Tataratataa, taramasalata!
Ongi kiirkäigul Eestis käidud. Selline tunne on, nagu oleks kohe kaua ära olnud. Selles suhtes on kodumaast eemal töötada väga hea, et kui oleksin Eestis töötades mõned vabad päevad võtnud, siis poleks kuidagi suutnud töömõtetest täielikult välja astuda. Kui aga oma mõneks vabaks päevaks teise Euroopa otsas sõita, võib lausa ära unustada, et kuskil ka mingi töö ootab. Eriti muidugi, kui need mõned vabad päevad nii põnevalt sisustatud saavad. Nagu juba eelmisel korral sai mainitud, sain möllata Umami uute maitsete sees (kes veel jõudnud pole, vaadake uut kaupa siit), sain näha kalleid inimesi ja sain ühe uue ning ütlemata põneva kogemuse võrra rikkamaks - käisin nimelt saate Lusikas võtetel. Suured tänud Tuulile kutsumast! Täpsemat infot, millisel laupäeva hommikul ma teid Kanal2 eetris tervitan, annan kunagi lähitulevikus.
Töö unustamine pole muidugi sugugi ainus pluss, mis mulle siin elamise puhul meelde tuleb. Pean kindlasti mainima, et miinuseid on muidugi ka vähemalt sama palju, aga neile on tervislik mitte keskenduda. Nimelt on meil täna 19 kraadis sooja ja eile kaunistasid meie kojusaabumist kõikvõimalikud õitsvad kevadlilled!
Ja kolmanda plussina toon seoses tänase postituse põhiteema, kreeklaste taramasalataga, esile selle, et seltskond on siin väga kirju. Ühel reedel nägin poes käies kalaletil värsket tursamarja müügil. Kohe turgatas mulle pähe, et sellest oleks väga põnev proovida teha Kreeka köögist tundud taramasalatat, ehk siis ilusat roosat tursamarja määret või salatit või dipikastet või tegelikult on see selline kõik-ühes. Ega tegu mingi suure imeteoga pole, kõik on väga lihtne, aga kuna retseptid olenevalt allikast veidi erinesid, siis otsustasin kasutada ära oma soodsat olukorda, kus mul on väga käepärane küsida autentset pereretsepti pesueht kreeklanna käest. Saatsin sõbranna Hioniale (keda ma tunnen, kuna oleme mitu kord prantsuse keeles samale kursusele sattunud ja kes on ise veel palju värvikam kuju, kui see roosa taramasalata) sms-i ja palusin kiiret taramasalata abi! Mõne aja pärast potsataski mu mailboxi oodatud retsept.
150 g tursamarja (kui värsket ei saa, võib olla ka suitsetatud, aga siis peab marja enne jupp aega vees leotama)
1 spl oliiviõli
1,5 spl päevalilleõli
1 spl oliiviõli
1,5 spl päevalilleõli
1,5 viilu saia (saia asemel võib ka püreestatud kartuleid kasutada)
1/2 hästi peeneks hakitud šalottsibul
1/2 sidruni mahl
1 tl valge veini äädikat
Piima saia leotamiseks
Soola, pipart
Serveerimiseks saia
1/2 hästi peeneks hakitud šalottsibul
1/2 sidruni mahl
1 tl valge veini äädikat
Piima saia leotamiseks
Soola, pipart
Serveerimiseks saia
Tee nii:
Leota saiaviile 10 minutit piimas, pigista üleliigne piim välja.
Eemalda kalamari naha seest. Lisa päevalilleõli ja löö saadud segule kahvliga kergelt õhku sisse kuni kalamarjaterad on üksteisest eraldunud. Lisa sai ja sibul ning sega ühtlaseks. Lisa sidrunimahl, äädikas, sega läbi. Maitsesta soola ja musta pipraga. Nirista peale oliiviõli, serveeri värskel saial.
Eemalda kalamari naha seest. Lisa päevalilleõli ja löö saadud segule kahvliga kergelt õhku sisse kuni kalamarjaterad on üksteisest eraldunud. Lisa sai ja sibul ning sega ühtlaseks. Lisa sidrunimahl, äädikas, sega läbi. Maitsesta soola ja musta pipraga. Nirista peale oliiviõli, serveeri värskel saial.
Kommentaarid
Saadet teha oli aga hästi tore ja see avokaadodessert on juba kordamisele läinud ja kui lapsed vanaema juurest vaheajalt tagasi tulevad, siis on plaanis sinu saate ülejäänud toidud ka nende peal ära katsetada (Pho'd olen muidugi korduvalt teinud ja meie kõigi lemmik, aga seni olen veiseliha kasutanud. Kanaga on see tunduvalt kiirem protseduur).
Kujutan ette, kuidas suvesoojus teid Luxi tagasi jõudes rõõmsaks tegi. Londonis oli täna varjus 19 kraadi sooja, nii et võtsin juba natuke isegi päikest! Lahe, kui suvesoe vara kohale jõuab!
Taramasalatatatatataaaa on igavesti laheda nimega põnev retsept ja näeb maru isuäratav välja. Küll on hea, kui "oma" kreeklanna on kohe käepärast võtta :) Turska süüakse siin palju, nii et ma usun, et marja peaks ka kuskil ikka saada olema.
Jään Lusika etteastet ootama!
Päikesest soojemate tervitustega,
Eva-U
Eva, Kreeka värk, see uljas pealkiri :). Tahaks ka päikest, katusel võiks see meie kontor olla, lamamistoolide ja jahedate kokteilidega :). Ma usun ka, et teil saab seal üsna lihtsalt tursamarja kätte, ütle oma kalamüüjale, et tahad taramasalatat teha. Aga äkki on lausa supermarketis.
Tursk on üks väheseid toidualaseid meeldivaid mälestusi tobedast nõukaajast.
Kui mingi ime peaks juhtuma ja ma kuskilt mõne tursa kätte saan, siis ma marja enam niisama pannile ei viska, vaid teen ka taramtaratataad!
Kõike kaunist! Kahupea
Keedad soola ja pipra vees tursamaksad ära, jahutad, hakid muna ja sibulad peenikeseks ja hakid juurde tursamaksa.Vajadusel pane juudre soola ja pipart. Seda süüakse saia peal.
See polnud sugugi kindel, et iga kala maks süüa sündis,mõned olid vanad ja koledad ja said lihtsalt minema visatud.
Kahupea