liha, mida me aegajalt oma som tami (papaia salat) sisse laseme panna. Järgmine mõte hõlmas muidugi juba kärbseid, kes samuti selle liha peal päevitamas käivad ning mõte liikus edasi parematele radadele. Ja siis ta turgatas - omatehtud päiksekuivatatud tomatid. Ja mitte ahjus, vaid tõepoolest päikese poolt kuivatatud tomatid. Kuna ma olen kärsitu, kuna siinsetest tomatitest on pisikesed kõige paremad ja kuna need väiksed meetomatid maksavad siin nii häbiväärselt vähe, langes valik neile.

Tomatid pestud, lõikasin nad pooleks ja pigistasin seemned välja. Surusin iga tomati lapikuks ning kahe paksu salvräti vahel kuivaks. Ladusin lõikekülg taeva poole plaadile, purustasin peale veidi värsket musta pipart ja viisin hommikul maja ette. Õhtul, voila, olidki ilusti valmis! Surusin nad eelmisel päeval valmistatud petersellipesto juurde purki, valasin üle oliiviõliga ja panin oma aega ootama!

PS! Arvestades, kui kiirelt mu tomatid kortsu ja kuivaks tõmbusid, soovitaksin Taisse tulijatele suurema UV faktoriga päiksekreemi kui 2 :)