Kreveti-shooter, kokteil ja eelroog korraga!

Aegajalt kulinaarinspiratsiooni otsides sirvin oma vanu märkmikke (ma kohe olen selline märkmiku inimene, kel pool elu killukestena märkmikus kirjas on) ja sinna kirja pandud retsepte. Kunagi keset oma aastast ümbermaailmareisi olin ma otsustanud, et millalgi läheb katsetamisele põnev kokteil/eelroog krevettidest! Pole ausaltöeldes õrna aimu, kust ma selle leidsin, nii et viidet ei saa panna ja vabandan juba ette plagiaadi eest. Aga idee iseenesest on põnev - soolane alkoholiga kokteil krevettidega. Serveeritakse külmalt, pitsist. Mulle maitses väga, sobiks suurepäraselt mõne peenema õhtusöögi isutekitajaks! Vaja läheb (ca 5-le):

200 ml tomatimahla
2-3 spl viina
2 spl sojakastet
1 tl wasabit
1/2 tl sidrunimahla
ca 30 väikest krevetti soolvees
soola vajadusel

Sega kokku mahl, wasabi, sojakaste, viin ja sidrunimahl. Maitsesta soolaga, kui vaja. Jaota krevetid pitsidesse ja vala peale tomatimahlasegu. Lase kuni serveerimiseni külmas seista!

Kommentaarid

Liina ütles …
Oi, ma neelatasin praegu väga kuuldavalt :-) Selline shot kuluks küll kohe ära!
Mis märkmiku-eluviisi puutub, siis ma olen samast parteist. Pool elu on kusagil erinevates märkmikutes laiali, vahel leiad teiste tagant mõne vana ja siis on tunne nagu lapsel, kes vanad mänguasjad kätte sai.
Vahepeal üritasin süsteemne olla ja eraldada teemad a la raamatud, mida tahan lugeda; filmid, mida näha; toidud, mida teha; kohad, kus käia, aga lõpuks jõudsin ikka oma igapäevase kaootika juurde tagasi :-)
23. august 2010, kell 16:14
Juc ütles …
Tundus jah, et kuulsin mingit kauget neelatust :). Selline shot kulub tõesti vahel marjaks ära! Aga mulle mu kaootiline märkmikumajandus väga istub, ise saan alati aru, mis kus on ja millest jutt käib. Ja teistel pole vajagi aru saada :)
23. august 2010, kell 20:37
Tuuli ütles …
Assa pagan! Mul oli see postitus kuidagi kahe silma vahele jäänud. Väga super idee (esimesed külalised, kes üle minu ukse läve nüüd astuvad, peavad selle joogi pakkumise faktiga leppima). Kohe homme lähen varun koostisained kappi valmis.
Ja see eluterve kaootiline maailm, mis pungil igasugu hetkeemotsioone ja ideid, on tegelikult lahe. Mul on näiteks kõik (koka)raamatud riiulis värviliste lipikute ja igasugu järjehoidjatega märgistatud. vahepeal mõtlesin ka Liina moodi, et viiks mingile süsteemsemale kujule, aga exceli tabelisse talletatud emotsioonid ei ole enam need. Ja tean juba ette, et see üritus pikaealisusega kiidelda ei saaks. No ei ole mul raamatupidajalikku korrektsust antud.
27. august 2010, kell 22:26
Juc ütles …
Tuuli, ma loodan, et su järgmised külalised jäävad tervitusega rahule :). Eks sa anna teada!
Aga väga hästi ütlesid, et exceli tabelid puuduvad need emotsioonid, mis selles kaoses ilusti alles jäävad. Nii et mina jätkan samuti vanade loominguliste meetoditega :)
30. august 2010, kell 09:58
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »