teisipäev, 17. veebruar 2015

Pealuu mäel ja kalmaaride kuivatamise külas

Ja juba ongi nädalake taas möödas. Kas kevade hõngu on juba tunda? See tähendab, et kas võib hakata tagasi tulemise peale mõtlema? :) Meil on tegelikult veel jupp aega siin olla, aga vaikselt tekib sisse selline tunne, et "oi, peab selle või teise asja ruttu ette võtma, muidu ei jõuagi". Aga meie käime veel enne koju tulekut Kambodžas ära, mul on järjekordne sünnipäev nimelt tulemas ja kingituse asemel olen juba ammu reisimist ja uusi elamusi soovinud. Kavatseme muidugi ka Umami jaoks Kambodža köögiga tutvuda. Esialgu aga oleme veel Tais ja uudistame jõudu- ja aegamööda siin ringi. Meil on siin tekkinud väga mõnus komme hommikul kõik koos rõdul hommikust süüa. Ja alati on hommikul muuhulgas laual ka hunnik värskeid puuvilju - mangosid, ananassi, arbuusi... Meie kodu lähedal on üks suur puuvilja müüja, õigemini üks tädike, kelle maja all olevasse garaaži igal õhtul istandustes autod ananasse ja arbuuse täis kastisega vuravad. Värskemat annab otsida. Vaat neist hakkan Eestis olles küll puudust tundma.

DSC_9836
selline tegelane osales üks hommik meie hommikusöögil

Nädala alguses käisime näiteks ühes naljakas kaubanduskeskuses, kuhu sisse pääsemiseks pidi raha maksma. Kogu see kompleks oli Veneetsia stiilis, st said mööda kanalit gondliga sõita jne, ja lisaks poodidele oli lastele igasugu lõbustusi, täpsuslaskmist (Henri tulistas laste jaoks alla ühe suure roosa lamba, ma ei tea, kuidas see meiega Eestisse peaks jõudma), Emmy sai karusselliga sõita ja Mann sai 3D muuseumis pilte teha, mis oli juba tükk aega tema sooviks. Šopping läks ka täie ette, pealegi olime vist ainsad kliendid sel teisipäevasel päeval seal, väga mõnus ja rahulik.

DSC_9702

DSC_9713

DSC_9715

DSC_9725

DSC_9734

DSC_9736

DSC_9746

DSC_9748

DSC_9751

DSC_9752

DSC_9756

DSC_9768

DSC_9777

DSC_9780

DSC_9795


Reede hommikul käisie kahes väga lahedas kohas. Esimene neist oli Hutsadini elevantide abistamise keskus. Sealsed head inimesed koguvad raha ja ostavad sellega kokku elevante, keda väärkoheldakse. Näiteks elab Hutsadinis lausa 91-aastane elevandiproua Raem Roy, kes on muidugi pensil pärast rasket tööd turistidele ekskursioonide tegemisel. Siis imelikult väikest kasvu Tong Kam, kes on samuti pensil, sest tema tervis sai palgiveol töötades kõvasti kannatada. Kõige noorem Songkran, kes teeb huvilistele šõusid ja tahab mängida, tema ema hülgas ta ja Hutsadinis kasvatati ta suure lutipudeli abil üles ja veel elevante, keda Bangkoki tänavatel inimestele näidati, kes metsatööstuses rasket tööd tegin jne. Elus esimest korda nägin Hutsadinis lähedalt ka isast India elevanti. Õigemini võibolla olen loomaaedades näinud, aga seal kuidagi on nad nii kaugel ja puuri seinte taga, et elevandi hiiglaslik kasv ei hakka silma. Isane elevant on ikka hiigla suur, hoopis teistsuguste, tugevamate näojoontega, üüratute kihvadega (Hutsadini Khan Kloy kihvad olid praegu maha lõigatud, aga elevandimees ehk mahout ütles, et need kasvavad mõne aastaga tagasi nagu küüned). Hutsadinis loodetakse, et Khan Kloy ja emane Lai Tong võiks millalgi väikse elevandibeebi saada, aga seni pole see õnnestunud. Mulle meeldis, et oli hästi näha, et Hutsadin pole tehtud selleks, et elevantide näitamisega turistidelt võimalikult palju raha saada, vaid oli tehtud elevantide jaoks. Ostsime elevantide toetamiseks korvitäie banaane ja Mann söötis selle elevantidele sisse. Isegi Emmy andis ühe banaani, aga ütles selle peale "kaldan". :) Igatahes igati mõnus kogemus ja positiivse energiaga koht.

DSC_9876

DSC_9886

DSC_9913

DSC_9931

DSC_9951 
isane elevant
DSC_9967

Kohe Hutsadinist 1km eemal on Hua Hini Baan Sillapin kunstnike küla. Käisime seal juba 5 aasta eest ja juba siis oli tegu laheda kohaga, aga nüüdseks on see ikka tõeline elamus. Nimelt on metsa alla, jõekääru sisse, otse loodusesse, kus liblikad lendavad, linnud laulavad ja ritsikad siristavad, ehitatud väga looduslähedastest vahenditest terve hulk erinevate kunstnike ateljeesid, kes siis seal Sinu silme all töötavad ja oma töid müüvad. Seda ei saa kahjuks sõnadesse panna, aga kui keegi siiakanti satub, siis kindlasti tasub minna. Kohapeal toimuvad ka lastele ja täiskasvanud huvilistele kunstitunnid ja workshopid.

Ja laupäeval tegime laupäeva ja sõbrapäeva puhul ühe järjekordse väljasõidu. Käisime siit ainult 25km lõuna poole asuvas Pak Nam Prani kalurikülas, mis on lahe seetõttu, et sõit sinna ei käi mitte mööda suurt maanteed, vaid läbi suurte ananassi istanduste vahel olevate teede. Pak Nam Pran on ise kuulus kuivatatud kalmaaride poolest, mis kuivasid hiiglaslikel restidel igal pool mööda mereäärt.

DSC_0009
selliseid veidrikke kasvab ka põllul ananassikasvataja sõnul seda ei sööda
DSC_0015
soetame ananasse otse põllu äärest
DSC_0023

DSC_0040

DSC_0045
vajadusel pakitakse iga ananass niimoodi ajalehe sisse, ei tea kas päikse eest varju...
DSC_0037
ananassipõllul
DSC_0057
kookospalmid
DSC_0061
imeilus maastik teel Pak Nam Prani

Pak Nam Pran on eriline veel seetõttu, et väga ebatailikul kombel on seal otse ranna ääres sõidutee, ehk siis on võimalik mööda rannaäärt kilomeetrite viisi sõita, laineid vaadata ja lohesurfajaid imetleda. Kuskil poolel teel tuleb vastu hiiglaslik kalju, mille nimi tõlkes on Pealuu mägi. Mann oli sellest kohast nii lummatud, et ta oleks sinna vist jääda tahtnudki. 

DSC_0071
tee ja mere vahel kuivavad värskelt püütud kalmaarid
tDSC_0080

DSC_0081

DSC_0090
värske tamarindi kaun
DSC_0102
Tai upub õitesse

Sõbrapäeva lõunaks läksime Evason Hideaway resorti, mis on igati luks ja uhke, aga lisaks ka säästlikule arengule spetsialiseerunud, prügi sorteeritakse ja kompostitakse, taarat ei tekitata, ürte-köögivilju kasvatatakse koha peal jne. Butiigikesest saab igasuguseid heategevuslikke asju osta, nahkkingad, et Guatemala lastele vett saaks, rannaplätude tulu läheb India orbudele jne. Jälle selline positiivne koht. Tegime väiksed kokteilid, kohvid, lastele koogid, Henrile laksa, mulle paneer. Mann imbus isegi sealsesse basseini vahepeal. Igatahes oli igati mõnus olemine.

DSC_0130
head sõbrapäeva! :)
DSC_0134
grillitud paneer
DSC_0142
meile kokteili, lastele kooki
DSC_0146
Evasoni kohvik otse ranna ääres

DSC_0160
Pealuu mäe sees
DSC_0163
Pealuu mäe otsa saab matkama minna, meie seekord ei läinud, kraadiklaas näitas 36 varjus
DSC_0194
Mann on loodusega üks
DSC_0197
Võimas, kas pole???
DSC_0168
Pealuu randDSC_0210
mäed mere taga

Õhtul veel Jaapani restoran ja väike jalamassaaž. Meie Emmy on suureks massaažisõbraks hakanud, Mannist muidugi rääkimata. Aga Emmy ütleb, et emme ei oska teha, aga tädid oskavad. Muudkui sätib ennast massaažitooli ja sirutab jalad massööri poole jalatoolile :). Keegi muidugi ei suuda vastu panna ja nii see meie Emmy iga kord veidi tasuta massaaži saabki :).
Tuhat tervitust teile ja endiselt päikest ka!

