Hua Hin, meie Tai kodu
Nagu eelmise postituse lõpust aru saite, jõudsime nädalakese eest oma "kodulinna" Hua Hini. Äratundmisrõõm oli suur, aga peab ütlema, et linn on ka kõvasti edasi arenenud. Korteri leidsime taaskord tänu AirBNBle (pilte sellest näeb siit) ja see asub natuke sisemaa pool (mõned minutid sõitu), mis tähendab, et meil on mõnusat tuult.
Kõigepealt seadsime end sisse ja käisime kõige vajaliku järel poes. Üks vajalik asi oli näiteks mitu kotti aurutatud edamame ube, mida ma hirmsast armastan ja mille järgi kõik need aastad igatsust tundsin. Igatsuse leevandamiseks on meil Umami tootevalikus purgis naturaalsed edamamed. Mann oli minu edamame parteist juba eelmine kord, seekord tõmbasime Emily ka enda sekka. Lisaks rentisime auto. Hea meelega oleks ka seekord rolleritega ringi vuranud, aga Emmy on selleks siiski liiga väike. Henri sõidab õnneks edukalt ka pahupidi liiklusega tänavatel, see sai juba ümbermaailmareisi ajal ära kontrollitud. Pealegi saab autoga ikka üksjahu kaugemale sõita, kui rolleriga. Mäletan, kuidas mul tagumik ükskord huugas peale 25 km pikka maantee sõitu.
Nagu ikka, oli autorenti mõitslik korraldada nii, et küsida mõnelt kohalikult (meie puhul siis meie maja komandandilt või kuidas teda nimetada), et kust hea hinnaga autot rentida. Turistidele mõeldud autorendi firmad olid juba mitu kuud tagasi kõik autod välja rentinud. Peagi oligi üks väike eelmise aasta Ford meil maja ees ja palju soodsama hinnaga kui kõik need firmad pakkusid.
Minu lemmmikud - aurutatud edamame oad
Meil on terve nimekiri asjadest, mida siinkandis lisaks tööle, õppimisele ja päiksevannidele teha plaanime. Neist ma siis paari sõnaga teile kirjutada kavatsengi. Esiteks käisime külas sõber Wanil, kelle pulmas me eelmisel korral käisime. Ära tundis ta meid muidugi Henri kaudu, nii pikk blond mees on siinkandis meeldejääv nähtus. Tuli välja, et Wani abikaasa Terje oli läinud jõuluõhtul siit ilmast lahkunud, mille üle Wan muidugi väga endast väljas oli. Aga muidu oli taaskohtumine tore. Wani aitavad restoranis nüüd tema kaksukutest tütred ja toidud olid endises headuses ja vürtsisuses.
Wan Manni ja Emmyga
Jällegi üks minu lemmikutest, köögiviljad austrikastmes, seekord Wani moodi
Muidugi käisime ööturul, oma lemmikul, mis on nii parajalt pisike, et pärast jalad tuld ei löö. Sain endale uued plätud (näha saab neid postituse lõpus rannas tehtud pildil), mis pole tegelikult muidu eriline kirjutamist vääriv sündmus, aga tegelikult natuke on ka, sest eelmised ostsin viie aasta eest täpselt sama müüja käest. No ja kujutage ette, need pisasid tänase päevani vastu. Oleksid veel pidanud, aga välimus oli veidi väsinud ja kasutasin võimalust järgmised 2 eurosed plätud osta :). Äkki on jälle 5 aastat mureta.
Nädalavahetuseti on Hua Hini külje all Cicada market, mis on äge selle poolest, et sinna kogunevad kohalikud kunstnikud oma töid müüma. Tõeliselt lahe kaubavalik ja soovitan soojalt reisimälestuste ostmiseks. Nii et lähme sinna veel enne tagasitulekut tagasi.
Ja muidugi käisime ka Chachai turul, mis on üks Tai vanimaid märgasid turge (siin nimetatakse värske kauba turgu nagu Hiinaski märjaks turuks). Mann oli šokeeritud natuke, kogu toidulaud oli kuidagi liiga naturaalselt välja pandud nii silmale kui haistmismeelele, kaelapidi rippuvad kanad, seapead jne. Mina tahtsin koju lauale orhideesid, aga olin sunnitud ostma jälle Buddhale mõeldud kimbu, sest muud lihtsalt ei olnud müüa. Eelmisel korral ma nimelt ei teadnud, miks need kimbud lillasid orhideestid nii odavad on ja ostsin need lauale vaasi. Külla tuli naabrinaine Phat ja ütles, et need pole vaasi lilled, need on lilled Buddhale. Sellepärast on need ka erakordselt odavad, et igaüks saaks neid Buddhale osta. No igatahes, järgmine kord püüan ikka vaasililled leida. Vast Buddha annab andeks :)
väiksed põrgulised tšillid
elupõline krevetimüüja
kalad aurutamiseks valmis
kohalikud minibanaanid ja banaaniõied, neist tehakse nt salatit
tiiboad
liha täies hiilguses
suuremad rohelised pallid on baklažaanid, väiksemad on värsked piprad
kahvrilaimid
esiplaanil vesikastan, taga värske hapukas tamarind
Katsetasime tervet rida uusi toite. Minu lemmikute rivvi lisandus praetud kala sidrunheinaga. Isssake kui hea... Muu on ka maitsev olnud, aga mitte päris uued lemmikud.
Krõbe kala sidrunheinaga
Näiteks käisime kuulsas mereannirestoranis Chao Lay, mis on ehitatud kõrgetele puujalgadele otse meraranna kohale. Eriti populaarne koht ja meeletult rahvast täis. Proovisin austriomletti. Tai omlett on superhea, see on seest kohev ja pealt krõbe. Aga austrid muutusid seal sees lihtsalt praetud mereanniks, mina eelistan austreid siiski toorelt mõne hapuka kastmega. Siis proovisin tiiboa salatit (wing bean), see oli samuti väga maitsev. Karbid tšillipastas olid lihtsalt ok, ei midagi erilist. Melu ja koht olid ägedad, aga üldiselt saab suvalise nurga peal paremini süüa, kui selles kuulsas restoranis.
Vaade kõrvalrestole, samuti jalgadel ja otse meres (hetkel on mõõn)
Emmy naudib vaadet
Austri omlett
Ühel hommikul käisime Khao Takiabi mäe otsas ahvidel külas. Tõlkes tähendab mäe nimi söögipulkade mäge, aga seda kutstutakse ka ahvide mäeks, kuna sellel elab sadu ja sadu makaake. Teel sinna peatusime mäe all kalurikülas, kust saab äsja välja püütud mereande soodsa hinnaga. Näiteks pool kilo kammkarpe 3,5 eurot. Meile valmistati neid grillil küüslauguga, mis oli täitsa hea, aga järgmine kord ostan kammkarbid koju kaasa, teen neis carpacciot või cevichet või grillin ise sidruni, küüslaugu ja võiga. Huvi pärast proovisime ära ka sellise eluka, nagu pildilt näha. See on hobuseraua krabi ehk odasaba, kellel on sinine veri ja söödavad marjad. Krabi pandi grillile ja marjad segati seejärel väga mõnusa salatikastmega salatiks. Tuleb tunnistada, et maitse oli harjumatu, aga sugugi mitte halb. Emily isegi noppis ja sõi.
Emmy leidis endale kohe sõbra, kes temaga oma tšipse jagas
püügijärgne võrkude harutamine
see tegelane läheb kohe grillile
kammkarbid karbid ja puhastatult
kohe näha, et vana kalamees
Khao Takiabi kalapaadid
kammkarbid grillil
ja taldrikul
Hobuseraua krabi salat
Siis oleme söönud erinevaid mereannisalateid, mis on väga mõnusad. Eriti meeldib mulle, kui sinna lisatakse valget hõbekõrva seent, mis näeb välja nagu valge svamm.
Vokitud seeni austrikastmes, vürtsist ribisuppi, Vietnami pannkooke...
Vürtsine ribisupp
Aga ahvide mäel oli lahe. Mann ostus topsitäie maisi ja kui ahvid seda nägid, siis liikusid lausa massid tema ümber. Pai neile väga teha ei saa, mõni kardab, mõni näitab hambaid ja uriseb. Lastele igatahes väga lahe elamus.
