Hua Hin, meie Tai kodu

Nagu eelmise postituse lõpust aru saite, jõudsime nädalakese eest oma "kodulinna" Hua Hini. Äratundmisrõõm oli suur, aga peab ütlema, et linn on ka kõvasti edasi arenenud. Korteri leidsime taaskord tänu AirBNBle (pilte sellest näeb siit) ja see asub natuke sisemaa pool (mõned minutid sõitu), mis tähendab, et meil on mõnusat tuult.

Kõigepealt seadsime end sisse ja käisime kõige vajaliku järel poes. Üks vajalik asi oli näiteks mitu kotti aurutatud edamame ube, mida ma hirmsast armastan ja mille järgi kõik need aastad igatsust tundsin. Igatsuse leevandamiseks on meil Umami tootevalikus purgis naturaalsed edamamed. Mann oli minu edamame parteist juba eelmine kord, seekord tõmbasime Emily ka enda sekka. Lisaks rentisime auto. Hea meelega oleks ka seekord rolleritega ringi vuranud, aga Emmy on selleks siiski liiga väike. Henri sõidab õnneks edukalt ka pahupidi liiklusega tänavatel, see sai juba ümbermaailmareisi ajal ära kontrollitud. Pealegi saab autoga ikka üksjahu kaugemale sõita, kui rolleriga. Mäletan, kuidas mul tagumik ükskord huugas peale 25 km pikka maantee sõitu. 

Nagu ikka, oli autorenti mõitslik korraldada nii, et küsida mõnelt kohalikult (meie puhul siis meie maja komandandilt või kuidas teda nimetada), et kust hea hinnaga autot rentida. Turistidele mõeldud autorendi firmad olid juba mitu kuud tagasi kõik autod välja rentinud. Peagi oligi üks väike eelmise aasta Ford meil maja ees ja palju soodsama hinnaga kui kõik need firmad pakkusid.

Minu lemmmikud - aurutatud edamame oad

Meil on terve nimekiri asjadest, mida siinkandis lisaks tööle, õppimisele ja päiksevannidele teha plaanime. Neist ma siis paari sõnaga teile kirjutada kavatsengi. Esiteks käisime külas sõber Wanil, kelle pulmas me eelmisel korral käisime. Ära tundis ta meid muidugi Henri kaudu, nii pikk blond mees on siinkandis meeldejääv nähtus. Tuli välja, et Wani abikaasa Terje oli läinud jõuluõhtul siit ilmast lahkunud, mille üle Wan muidugi väga endast väljas oli. Aga muidu oli taaskohtumine tore. Wani aitavad restoranis nüüd tema kaksukutest tütred ja toidud olid endises headuses ja vürtsisuses.

Wan Manni ja Emmyga

Jällegi üks minu lemmikutest, köögiviljad austrikastmes, seekord Wani moodi

Muidugi käisime ööturul, oma lemmikul, mis on nii parajalt pisike, et pärast jalad tuld ei löö. Sain endale uued plätud (näha saab neid postituse lõpus rannas tehtud pildil), mis pole tegelikult muidu eriline kirjutamist vääriv sündmus, aga tegelikult natuke on ka, sest eelmised ostsin viie aasta eest täpselt sama müüja käest. No ja kujutage ette, need pisasid tänase päevani vastu. Oleksid veel pidanud, aga välimus oli veidi väsinud ja kasutasin võimalust järgmised 2 eurosed plätud osta :). Äkki on jälle 5 aastat mureta. 

Nädalavahetuseti on Hua Hini külje all Cicada market, mis on äge selle poolest, et sinna kogunevad kohalikud kunstnikud oma töid müüma. Tõeliselt lahe kaubavalik ja soovitan soojalt reisimälestuste ostmiseks. Nii et lähme sinna veel enne tagasitulekut tagasi. 

Ja muidugi käisime ka Chachai turul, mis on üks Tai vanimaid märgasid turge (siin nimetatakse värske kauba turgu nagu Hiinaski märjaks turuks). Mann oli šokeeritud natuke, kogu toidulaud oli kuidagi liiga naturaalselt välja pandud nii silmale kui haistmismeelele, kaelapidi rippuvad kanad, seapead jne. Mina tahtsin koju lauale orhideesid, aga olin sunnitud ostma jälle Buddhale mõeldud kimbu, sest muud lihtsalt ei olnud müüa. Eelmisel korral ma nimelt ei teadnud, miks need kimbud lillasid orhideestid nii odavad on ja ostsin need lauale vaasi. Külla tuli naabrinaine Phat ja ütles, et need pole vaasi lilled, need on lilled Buddhale. Sellepärast on need ka erakordselt odavad, et igaüks saaks neid Buddhale osta. No igatahes, järgmine kord püüan ikka vaasililled leida. Vast Buddha annab andeks :)

väiksed põrgulised tšillid

elupõline krevetimüüja

kalad aurutamiseks valmis

kohalikud minibanaanid ja banaaniõied, neist tehakse nt salatit

tiiboad

liha täies hiilguses

suuremad rohelised pallid on baklažaanid, väiksemad on värsked piprad

kahvrilaimid

esiplaanil vesikastan, taga värske hapukas tamarind

Katsetasime tervet rida uusi toite. Minu lemmikute rivvi lisandus praetud kala sidrunheinaga. Isssake kui hea... Muu on ka maitsev olnud, aga mitte päris uued lemmikud.