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Head vastlapäeva, reisisellid!
Ega teie vist vastlaliugu sel aastal ei tee? Ega meie ka eriti ei tee. Kui just teedel valitseva jää peal kõndimine/liuglemine välja arvata. Kukleid sööme aga küll :) Kevade hõngu on õhus tunda küll ja linnud laulavad nagu pöörased, nii et võite varsti oma ninad Eesti poole pöörata :) Meie ootame teid juba ammu :)
Sul oli jälle nii mõnus lugu ja IMEILUSAD pildid! Nii tore, et te seal ikka ringi seiklete ja niisama basseini ääres aega surnuks ei löö. Eriti kiftid olid muidugi need 3D efektiga fotod. No küll ikka mõeldakse ägedaid asju välja.
Elevantidega sõitmine on tõesti vahva kogemus. Kas see koht, kus te sõitmas käisite, oli see sama, kus me kunagi (5-aastat tagasi) koos käisime? Sellest käigust on mul ainult helged mälestused.
Puuviljad on Tais tõesti suus-sulavalt head. Ma ei imesta üldse, et neil mingeid erilisi magustoite pole. Milleks jamada, kui loodus ise sellised võrratud annid lauale "kannab".
Pealuumäe rand on küll mõnus ja mägi tundub võimas. Kas siis oli ka pealuu kujuga, see mägi? Pildile on seda mäge oma täies hiilguses ilmselt raske püüda.
Ma üldse ei imesta, et kohalikud ei suuda Emmy võluvale naeratusele ja jalamassaazi soovile vastu panna. Hellitate veel preili seal ära. Hakkab Eestisse tagasi tulles ka massaazi nõudma. Siis olete alles portsu otsas :)

Tuhat tervitust!
Eva-U

Anonüümne ütles ...

SUURED TÄNUD ILMELISTE PILTIDE JA LUGUDE EEST!
NO EI SAA NORMAALSELT OMA KIITUSI KIRJA PANNA.PIKK JUTT SUURTE TÄHTEDEGA TUNDUKS LIIGA SUURUSTAV, SEEGA LIHTSALT PARIMAD SOOVID JA TERVITUSED!OOTAN JÄRGE!
KAHUPEA

Juc ütles ...

Aitäh vastlapäeva soovide üle, meie liuglesie ainult basseini :). See, et kevadet õhus on, on küll suurepärane uudis. Ma tuleks hea meelega kevadelõhnalisse linnulaulusesse Eestisse. :)
Eks me ikka püüame ringi vaadata, endal huvitav ja lastele ka põnev/kasulik. Kuigi vahele mõned sellised päevad, kus ringi ei kola, on väga vajalikud. Inimene ei ole nii loodud, et nädalate viisi hommikust õhtuni muudkui uut infot saaks.
Hutsadin on selle koha kõrval praktiliselt, kus me tookord käisime. Mõtlesim seekord, et vaatame uut kohta, mitte ei lähe vanasse tagasi. Kuigi too oli ka väga äge minu meelest.
Taidel on mingid magustoidud küll, aga no ei lähe meile peale. Enamus on a la toiduvärviga korralikult ära värvitud suhkur või siis sellest tehtud tarretis :). Puuviljad on palju etemad!
Küll me üritasime aru saada, kas siis on pealuu kujuga, aga päris täpselt ikka pihta ei saanud. Võibolla pealtvaates?! :)
Emmy on meil nüüd ise massööriks hakanud, sätib kõik korda, teeb tähtsa näo, võtab kujuteldavad rätid, paneb meile jalgadele ja hakkab tööle :). Loodame jah, et ta Eestis igapäevast tunniajast massaaži ei taha, muidu on pankrot.
Tuhat tervitust vastu!
Kahupea, ikka võib suurustada :). Parimad soovid vastu, püüan ikka järge ka pakkuda. Tervitameeee, Juc ja co

Micro Finance ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Kodulehe tegemine ütles ...

Kadedaks ajavad pildid :)