Me oleme muidu suured basseinitajad, aga pühapäeval võtsime oma kompsud kaasa ja läksime Hua Hini mereranda. Saime endale lamamistoolid kõige veepiiri lähedamale ja tellisime söögid. Söökide-jookide tarbimine on nö lamamistooli rendiks. Lapsed möllasid vees ja liivas, väga mõnus melu. Emily astus tom yumi sööjate parteisse, kallutas viimaseid piiskasid üle kausi ääre. Väike sell oli peale veemöllu nii läbi, et niikui autosse jõudsime, kustus ära. Otsustasime lasta tal autos magada ja sõitsime Hua Hini veiniistandusse, mis asub Hua Hini taga mägedes. Tee on vist ainult 30km pikk, aga võtab palju aega. Samas mida lähemale mägedele jõuad, seda hingematvamateks vaated lähevad. Kindlasti minekut väärt. Istandus on tõeliselt ilus, mäeküljel asub istanduse auhinnatud restoran ja huvilistel on võimalik istanduses elevantide seljas ringi liikuda. Jala ja jalgratastel ka muidugi, aga me valisime laste pärast elevandid. Algul kartsin, et 30 minutit on Emmyle ehk liiga pikk aeg, aga ta oli täiesti sillas. Oleks aina veel ja veel tahtnud. Meid sõidutasid kaks emast elevanti, 14-aastane Bambi ja 40-aastane Bummbol või midagi sellist. Kahjuks kustus meie fotoka aku vahetult enne sõidu algust, seega on Emmyst elevandi seljas vaid telefonijäädvustus ja Mannist sedagi mitte. Aga Mann on varemgi elevandiga sõitnud ja seda on ka pildile püütud.
need minu uued märkimisväärsed plätud :)
tom yumi sõber Emmy
viinamarjaväljad Hua Hini mägedes
ja eemalt paistab suur kuldne tempel
liblikas uudistab Manni
siit stardivad elevandid
saabub Bambi
istanduse restoran
Kommentaarid
Kas mul on õigus, et mererannas oli rohkesti hobuseid?
Kas te Tai veine olete proovinud?
Ilusat päeva!
tervitused Kahupealt
Küll teil on mõnus kodu seal Tais. Nii ilus ja avar ja valge. Ja bassein selle juures on ju lausa üüratu!
Need turupildid ajasid isu peale. Nii kift ja kirju on kogu sealne valik. Kas te käite üldiselt väljas söömas või teed ise ka kodus süüa? Ma mäletan, et teie eelmise Tai reisi ajal tegid sa arvutusi ja leidsid, et väljas söömise ja ise kokkamise hinnavahe on peaeagu olematu, nii et milleks ise pingutada, kui spetsialistid on töö sinu eest juba nii osavalt ära teinud.
Ahvide mägi tundus mulle natuke hirmuäratav. See foto, kus Mann seal ahvikarja sees seisab, on kõhedust tekitav. Kas ei olnud hirmu, et mõni ahv kallale kargab?
Tore, et te ikka mere äärde ka olete jõudnud (räägib mere fänn ja basseini põlgur ;) Vaatasin seda pilti, kus Emmy nii mõnusalt ämbrikesega jalutab ja mõtlesin, et see soojal maal olemine on ikka parim kingitus oma väiksele lapsele (ja suurele ka ikka muidugi) - ei pea pakse vatte selga ajama ja saab mõnusalt elu nautida.
Veiniistandus on muljetavaldav. Ma ei mäleta üldse Tai veine. Kuidas need maitsevad?
Mu kommentaar on juba pea sama pikas veninud, kui sinu lugu, aga seda pean veel ikkagi ütlema, et te näete nii kaunid ja rõõmsad välja kõigil fotodel! Lausa lust vaadata!
Mõnusat olemist ja tuhat tervitust!
Eva-U
Ma olen mingit kõige odavamat Tai veini proovinud, mis ei ole üldse hea ja sobib kokteili tegemiseks. Aga see ei olnud Hua Hini istanduse oma. Seal restos proovisime ühte nende kokteili veiniga, mis oli küll väga hea. Samas pean tunnistama, et siin kuumas üldse ei isuta veini järgi. Tervitameeeee!
Eva U, nii tore pikk kommentaar Sinult. On jah avar ja valge korter. Hea ja halb on see, et see on varju küljel majal. Hea seetõttu, et siis ei ole üldse nii palav, aha halb sellepärast, et isegi rõdul ei kuiva midagi ära. Söömas käime väljas. Vahel teen ise ka ühtteist lastele - pastat parmesani ja oliiviõliga, praemuna, suppi vms. Aga üldiselt on nii lihtne ja soodne ja huvitav väljas süüa. Ahvid olid pisut hirmuäratavad küll. Samas on nad inimestega harjunud seal mäel, nii et niisama ei ründa. Üks kargas otse oma poriloigust mulle korraks ümber sääre ja kihutas kohe edasi. Päris vastik oli. Nii armsalt ütlesid, et parim kink lastele on soojal maal olemine. See on endale ka hea kink, et ei pea Emmyt riidesse toppima talviselt :). Tai veinide osas loe, mis ma Kahupeale kirjutasin. Aga mäletad, me jõime seda sprite ja laimiga koksi eelmine kord siin :)? Aitäh ka komplimentide eest! Tuhat tervitust teile.
Kodulehe tegemine, suur aitäh!