Krõbe kala sidrunheinaga

Näiteks käisime kuulsas mereannirestoranis Chao Lay, mis on ehitatud kõrgetele puujalgadele otse meraranna kohale. Eriti populaarne koht ja meeletult rahvast täis. Proovisin austriomletti. Tai omlett on superhea, see on seest kohev ja pealt krõbe. Aga austrid muutusid seal sees lihtsalt praetud mereanniks, mina eelistan austreid siiski toorelt mõne hapuka kastmega. Siis proovisin tiiboa salatit (wing bean), see oli samuti väga maitsev. Karbid tšillipastas olid lihtsalt ok, ei midagi erilist. Melu ja koht olid ägedad, aga üldiselt saab suvalise nurga peal paremini süüa, kui selles kuulsas restoranis. 

Vaade kõrvalrestole, samuti jalgadel ja otse meres (hetkel on mõõn)

Emmy naudib vaadet

Austri omlett

Ühel hommikul käisime Khao Takiabi mäe otsas ahvidel külas. Tõlkes tähendab mäe nimi söögipulkade mäge, aga seda kutstutakse ka ahvide mäeks, kuna sellel elab sadu ja sadu makaake. Teel sinna peatusime mäe all kalurikülas, kust saab äsja välja püütud mereande soodsa hinnaga. Näiteks pool kilo kammkarpe 3,5 eurot. Meile valmistati neid grillil küüslauguga, mis oli täitsa hea, aga järgmine kord ostan kammkarbid koju kaasa, teen neis carpacciot või cevichet või grillin ise sidruni, küüslaugu ja võiga. Huvi pärast proovisime ära ka sellise eluka, nagu pildilt näha. See on hobuseraua krabi ehk odasaba, kellel on sinine veri ja söödavad marjad. Krabi pandi grillile ja marjad segati seejärel väga mõnusa salatikastmega salatiks. Tuleb tunnistada, et maitse oli harjumatu, aga sugugi mitte halb. Emily isegi noppis ja sõi.

Emmy leidis endale kohe sõbra, kes temaga oma tšipse jagas

püügijärgne võrkude harutamine

see tegelane läheb kohe grillile

kammkarbid karbid ja puhastatult

kohe näha, et vana kalamees

Khao Takiabi kalapaadid

kammkarbid grillil

ja taldrikul

Hobuseraua krabi salat

Siis oleme söönud erinevaid mereannisalateid, mis on väga mõnusad. Eriti meeldib mulle, kui sinna lisatakse valget hõbekõrva seent, mis näeb välja nagu valge svamm.

 

Siis austrikastmes veiseliha.

Vokitud seeni austrikastmes, vürtsist ribisuppi, Vietnami pannkooke...

Vürtsine ribisupp

Aga ahvide mäel oli lahe. Mann ostus topsitäie maisi ja kui ahvid seda nägid, siis liikusid lausa massid tema ümber. Pai neile väga teha ei saa, mõni kardab, mõni näitab hambaid ja uriseb. Lastele igatahes väga lahe elamus.

Me oleme muidu suured basseinitajad, aga pühapäeval võtsime oma kompsud kaasa ja läksime Hua Hini mereranda. Saime endale lamamistoolid kõige veepiiri lähedamale ja tellisime söögid. Söökide-jookide tarbimine on nö lamamistooli rendiks. Lapsed möllasid vees ja liivas, väga mõnus melu. Emily astus tom yumi sööjate parteisse, kallutas viimaseid piiskasid üle kausi ääre. Väike sell oli peale veemöllu nii läbi, et niikui autosse jõudsime, kustus ära. Otsustasime lasta tal autos magada ja sõitsime Hua Hini veiniistandusse, mis asub Hua Hini taga mägedes. Tee on vist ainult 30km pikk, aga võtab palju aega. Samas mida lähemale mägedele jõuad, seda hingematvamateks vaated lähevad. Kindlasti minekut väärt. Istandus on tõeliselt ilus, mäeküljel asub istanduse auhinnatud restoran ja huvilistel on võimalik istanduses elevantide seljas ringi liikuda. Jala ja jalgratastel ka muidugi, aga me valisime laste pärast elevandid. Algul kartsin, et 30 minutit on Emmyle ehk liiga pikk aeg, aga ta oli täiesti sillas. Oleks aina veel ja veel tahtnud. Meid sõidutasid kaks emast elevanti, 14-aastane Bambi ja 40-aastane Bummbol või midagi sellist. Kahjuks kustus meie fotoka aku vahetult enne sõidu algust, seega on Emmyst elevandi seljas vaid telefonijäädvustus ja Mannist sedagi mitte. Aga Mann on varemgi elevandiga sõitnud ja seda on ka pildile püütud.

need minu uued märkimisväärsed plätud :)

tom yumi sõber Emmy

viinamarjaväljad Hua Hini mägedes

ja eemalt paistab suur kuldne tempel

liblikas uudistab  Manni

siit stardivad elevandid

saabub Bambi

istanduse restoran