Saltimbocca viigimarjade ja portveinikastmega
Saltimboccat, õigemini selle pisut ebatraditsioonilist variatsiooni, vamistades, mõtisklesin roogadele antud nimede üle. Jõudsin järeldusele, et üks ilus, isuäratav ja põnevust tekitav nimi annab toidu võidukäigule suure plussi juurde. Võtame näiteks sellesama saltimbocca, mis kujutab endast originaalis õhukest vasikalihaviilu, millele on kinnitatud viil prosciuttot ja leht salveid ning mis saab seejärel kiirelt või sees mõlemalt poolt praetud. Kooslus on kahtlemata tõeliselt maitsev, aga ma kahtlen, kas see ikka niisama kuulus Itaalia roog oleks, kui ta ei kannaks kõlavat nime "saltimbocca", mis pealegi tuleb itaalia keelsest isuäratavast fraasist tähendusega "hüppab suhu"! (Etterutates ütlen, et muidugi hüppab suhu, erilise kiiruga veel ja kõik teised saltimboccad hüppavad esimesele veel suurema kiiruga järgi).
Eelmise nädala laupäeva hommikul vaatasin Lusika saadet, mida juhib Tuuli ning mida sel korral külastas Mari-Liis! Ja Mari-Liis valmistas oma juba legendaarseks saanud "rokkivaid räimesid". Ja jälle pidin tõdema, et vägev nimi annab niigi vägevale roale veel vägevust juurde. Kas pole ühele maitsvale räimevormile lahe nimi antud - rokkivad räimed! Kohe tekib isu kodumaist räime hankima minna ja üks ports ahju pista. Novot... ja siis avastasin, et alati vaimukas Liina, on saltimboccat küpsetades täpselt sama asja üle mõtteid mõlgutanud, et miks ei võiks meie Eesti toitudel ka sellised vägevad nimed olla. Kuna ma ise nii vaimukas pole, siis pean siinkohal Liinat tsiteerima: "Miks ei ole mulgi pudru nimi näiteks "hall on taevas ja must on maa" või siis kaerakile nimi näiteks "ema tegi, aga ise ei tahtnud, meie peame nüüd kõik ära sööma"!" :)Tõepoolest, miks mitte! Kas teile tuleb mõni meeldejääva nimega kodumaine roog meelde? Mul hetkel ei tule, aga kindlasti mõni on täiesti olemas!
No igatahes minu seekordne saltimbocca sai pisut teistmoodi, kui roomalastel see roog esialgu mõeldud oli. Salvei asemel ilutses prosciutto peal hoopis viiluke magusat viigimarja ning kaste sai tummisemaks tehtud portveiniga (ausalt, tunnistan üles, et vasikaliha praadimise rasva ja portveini kokkukeetmisel tekkinud jumaliku kastme ülejäägid jõin ma lihtsalt ära! /kirjutab Juta ja punastab siin omaette/)
Vaja läheb:
6 õhukest vasikaeskaloppi
3 värsket viigimarja
6 prosciuttoviilu
50 ml valget kuiva veini
2 spl portveini
2 spl võid
2 spl oliiviõli
Lõika iga eskalopp kaheks. Maitsesta soola ja pipraga. Kata eskalopp umbes sama suure prosciutto viiluga. Viiluta viigimarjad. Tõsta igale eskalopile singi peale viil viigimarja. Et tikuga kinnitamisel viigimarjaviil katki ei läheks, pane viigimarja peale veel väike riba prosciuttot ja kinnita kõik läbi selle tikuga kokku. Kuumuta õli ja või pannil. Prae eskaloppe mõlemalt poolt umbes 3 minutit, keera liha pool alla tagasi ja vala pannile valge vein. Kata pann kaanega ja lase veel paar minutit lihal pannil küpseda. Eemalda liha pannilt, vala pannile juurde portvein, sega ja keeda 1-2 minutit. Serveeri saltimboccat selle portveinikastmega. Juurde sobib nii kartul, pasta kui polenta.
/Idee: Cuisine et Vins de France/
Eelmise nädala laupäeva hommikul vaatasin Lusika saadet, mida juhib Tuuli ning mida sel korral külastas Mari-Liis! Ja Mari-Liis valmistas oma juba legendaarseks saanud "rokkivaid räimesid". Ja jälle pidin tõdema, et vägev nimi annab niigi vägevale roale veel vägevust juurde. Kas pole ühele maitsvale räimevormile lahe nimi antud - rokkivad räimed! Kohe tekib isu kodumaist räime hankima minna ja üks ports ahju pista. Novot... ja siis avastasin, et alati vaimukas Liina, on saltimboccat küpsetades täpselt sama asja üle mõtteid mõlgutanud, et miks ei võiks meie Eesti toitudel ka sellised vägevad nimed olla. Kuna ma ise nii vaimukas pole, siis pean siinkohal Liinat tsiteerima: "Miks ei ole mulgi pudru nimi näiteks "hall on taevas ja must on maa" või siis kaerakile nimi näiteks "ema tegi, aga ise ei tahtnud, meie peame nüüd kõik ära sööma"!" :)Tõepoolest, miks mitte! Kas teile tuleb mõni meeldejääva nimega kodumaine roog meelde? Mul hetkel ei tule, aga kindlasti mõni on täiesti olemas!
No igatahes minu seekordne saltimbocca sai pisut teistmoodi, kui roomalastel see roog esialgu mõeldud oli. Salvei asemel ilutses prosciutto peal hoopis viiluke magusat viigimarja ning kaste sai tummisemaks tehtud portveiniga (ausalt, tunnistan üles, et vasikaliha praadimise rasva ja portveini kokkukeetmisel tekkinud jumaliku kastme ülejäägid jõin ma lihtsalt ära! /kirjutab Juta ja punastab siin omaette/)
Vaja läheb:
6 õhukest vasikaeskaloppi
3 värsket viigimarja
6 prosciuttoviilu
50 ml valget kuiva veini
2 spl portveini
2 spl võid
2 spl oliiviõli
Lõika iga eskalopp kaheks. Maitsesta soola ja pipraga. Kata eskalopp umbes sama suure prosciutto viiluga. Viiluta viigimarjad. Tõsta igale eskalopile singi peale viil viigimarja. Et tikuga kinnitamisel viigimarjaviil katki ei läheks, pane viigimarja peale veel väike riba prosciuttot ja kinnita kõik läbi selle tikuga kokku. Kuumuta õli ja või pannil. Prae eskaloppe mõlemalt poolt umbes 3 minutit, keera liha pool alla tagasi ja vala pannile valge vein. Kata pann kaanega ja lase veel paar minutit lihal pannil küpseda. Eemalda liha pannilt, vala pannile juurde portvein, sega ja keeda 1-2 minutit. Serveeri saltimboccat selle portveinikastmega. Juurde sobib nii kartul, pasta kui polenta.
/Idee: Cuisine et Vins de France/
Kommentaarid
Kui aga retsepti juurde tagasi tulla, siis see tundub igati isuäratav. Proovin kindlasit kunagi järele ja annan teada, kas ikka hüppas suhu ;)
Toredat saabuvat nädalavahetust,
Eva-U
Eks kujundlikke ütlemisi ole ju eesti keeleski, "pikkpoiss" näiteks.
Ja tiitel "vaesed rüütlid" muudab igava praesaia kohe nagu natuke põnevamaks.:)
Mercredi, aitäh lahedaid toidunimesid lisamast. Tiramisu on tõesti väga ägeda kõlaga ja tähendusega samuti. Ja kuidas mul küll endal pikkpoiss ja vaesed rüütlid meelde ei tulnud. Ja jälle pean lisama, et oleks ju suisa igav, kui ütleks suur ahjukotlet või praesaiad :).
Elve, väga huvitav kook, see "külalised lävel". Pole iial varem kuulnudki. Millisest Eesti otsast see pärit on?