Minu kujuteldava kohviku hitt - brüleekreem grenadilliga
Kui mul oleks oma kohvik, siis olen täiesti kindel, et selle kohviku tunnusmagustoit oleks just see, crème brûlée ehk brüleekreem grenadilliga. Selle vanillise, troopilise, karamellise, mahlase ja kreemise magusroa pärast tuldaks sinna ikka ja jälle tagasi! Loodetavasti muidugi mitte ainult selle pärast.
Pean siinkohal kohe lisama, et oma kohvikut mul ei ole ja suure tõenäosusega ei tule ka. Ma natuke kardan igasuguseid väiteid, mis algavad "iialgi ei tee ma ...". Elu on näidanud, et kõnekäänd "ära iial ütle iial" on tekkinud põhjusega! Tegelikult on minult lugematu arv kordi küsitud, et mis nüüd edasi, kas teed oma söögikoha. Usun, et sama lugu on ka kõigi teiste toidublogijatega, kes oma kirge toidu vastu internetiveergudel avalikkusega jagavad. Üllatunud näod ning suured silmad on mulle vastu vaadanud, kui olen vastanud, et mul puudub igasugune ambitsioon ja unistus oma kohvikut või restorani pidada. Põhjuseid on ohtralt, neist osa kavatsen ma kohe siin üles loetleda.
Esiteks olen ma üsna mugav inimene ja minu vaba aeg, mida saan oma perega mõnusalt veeta, on mulle kullast kallim. Igasuguste toidukohtade prime time on aga kahjuks just neil tundidel, õhtuti ning nädalavahetuseti, kui ülejäänud maailm puhkab! Seega, minu kohvik saaks avatud olla vaid 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni ja kell 17 paneksin uksed kinni!
Teiseks meeldib mulle toidutegemise juures just kõikvõimaliku uue katsetamine, mitte päevast päeva ja tellimusest tellimusse sama roa kiirkorras küpsetamine! Seega oleksin nõus pakkuma iga päev oma hetkemeeleolust lähtuvalt täiesti kaootilist (lühi)menüüd ja arvestama peaks ka sellega, et iga katsetus ei lõppe just päris ahhaa-efektiga. Seega on oht, et mõnel sellisel päeval võiks menüü päris kokku kuivada!
Kolmandaks tabab mind aegajalt üldse söögitegemise suhtes suur viitsimatus, mistõttu mõnikord peaksid brüleekreemi soovijad ukse taha pika nina ja tühja kõhuga jääma! Seda ma kindlasti neile teha ei sooviks. Usun, et kõik te olete juba praeguseks minuga ühel nõul, et parem on tõesti see kohvikupidamine teistele inimestele jätta!
Aga kui ma kõik need proosalised vabandused ära unustan ja manan endale silme ette idüllilise pildi õdusast suvekohvikust ühes rohelusseuppuvas aias, siis näen väga selgelt, kuidas mu külalised mõmisevad, kui nad peale maitsvat pearooga on mu brüleekreemi juurde asunud! Lisaks kõigile visuaalsetele, aromaatsetele, maitsemeelelistele ja muudele toredatele omadustele on brüleekreemi võlu selles, et tegelikult saab neid terve portsu korraga eelmisel päeval valmis teha ja tähtsal hetkel tuleb vaid suhkur peale raputada, see karamellkihiks kõrvetada ja lauale kanda!
Aga nüüd siis brüleekreemi kallale.
Vaja läheb:
5 munakollast
4 dl vahukoort
1 vanillikaun
1 dl suhkrut + 6 tl karamellkihi jaoks
2 grenadilli
Tee nii:
Kuumuta ahi 160 kraadini.
Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Poolita vanillikaun ja pane see koos koorega potti. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt. Eemalda vanillikoore poolikud, aga kraabi kõik vanilliseemned mõlemast koore poolest vahukoore sisse. Lisa vahukoor peene joana ise pidevalt segades munakollasevahule. Pane saadud segu väiksemasse potti ja aja suuremas potis vesi keema. Kuumuta väiksemat potti suuremas potis keeva vee kohal pidevalt aeglaselt segades, kuni segu läheb paksuks. Selles etapis tuleb olla ettevaatlik, et segu tükki ei läheks (kui peaksid mõned tükid siiski tekkima, võib asja "päästa" kreemi läbi peene sõela valades). Sellise grenadilli brüleekreemi tegemisel tuleb segu veevanni kohal üsna paksuks keeta, sest me tahame, et grenadilli sisu jääks portsjonvormi põhja ja kreem selle kataks.
Jaota grenadillide sisu portsjonvormide vahel ära. Kata grenadillikiht kreemiga ehk jaota kogu kreem vormide vahel ära. Vormid peaksid umbes 3/4 kõrguseni täis saama. See oleneb muidugi vormide suurusest, aga sellest kogusest peaks saama ca 6 portsjonit. Kata iga vorm fooliumiga ja tõsta suurde kõrgete äärtega ahjuvormi. Vala ahjuvormi kuuma vett nii palju, et vesi ulatuks portsjonvormidel üle poole kõrguse. Pista ahjuvorm koos portsjonvormidega ahju ja lase seal tunnikese küpseta. Kui tund on möödas, kontrolli, kui tundub, et brüleekreem on veel liiga vedel, jäta veel mõneks ajaks ahju.
Nüüd tõsta portsjonvormid ööseks külmkappi. Enne serveerimist puista igasse vormi 1 teelusikatäis suhkrut. Vaata, et suhkrukihiga oleks kaetud kogu brüleekreemi pind, muidu läheb kreem ise kõrbema ja saab külge kõrbenud maitse. Kasuta gaasipõletit või pista vormid korraks tulikuuma ülagrilli alla, et tekiks õhuke kuldne karamellikiht, mis lusikaga vajutades kergesti katki praksub nagu esimene jääkirme talve alguses!
Karamellkihiga brüleekreemi ei tasuks külmkappi pikemalt seisma jätta, kuna muidu muutub krõbe karamellkiht pehmeks!
Pean siinkohal kohe lisama, et oma kohvikut mul ei ole ja suure tõenäosusega ei tule ka. Ma natuke kardan igasuguseid väiteid, mis algavad "iialgi ei tee ma ...". Elu on näidanud, et kõnekäänd "ära iial ütle iial" on tekkinud põhjusega! Tegelikult on minult lugematu arv kordi küsitud, et mis nüüd edasi, kas teed oma söögikoha. Usun, et sama lugu on ka kõigi teiste toidublogijatega, kes oma kirge toidu vastu internetiveergudel avalikkusega jagavad. Üllatunud näod ning suured silmad on mulle vastu vaadanud, kui olen vastanud, et mul puudub igasugune ambitsioon ja unistus oma kohvikut või restorani pidada. Põhjuseid on ohtralt, neist osa kavatsen ma kohe siin üles loetleda.
Esiteks olen ma üsna mugav inimene ja minu vaba aeg, mida saan oma perega mõnusalt veeta, on mulle kullast kallim. Igasuguste toidukohtade prime time on aga kahjuks just neil tundidel, õhtuti ning nädalavahetuseti, kui ülejäänud maailm puhkab! Seega, minu kohvik saaks avatud olla vaid 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni ja kell 17 paneksin uksed kinni!
Teiseks meeldib mulle toidutegemise juures just kõikvõimaliku uue katsetamine, mitte päevast päeva ja tellimusest tellimusse sama roa kiirkorras küpsetamine! Seega oleksin nõus pakkuma iga päev oma hetkemeeleolust lähtuvalt täiesti kaootilist (lühi)menüüd ja arvestama peaks ka sellega, et iga katsetus ei lõppe just päris ahhaa-efektiga. Seega on oht, et mõnel sellisel päeval võiks menüü päris kokku kuivada!
Kolmandaks tabab mind aegajalt üldse söögitegemise suhtes suur viitsimatus, mistõttu mõnikord peaksid brüleekreemi soovijad ukse taha pika nina ja tühja kõhuga jääma! Seda ma kindlasti neile teha ei sooviks. Usun, et kõik te olete juba praeguseks minuga ühel nõul, et parem on tõesti see kohvikupidamine teistele inimestele jätta!
Aga kui ma kõik need proosalised vabandused ära unustan ja manan endale silme ette idüllilise pildi õdusast suvekohvikust ühes rohelusseuppuvas aias, siis näen väga selgelt, kuidas mu külalised mõmisevad, kui nad peale maitsvat pearooga on mu brüleekreemi juurde asunud! Lisaks kõigile visuaalsetele, aromaatsetele, maitsemeelelistele ja muudele toredatele omadustele on brüleekreemi võlu selles, et tegelikult saab neid terve portsu korraga eelmisel päeval valmis teha ja tähtsal hetkel tuleb vaid suhkur peale raputada, see karamellkihiks kõrvetada ja lauale kanda!
Aga nüüd siis brüleekreemi kallale.
Vaja läheb:
5 munakollast
4 dl vahukoort
1 vanillikaun
1 dl suhkrut + 6 tl karamellkihi jaoks
2 grenadilli
Tee nii:
Kuumuta ahi 160 kraadini.
Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Poolita vanillikaun ja pane see koos koorega potti. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt. Eemalda vanillikoore poolikud, aga kraabi kõik vanilliseemned mõlemast koore poolest vahukoore sisse. Lisa vahukoor peene joana ise pidevalt segades munakollasevahule. Pane saadud segu väiksemasse potti ja aja suuremas potis vesi keema. Kuumuta väiksemat potti suuremas potis keeva vee kohal pidevalt aeglaselt segades, kuni segu läheb paksuks. Selles etapis tuleb olla ettevaatlik, et segu tükki ei läheks (kui peaksid mõned tükid siiski tekkima, võib asja "päästa" kreemi läbi peene sõela valades). Sellise grenadilli brüleekreemi tegemisel tuleb segu veevanni kohal üsna paksuks keeta, sest me tahame, et grenadilli sisu jääks portsjonvormi põhja ja kreem selle kataks.
Jaota grenadillide sisu portsjonvormide vahel ära. Kata grenadillikiht kreemiga ehk jaota kogu kreem vormide vahel ära. Vormid peaksid umbes 3/4 kõrguseni täis saama. See oleneb muidugi vormide suurusest, aga sellest kogusest peaks saama ca 6 portsjonit. Kata iga vorm fooliumiga ja tõsta suurde kõrgete äärtega ahjuvormi. Vala ahjuvormi kuuma vett nii palju, et vesi ulatuks portsjonvormidel üle poole kõrguse. Pista ahjuvorm koos portsjonvormidega ahju ja lase seal tunnikese küpseta. Kui tund on möödas, kontrolli, kui tundub, et brüleekreem on veel liiga vedel, jäta veel mõneks ajaks ahju.
Nüüd tõsta portsjonvormid ööseks külmkappi. Enne serveerimist puista igasse vormi 1 teelusikatäis suhkrut. Vaata, et suhkrukihiga oleks kaetud kogu brüleekreemi pind, muidu läheb kreem ise kõrbema ja saab külge kõrbenud maitse. Kasuta gaasipõletit või pista vormid korraks tulikuuma ülagrilli alla, et tekiks õhuke kuldne karamellikiht, mis lusikaga vajutades kergesti katki praksub nagu esimene jääkirme talve alguses!
Karamellkihiga brüleekreemi ei tasuks külmkappi pikemalt seisma jätta, kuna muidu muutub krõbe karamellkiht pehmeks!
Kommentaarid
Lugesin retsepti ja see tundus kole keeruline. Nii palju potte ja asju, mida jalgida... Kui gaasip6letit pole, kas siis ei tasu proovidagi? Oh, ma ei tea. Hirmsasti tahaks neid maitsta, aga retsept tundub minu jaoks liiga ambitsioonikas. Tuleks parem sinu (kujuteldavasse) kohvikusse neid maitsma :)
Tervitaaan,
Eva-U
Eva, tegelikult ei ole üldse keeruline. Lihtsalt veevannil tuleb soojendada. Kirja pannes tundub see palju keerulisem, kui tegelikult. Ilma gaasipõletita tasub ikka proovida. Ülagrill on hjul ju olemas, see tuleb hästi kuumaks ajada enne ja siis vormid korraks grilli alla pista. Väga valvas tuleb ainult olla! Aga ma usun, et Sa ei kahetseks, kui ette võtaksid. Aga kui siiski ei viitsi, siis kutsun teid kunagi oma elavasse kodukohvikusse neid maitsma :)!
Kallistan,
Eva-U
Aitäh, Ragne! Väljastasin just Sullegi kujuteldava kliendikaardi :)
Aga su unistuste kohvik on ilus mõte.Ehk teed kunagi teoks? Osta vahel mõni loterii pilet, sest kohvik on väga kallis lõbu.
Magusad tervitused Kahupealt
Kohvikut vist ikka ära ei tee, aga mine Sa tea! Loteriipileteid ikka vahel ostame, aga meil on ikka selle armastusega rohkem vedanud :)! Õnneks, seda ju ikka rohkem vaja!
Me tegime laupäeval granadilli-keedukreemitäidisega profitroole, mida serveerisime vähese sulatatud tumeda šokolaadiga. Tõeline kodune gurmee :D
Aga jah, ka mina olen oma olemuselt pereinimene ning pere kvaliteetaega ei ole mina nõus oma tööajaks kulutama.
Brüleekreemist ka - see on vist mu lemmik magustoit. Tegin seda kodus väga sageli (kui muna süüa tohtisin). Grenadilliga pole proovinud, aga äkki kunagi.