Kreeka saartel - Paros

Eelmise nädala Mykonose jutu jätkuks ...

Kui Mykonos on tuntud kui peosaar, siis Paros on hoopis kohalikum (kuigi ka seal pidavat vägevaid pidusid leiduma - kel huvi on). Ka on Paros hoopis rohelisem. Saarel on oliivisalusid ja see on kuulus imeliste randade poolest. 

Naoussa, Paros

Olime lugenud, et väike linnake nimega Naoussa on see kõikse ilusam ja nunnum koht kus elada ja täpselt nii oligi. Ööbisime Stelia Mare nimelises äärmiselt mõnusas hotellis ja no Naoussa on ikka tõepoolest nunnu koht. Nunnuduse epitsenter on keset linna asuv pisike sadam, mis on täis Kreeka restorane, mille kõrval laksuvad vaikselt lained ja kõiguvad värvilised paadid. Sinna võikski unistama jääda. Hotell oli imeilusti disainitud. Selle keskmeks oli suur bassein, mis asus siseõuel. Nautisime pisut seda luksust ja otsisime Naoussast endale õhtusöögiks koha, kus Kreeka toidu võlusid nautida. Leidsime pisipisikese restorani Kafeneion (Google hinnang 4,7) - laudu ainult mõned ja meile jäi üks neist vähestest vaid seetõttu, et me tahtsime süüa otsekohe peale restorani avamist. Tellisime muidugi Kreeka salatit (teate, 2 nädala jooksul ei möödunud päevagi ilma Kreeka salatita ja ühtlasi olime ainult mereanni dieedil, liha me ei söönudki), erinevaid kastmeid (jogurti-kurgi tzatziki ja kalamarjaga taramasalata), praetud kalmaare ja kaheksajalga ja marineeritud anšoovist ... kõik viis keele alla. Kui Kafeneion veel avatud pole, siis võib mõnusalt avamist oodata üle tee asuvas Itria nimelises baaris, kus toimetav Itaaliast pärit baarman teeb ise maitsvat sangriat ja muid kokteile!


Naoussa tänavail

Päiksekuivatatud kaheksajalg on üks roogadest, mida Kreekas kindlasti proovida tasub

Restoran Naoussa sadamas, enne avamist

Maaliline Naoussa sadam



Itria kokteilikoht Kafeneioni vastas

Kasse on Kreekas palju, nad on ilusad ja hästi toidetud


Stelia Mare hotell

Teiseks päevaks rentisime taaskord auto, et ka Parose saarele tiir peale teha. Olime kirja pannud mõned rannad, mida näha tahtsime. Ühtlasi panime kõrva taha paar kohta, mida soovitasid meie hotellis ööbivad Prantsuse noormehed, kes olid endale äsja Parosel suvekodu ostnud ja kes siis seda parajasti vuntsimas olid Parosel. Sain üle pika aja prantsue keelt pusida, oli väga raske, aga väga hea tunne!

Lefkese mägiküla

Püüan Henriga sammu pidada

Lefkese tänav



Lefkese tänav

Teel Lefkesesse

Parose vaated

Sissejuhatuseks sõitsime saare keskosas asuvasse Lefkese mägikülla. Oli väga nunnu ja maaliline seal kitsastel tänavatel veidi aja poolt puretud valgete majade vahel kolada. Sealt sõitsime edasi otsima Piso Livandi nimelist väikest kohta, mida soovitasid meie prantslastest hotellinaabrid. Leidsime üles ka nende soovitatud restorani (Markakis) ja võtsime istet otse merepiirile sätitud laua taga, laine mõnusalt laksumas, ilusad Kreeka kassid viisakalt meie heldushetke ootamas ja päike sillerdamas. Menüü oli liiga põnev, seega läksime muidugi liiale. Ettekandja-noormees rääkis, et tema oma tädi on koos restorani omanikuga köögis ja andis soovitust. Ühel hetkel arvas temagi, et meil ei tasuks rohkem tellida, sest juba tellitud kogus on enam kui piisav! Mina sain ära proovitud oma Parose stiilis mereannisupi Kakavia, mis meenutas natuke prantslaste bouillabaisse´i. Ehk siis oli maitsev! Võtsime kohalikku cevichet, marineeritud anšooviseid, muidugi Kreeka salatit, sidruni ja oliiviõliga maitsestatud kergelt keedetud mererohelist ja mida kõike veel. Ilus ja maitsev!

Piso Livandi sadam

Kreeka lõuna


Henri naudib Kreeka päikest Kakavia restoranis

Tegelikult oli meie Parosel tiirutamise päeva ilm natuke tuuline ja külm, kuigi päikseline. Seega sõitsime mööda ilusaid randu, aga ujuma kohe kuidagi ei kutsunud. Minu täielik lemmik oli Kolymbithrese rand. See on kaetud hiiglaslike siledate kivimoodustistega ja näeb välja justkui kogu rand oleks voolitus mõne osava skulptori poolt. Mul oli pähe võetud, et ma tahan tega piknikku oliivisalus :), aga kuna ilm oli nii tuuline, siis otsustasime, et lükkame selle ettevõtmise edasi Santorinini. 

Kolymbithrese rannakivil peesitamas

On ju nagu skulptuur?

Järgmisel päeval oligi aeg öelda head aega oma ilusale Parose pesale ja seilata edasi Santorinile! Nende lugudeni püüan jõuda järgmisel nädalal!

Kuldne tund Parosel



Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Tore, et viitsid ikka kõik kirja ja pilti panna! ILUS!

Tervitused Kahupealt!
Juc ütles …
Rõõm kuulda, et meeldis! Nagu alati! Juc ja co

Populaarsed postitused sellest blogist

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kevadine külm karulaugukaste kuldseks praetud kartulitega

Portugali kreemikoogid, pastéis de nata