esmaspäev, 27. veebruar 2012

Minu kujuteldava kohviku hitt - brüleekreem grenadilliga

Kui mul oleks oma kohvik, siis olen täiesti kindel, et selle kohviku tunnusmagustoit oleks just see, crème brûlée ehk brüleekreem grenadilliga. Selle vanillise, troopilise, karamellise, mahlase ja kreemise magusroa pärast tuldaks sinna ikka ja jälle tagasi! Loodetavasti muidugi mitte ainult selle pärast.


créme brulée with passionfruit 4

Pean siinkohal kohe lisama, et oma kohvikut mul ei ole ja suure tõenäosusega ei tule ka. Ma natuke kardan igasuguseid väiteid, mis algavad "iialgi ei tee ma ...". Elu on näidanud, et kõnekäänd "ära iial ütle iial" on tekkinud põhjusega! Tegelikult on minult lugematu arv kordi küsitud, et mis nüüd edasi, kas teed oma söögikoha. Usun, et sama lugu on ka kõigi teiste toidublogijatega, kes oma kirge toidu vastu internetiveergudel avalikkusega jagavad. Üllatunud näod ning suured silmad on mulle vastu vaadanud, kui olen vastanud, et mul puudub igasugune ambitsioon ja unistus oma kohvikut või restorani pidada. Põhjuseid on ohtralt, neist osa kavatsen ma kohe siin üles loetleda.


passionfruit 2

Esiteks olen ma üsna mugav inimene ja minu vaba aeg, mida saan oma perega mõnusalt veeta, on mulle kullast kallim. Igasuguste toidukohtade prime time on aga kahjuks just neil tundidel, õhtuti ning nädalavahetuseti, kui ülejäänud maailm puhkab! Seega, minu kohvik saaks avatud olla vaid 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni ja kell 17 paneksin uksed kinni!

Teiseks meeldib mulle toidutegemise juures just kõikvõimaliku uue katsetamine, mitte päevast päeva ja tellimusest tellimusse sama roa kiirkorras küpsetamine! Seega oleksin nõus pakkuma iga päev oma hetkemeeleolust lähtuvalt täiesti kaootilist (lühi)menüüd ja arvestama peaks ka sellega, et iga katsetus ei lõppe just päris ahhaa-efektiga. Seega on oht, et mõnel sellisel päeval võiks menüü päris kokku kuivada!

Kolmandaks tabab mind aegajalt üldse söögitegemise suhtes suur viitsimatus, mistõttu mõnikord peaksid brüleekreemi soovijad ukse taha pika nina ja tühja kõhuga jääma! Seda ma kindlasti neile teha ei sooviks. Usun, et kõik te olete juba praeguseks minuga ühel nõul, et parem on tõesti see kohvikupidamine teistele inimestele jätta!

Aga kui ma kõik need proosalised vabandused ära unustan ja manan endale silme ette idüllilise pildi õdusast suvekohvikust ühes rohelusseuppuvas aias, siis näen väga selgelt, kuidas mu külalised mõmisevad, kui nad peale maitsvat pearooga on mu brüleekreemi juurde asunud! Lisaks kõigile visuaalsetele, aromaatsetele, maitsemeelelistele ja muudele toredatele omadustele on brüleekreemi võlu selles, et tegelikult saab neid terve portsu korraga eelmisel päeval valmis teha ja tähtsal hetkel tuleb vaid suhkur peale raputada, see karamellkihiks kõrvetada ja lauale kanda!


créme brulée with passionfruit 8

Aga nüüd siis brüleekreemi kallale.
Vaja läheb:

5 munakollast
4 dl vahukoort
1 vanillikaun
1 dl suhkrut + 6 tl karamellkihi jaoks
2 grenadilli

Tee nii:
Kuumuta ahi 160 kraadini.
Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Poolita vanillikaun ja pane see koos koorega potti. Kuumuta vahukoor peaaegu keemiseni, aga ära päris keema lase. Tõsta tulelt. Eemalda vanillikoore poolikud, aga kraabi kõik vanilliseemned mõlemast koore poolest vahukoore sisse. Lisa vahukoor peene joana ise pidevalt segades munakollasevahule. Pane saadud segu väiksemasse potti ja aja suuremas potis vesi keema. Kuumuta väiksemat potti suuremas potis keeva vee kohal pidevalt aeglaselt segades, kuni segu läheb paksuks. Selles etapis tuleb olla ettevaatlik, et segu tükki ei läheks (kui peaksid mõned tükid siiski tekkima, võib asja "päästa" kreemi läbi peene sõela valades). Sellise grenadilli brüleekreemi tegemisel tuleb segu veevanni kohal üsna paksuks keeta, sest me tahame, et grenadilli sisu jääks portsjonvormi põhja ja kreem selle kataks.
Jaota grenadillide sisu portsjonvormide vahel ära. Kata grenadillikiht kreemiga ehk jaota kogu kreem vormide vahel ära. Vormid peaksid umbes 3/4 kõrguseni täis saama. See oleneb muidugi vormide suurusest, aga sellest kogusest peaks saama ca 6 portsjonit. Kata iga vorm fooliumiga ja tõsta suurde kõrgete äärtega ahjuvormi. Vala ahjuvormi kuuma vett nii palju, et vesi ulatuks portsjonvormidel üle poole kõrguse. Pista ahjuvorm koos portsjonvormidega ahju ja lase seal tunnikese küpseta. Kui tund on möödas, kontrolli, kui tundub, et brüleekreem on veel liiga vedel, jäta veel mõneks ajaks ahju.


making of créme brulée with passionfruit créme brulée with passionfruit 3

Nüüd tõsta portsjonvormid ööseks külmkappi. Enne serveerimist puista igasse vormi 1 teelusikatäis suhkrut. Vaata, et suhkrukihiga oleks kaetud kogu brüleekreemi pind, muidu läheb kreem ise kõrbema ja saab külge kõrbenud maitse. Kasuta gaasipõletit või pista vormid korraks tulikuuma ülagrilli alla, et tekiks õhuke kuldne karamellikiht, mis lusikaga vajutades kergesti katki praksub nagu esimene jääkirme talve alguses!
Karamellkihiga brüleekreemi ei tasuks külmkappi pikemalt seisma jätta, kuna muidu muutub krõbe karamellkiht pehmeks!


Finished créme brulée

14 kommentaari:

Tuuli ütles ...

Oi Jutakene, kas sellesse sinu kujuteldavasse kohvikusse püsikliendikaarti ei anna teha? Juba selle brüleekreemi pärast kõõluksin seal kogu aeg :) Väga ahvatlev ja kaunis!

Juc ütles ...

Kujuteldav kohvik on selles suhtes täiesti super asi, et sellega saab kõike teha! Nii et annan Sulle suure rõõmuga välja kujuteldava püsikliendikaardi! Huvitav, kas niimoodi kujuteldavas kohvikus käies päriselt ka selle brüleekreemi maitset tunneb! Loodan, et annab korraldada :)

Anonüümne ütles ...

oh seda mälu mälukest, et ükski fakt ei meenu, ent tõsi ta on, et see oli Itaalias, 5 varba ranniku piirkonnas, kus meid 3 head inimest tänavalt üles korjasid ning öömaja pakkusid. Kui teada saadi, et meitel on isamaa ning ka ühe reisiseltsilise sünnipäev, viidi meid just sellisesse kohvik-restosse, mis on avatud vaid siis kui peremehel tuju on ning menüüs on just see, mis peremehel kirgi kütab. Oli meite suur õnn, et tol päeval oli peremehel tuju külalislembene ja saime laua broneeritud. Sõitma pidi sellesse paika läbi kiinu-käänulist teed ning väravas tervitasid meid lõbusailmelised koduloomad. PEremees istus korraks meite lauda, laulis ette, mida ta meile teha viitsiks ning kui kuulis, et tuleme kaugelt maalt ja peame calvast lugu- kraamis kogu oma võlujookide sisu lauale. Ja nüüd ei olegi muu võimalik kui maailmavõrku uurida ja leida inspiratsiooniks selle koha nimi, et Sinu kujutlustel ka maitsvad viljad küpseda saaksid. Olen kindel, et on hulk inimesi, kes on valmis Sulle juba enne kohviku avamist püsikinkekaarti vormistama.

Eva ja CO ütles ...

Ooo, grenadill!!! Minu lemmik! Suu hakkas vett jooksma neid pilte vaadates. Eriti meeldis viimane foto tyhjaks soodud kausikesest :) Justkui Kuldlokike oleks kolme karu majas maiustamas kainud :)
Lugesin retsepti ja see tundus kole keeruline. Nii palju potte ja asju, mida jalgida... Kui gaasip6letit pole, kas siis ei tasu proovidagi? Oh, ma ei tea. Hirmsasti tahaks neid maitsta, aga retsept tundub minu jaoks liiga ambitsioonikas. Tuleks parem sinu (kujuteldavasse) kohvikusse neid maitsma :)

Tervitaaan,
Eva-U

Juc ütles ...

