India suvi ja baba ganoush

Eelmine nädal oli nagu päikeseline unistus, kas polnud? Täitsa mitmes seltskonnas sai arutatud, et suvekuumusest võiks isegi loobuda kui aasta läbi selline mõnusa olemise ilm oleks. Mõned talvesõbrad vaidlesid vastu, aga mina olen mõnusa suveilma poolt iga kell! Päikesepaiste praadis sügisesed puud kaunilt kollase-punase kirjuks, nii et hea oli olla ja ilus oli vaadata. Milline õnn septembri lõpus aina aiapidusid nautida, seega käisime kohe mitmel, kõigepealt mõnusal kunsti ja kunstnikehõngulisel lõkkeõhtul ühes väga tšillis Tähtvere aias, kus jäid pildile need võrratult värvilised Ojasilla Talu sügisannid, mis siin all näha on. 

Ojasilla talu sügisesed maitsed

Ja kohe järgmisel päeval täiesti retrohõngulisel grill-lõunal vanade Luksemburgi sõprade juures ühes Variku aias, kus koos retro veiniklaasidega jäid pildile perenaise küpsetatud imeliselt sügisesed prosciutto-viigimarja pirukad. 

Kristina võrratud prosciutto-viigimarja pirukad


Lisaks kasutasime juhust ja testisime üksjagu oma grilli. Meil on esialgu temaga käsil veel selline "deitimise" aeg, õpime üksteist tundma. Oma uuele terrassile grilli valides mõtlesin mina, et gaasigrill oleks kõige lihtsam. Aga Henrile poolkõvad lahendused ei meeldi ja tema eelistab ikka sütel küpsetatud toitu. Seega valisime endale suure musta munakujulise grilli, mis on seni end tõesti hästi tõestanud. Paari nädala eest proovisime pizzat sellega teha ja see oli täielik success. Eks ma võtsin tublisti ette ka muidugi - kõigepealt läksin ja ostsin MyItaly Aparaaditehase poest seda õiget pizzajahu (ja jälgisin ka toote juures olevat pizzataina tegemise juhendi) ja tomati passata (teen küll alati ise passata, aga seekord tundus seikluslikkust juba niigi piisavalt). Siis sattusin ma muidugi pool-sugulase Luca juurde Italian taste in Estonia letti Kvartali keskusesse, kõigepealt rändas kotti imemagus melon ja mu täielikud lemmikud, rohelised viigimarjad. Aga siis tuli Luca ise mind abistama oma Hõrk Amps letti, et pizzategu ikka perfektne välja kukuks. No ja siis ma olin nagu imedemaal - lasin endale viilutada küll Parma sinki, küll trühvli vorsti, küll vürtsikat vorsti, no ja kõige suuremat hitti ehk vürtsikat Calabria vortsi (mis on pigem küll vorstinaha sisse pistetud vürtsikas sealihapasteet) ´ndujat. Ja siis oli vaja testimiseks/võrdlemiseks veel üks passata osta. Igatahes, pizzad said võrratud! Vähemalt maitse poolest. See ongi ju tegelikult see põhiline. Aga no väljanägemine oli minu pizzadel ikka kohe õige lapergune, peaksin kõvasti trenni tegema, mis muud! :)

Tai marinaadis grillitud kalmaarid

Novot! Ja eelmisel nädalal me oma katsetustega jätkasime. Ühel ilusal päeval mässasin mereandidega. Panin juba hommikul hunniku kalmaare taipärasesse marinaadi. Kalmaarid ühest küljest lahti, ruudud risti-rästi sisse ja marinaadi. Marinaadi panin küüslauku, sambal oeleki, laimi, mett, koriandrit ja kalakastet. Kaheksajala kombitsad olid juba keedetud, need masseerisin oliiviõliga lihtsalt enne grillile panekut kokku. Kaheksajalale maitse andjaks sai hoopis värske gremolata - ohtralt lehtpeterselli, küüslauku, sidrunit, oliiviõli, soola ja pipart! Milline maitsepomm. Väike error oli see, et kui me oma ettevalmistustega ühelepoole saime, siis oli grill otsustanud maha jahtuda ja mul oli kerge paanika, et minu mereannid kas a) jäävad tooreks või b) küpsevad kummiseks. Õnneks ei a) ega b) ei realiseerunud ja õhtupimeduses sõime maitsvaid mereande. Eeldasime, et lapsed meiega ei liitu ja küpsetasime neile grillvorste. Aga ennäe imet, Mann on suureks kasvanud ja oleks hea meelega meil kõik kalmaarid ja kaheksajalad käest söönud! Mis me siis veel teeme, kui Emmy ka aru saab, mis tegelikult hea on :). 