Anonüümne, milline isuäratav kirjeldus. Ja seda isuäratavam, et täiesti olemas, mitte ainult kujutlusis. No niiviisi võiksin isegi ümber mõelda... hea, et ma välja ei lubanud siiski, et "mitte iial" :). Aga kui koha nimi meelde tuleb, siis läheksin vaataksin hea meelega üle küll, et äkki Sa siiski nägid seda kõike unes! :)
Eva, tegelikult ei ole üldse keeruline. Lihtsalt veevannil tuleb soojendada. Kirja pannes tundub see palju keerulisem, kui tegelikult. Ilma gaasipõletita tasub ikka proovida. Ülagrill on hjul ju olemas, see tuleb hästi kuumaks ajada enne ja siis vormid korraks grilli alla pista. Väga valvas tuleb ainult olla! Aga ma usun, et Sa ei kahetseks, kui ette võtaksid. Aga kui siiski ei viitsi, siis kutsun teid kunagi oma elavasse kodukohvikusse neid maitsma :)!

Eva ja CO ütles ...

Ahjugrill ei tulnud mulle muidugi meeldegi. Hea, et soovitasid. Arvan, et võtan ikka julguse kokku ja proovin need maiustused ükskord ära. Sinu kodukohvikusse tulen aga kindlasti seda hitt-kreemi proovima :) Selles võid kindel olla!

Kallistan,
Eva-U

Ragne ütles ...

No ma ei või - selline isuäratav ja kutsuv retsept vaatab vastu. Selle püsikliendikaardi võtaksin minagi :)

Juc ütles ...

Eva, proovi jah, kui vahel viitsimisetuhin peale tuleb. Kodurestoranikutse jääb ka endiselt jõusse :).
Aitäh, Ragne! Väljastasin just Sullegi kujuteldava kliendikaardi :)

Anonüümne ütles ...

Kui mulle kuskil kunagi grenadillid silma jäävad,siis proovin ära.Mulle tundus retsept täiesti teostatav. Ma arvan, et selline magustoit mahuks mulle igal ajal ja iga kõhutäie peale.
Aga su unistuste kohvik on ilus mõte.Ehk teed kunagi teoks? Osta vahel mõni loterii pilet, sest kohvik on väga kallis lõbu.
Magusad tervitused Kahupealt

Juc ütles ...

Kahupea, kui Rimisse lähed, siis vast jääb silma. Viimased korrad, kui seal käinud olen, siis on olnud ikka. vbl ainult passionivilja nime all. ma usun ka, et täitsa teostatav.
Kohvikut vist ikka ära ei tee, aga mine Sa tea! Loteriipileteid ikka vahel ostame, aga meil on ikka selle armastusega rohkem vedanud :)! Õnneks, seda ju ikka rohkem vaja!

Pille ütles ...

Need on ääretult ahvatlevad, Juta!
Me tegime laupäeval granadilli-keedukreemitäidisega profitroole, mida serveerisime vähese sulatatud tumeda šokolaadiga. Tõeline kodune gurmee :D

Juc ütles ...

Aitäh, Pille! No need profitroolid kõlavad tõeliselt hästi, aitäh hea idee eest. Minu meelest on grenadilli sisse loodus ise loonud täiesti vastupandamatu magusa kastme!

Aet ütles ...

Ma jagan su realismi, Juc :) Tõid välja väga veenvad argumendid, miks enda kohvik kujuteldavaks peab jääma. Soovitan kõigile, kes plaanivad reaalselt oma söögikohta tegema hakata, lugeda esmalt läbi Anthony Bourdaini "Avameelselt köögist" ning siis korra uuesti mõelda oma ideele. Mina olen olnud ühe söögikoha osaline (aga mitte osanik, ja see oli teadlik valik) ning seega olen näinud ka selle köögipoolt sõna otseses mõttes. Klientidele ei paista kunagi välja, kui palju tööd ja vaeva (formaalsusi) üks söögikoht nõuab.
Aga jah, ka mina olen oma olemuselt pereinimene ning pere kvaliteetaega ei ole mina nõus oma tööajaks kulutama.
Brüleekreemist ka - see on vist mu lemmik magustoit. Tegin seda kodus väga sageli (kui muna süüa tohtisin). Grenadilliga pole proovinud, aga äkki kunagi.

Juc ütles ...

Aet, tore, et mu arvamust jagad. Mulle tõesti tundub, et kujutlusis on see kohvikupidamine oluliselt glamuursem, kui tegelikkuses! :) Hoian siis Sulle pöialt, et katsetused kõrvitsa ja muude põnevate toitudega eriti kiiresti läheksid ja Sina peagi jälle brüleekreemiga saaksid maiustada, äkki isegi grenadilliga :)