Grillitud kaheksajalg gremolata ja soolahelvestega

Teine päev ostsime grillile Matsimokast šašlõki moodi valmistatud grillvorste. No nende jaoks oleks lihtsalt kiiret kuuma vaja ja grill võiks selleks päevaks puhkama minna. Aga grill näitas seekord iseloomu, kuumus tõusis kähku pea 300 kraadi juurde ja ei näidanud üles mingit plaani maha jahtuda. Kasutasin siis juhust ja grillisin ära ka eelmise päeva pätsi Kotzebue pagariäri hapusaia, et sellele pärast küüslauku hõõruda, soolahelbeid pudistada ja oliiviõli valada. No ja siis kasutasin veel juhust ja tegin baba ganoushi, sest selleks on just vaja hiiglama suurt kuumust, eelistatult veel väikse leegiga ja see mul just kasutada oli. 

Baba ganoushi mõte oli mul juba ammu. Asi sai alguse sellest, et kui me Belgias elasime, siis meie kodupoes müüdi tervet rida väga häid erinevatest maailma köökidest pärit dipikastmeid. Alustades siis hummusega, mis oli tõesti nii hea, et terve pere sõi suure isuga. Igatsus selle järgi on tänaseni suur ja mina muudkui katsetan uuesti ja uuesti samasugust hummust taasluua. Olen lähedal, aga mitte kohal. Kui ma oma katsetustega ühelepoole saan, siis luban seda ka teiega jagada! Novot, ja siis oli neil seal muhammara, ktipti, guacamole, peedi-kitsejuustu, bataadi-madras karri, tomati mozzarella ja muidugi baba ganoush. Mõnus suitsune siidine baba ganoush. Pärit jällegi Liibanoni köögist, aga levinud ka ümberkaudsetes köökides. Ma ei tea, kuidas ma sinna Lähis-Itta ära olen viimasel ajal oma maitserännakutega eksinud. Suvel Peedul juba korra mässasin selle baklažaani grillimisega, aga siis ma muidugi ei viitsinud retsepti vaadata ja unustasin täiesti, et baba ganoushi üks kõige olulisemaid komponente on hea tahini! Tulemus oli hea, aga mitte suurepärane, maitsed polnud tasakaalus ja tekstuur liialt vesine. Seega, mida iganes sa teed, ära unusta tahinit! Seekord tegin kõik nii nagu peab ja jäime tulemusega igati rahule! Sobib nii dipikastmeks kui lisandiks prae kõrvale, võileivale ja suupistetele. 

Baba ganoush

Baba Ganoush


Vaja läheb:
Tee nii:
parim baba ganoush valmib söegrillil. Aga seda saab valmistada ka tavalise ahjugrilliga. Pese ja kuivata baklažaan ja torka sellesse siia-sinna kahvliga augud. Aseta baklažaan otse lahtisele tulele või suure kuumusega grilli alla. Pööra baklažaani pidevalt, kuni see on igast küljest söestunud koorega. Testi noaga, kui nuga läbib baklažaani takistusteta, siis on baklažaan valmis. Mässi baklažaan fooliumisse ja lase jahtuda.
Eemalda baklažaani koor ja tõsta küpsenud viljaliha kaussi. Purusta kergelt saumikseriga või köögikombainis, lisa tahini, oliiviõli, hakitud küüslauk, purustatud vürtsköömned, tšilli ja sidrunimahl. Püreesta, kuni saad ühtlase siidise tulemuse. Maitsesta soolaga. Serveerimiseks puista üle värske koriandri või peterselliga ning hea oliiviõliga. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kukeseeneorsotto küpsetatud küüslauguga

Hedonistid Maldiividel

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal