Jõulutundest ja kaheksajalast

Nädala eest avastasin, et detsember on kohal, aga mida mul pole, on jõulutunne. Sõidad mööda linna, näed küll, et kõik kohad on ilusaid tulukesi täis, aga tunnet ei teki. Proovisime siis ühe jõulufilmi ära vaadata Netflixist (Christmas chronicles 2), oli igav ja tunnet ikka ei kuskil. Võtsin asja käsile ja nüüd juba hakkab vaikselt hiilima. Kohe räägin sellest lähemalt, aga enne pean endale virtuaalse pai tegema, sest ma olen eelmise nädala jooksul kõvasti kokanud ja katsetanud. Lisaks kirjutasin Umami blogisse postituse (või õigemini intervjuu) nuudlite teemal (vt SIIA). Köögikatsetustest oli minu enda jaoks kõige suurem wau-elamus ´ndujaga valged oad. No kuidas saab üks lihtne roog nii maitsev olla, see mulle pähe ei mahu! Idee on pärit Serious Eats lehelt. 


Valged oad ´nduja ja gremolata pankoga

´Nduja on vürtsikas Calabria vorts, tegelikult küll pigem vorstinaha sisse pistetud vürtsikas sealihapasteet, mis sobib suurepäraselt nii pastadesse kui pizzadele. Olen siin blogis ´ndujat kiitnud juba varem, kui ma selle pizza peale panin. Tartus saab seda näiteks Hõrk Amps Itaalia poekesest Kvartalis. Tallinnas ma arvan erinevatest Itaalia toidukaupu pakkuvatest poodidest. Kellel seda ei õnnestu saada, võib sama rooga valmistada peeneks hakitud vürtsika chorizoga (sama ei tule, aga maitsev ikka). Igal juhul üllatute, millise maitserohke roa võib saada lihtsatest valgetest ubadest.

Vaja läheb:
  • 2 tk sibul
  • 3 tk küüslauguküünt
  • 70g ´ndujat (või jupp vürtsikat chorizot)
  • 2 purki valgeid ube
  • 600ml kanapuljongit
  • suur peotäis lehtkapsast ehk kalet
  • 1spl sidrunimahla
  • 120ml panko riivsaia
  • 2+2spl oliiviõli
  • peotäis hakitud peterselli
  • riivitud sidruni koort
Tee nii:
Kuumuta pannil 2spl oliiviõli ja prae viilutatud sibulad ja hakitud küüslauk klaasjaks. Lisa ´nduja ja prae, kuni see on sulanud (või prae peeneks hakitud chorizot). Lisa kurnatud oad. Sega, kuni kõik on ühtlaselt segunenud. Lisa puljong. Keeda umbes 10-15 minutit, kuni osad oad on juba lagunenud. Lisa pestud ja hakitud lehtkapsas ja sidrunimahl. Keeda 1 minut, maitsesta soolaga ja tõsta tulelt.
Kui oad keevad, valmista gremolata panko. Selleks prae 2 spl oliiviõlis panko riivsai kuldseks. Lisa hakitud petersell ja sidrunikoor. Maitsesta soolaga. Sega ja prae keskmisel kuumusel paar minutit, kuni pannilt hakkab tulema meeldivaid ürdi-sidruni aroome. Tõsta pann tulelt.
Serveeri ube ürdise pankoga.

*****

Vahepeal sattusid meie lapsed kõik jälle koduõppele. Koolis oli üks õpetaja haigestunud ja seetõttu kõik ülejäänud õpetajad isolatsioonis. Mis tähendas, et kui õpetajaid koolis pole, siis pole ka õpilastel seal midagi teha. Minu meelest toimib see koduõpe ka ikka päris hästi. Lastele ka täitsa meeldib. Eriti kui isolatsioonis ei pea sealjuures olema, et siis peale kooli saab ikka sõpradega kokku ka. Mulle jälle meeldib, et hommikul saab kauem magada :). 

Aga jah, see jõulutunne. Kõigepealt panime terve elutoa küünlaid täis. Siis riputasime välisuksele ja köögiaknale jõuluvanikud. Siis ääristasime rõdupiirde tulukestega. Siis ilmus meie aknavaatesse naabrite hiiglaslik värviliste tuledega jõulukuusk. Siis keetsime mõned õhtud glögi. Puuviljavaagen on juba pikemat aega mandariine täis. Siis tõime keldrist ära väikse kunstkuuse ja lapsed ehtisid selle ära. No ikka nii, et kuuske pole peaaegu nähagi. Aga kõige rohkem aitas selle tunde tekkimisele kaasa vist hoopis see, et käisime tüdrukutega värskelt valminud Tartu Raekoja platsi uisuväljal uisutamas. Hiiglama tore oli. Raekoja plats on nii ilusaks tehtud (nagu igal aastal). See on täis nunnusid putkasid, mis iseenesest tekitavad juba jõulutunde. Mulle väga meeldib keset raekoja platsi põlev lõke. Ja need nunnud kanad (ühe kana nimi on muide Kukk), kelle uhkes elamises on laes kristalne lühter ja seinal Von Baeri portree :). Siis on seal üks armas majake, mille nimi on "Eesti suvi" ja selle laest ripuvad alla lugematud rohelised tulukesed. Ühes majakeses valmib glögi ja värsked vahvlid, mis on täidetud kohupiimakreemiga, peale on niristatud šokolaadi ja puistatud värskeid punaseid granaatõunaseemneid. Milline mõnus uisutamise järgne maius! Aga minu lemmikmajake on heade soovide võlumets. Või midagi sellist oli selle nimi. Selle metsa okste vahel ripuvad nii armsad soovid, et neid lugedes sulab vist küll ka kõige kalgim süda. Mõned on sellised üldisemad, nagu näiteks, "et me igal hommikul mäletaksime, kui hästi meil on läinud", mõned jälle erilisemad, nagu näiteks "et keegi ka massööre masseeriks" :). Nunnu kuubis, ma ütlen! Ja pärast käisime Kampuses söömas. Ma pole ammu juba Tartus nii hästi süüa saanud pean tunnistama. Mann võttis Kausi letist vegan bowli (oli väga maitsev), Emmy võttis Uulitsa letist juustuburgeri wrapi ja käsitöö friikad (olid samuti väga maitsvad, Emmy jõudis ainult pool wrapi ära süüa ja teise poole sõi veel suure isuga järgmise päeva lõunaks). Meie Henriga lõbutsesime Kampuse peakoka nurgas. Tellisime hunniku eelroogasid - grillitud beebi-kaheksajalad, kataifitainas krevetid, tartari, padroni piprad ja peediga burrata. Kõik oli super, ainult peedi asemel oleks meie meelest burrata juures võinud midagi happelisemat olla. No ja kuna magustoidu list oli ka väga isuäratav, siis kamba peale pistsime veel nahka kardemonised kohupiimapontšikud ja šokolaadi fondanti. Täielik success! :)

Uisuka kõrvalt saab selliseid iludusi enda kosutamiseks

*****

Vahepeal tuli meile külla kallis sugulane, kes ütles, et tahaks süüa mõnd head mereandi. Ma teadsin, et talle maitseb kaheksajalg ja tegelikult olime juba mitu korda Henriga mõelnud, et miks Umami retseptivaramust on puudu selline klassikaline ja lihtne kaheksajalaroog, nagu seda on Pulpo a la Gallega ehk Kaheksajalg Galiitsia moodi. Tegu on klassikalise Hispaania roaga, mis põhimõtteliselt tähendab liuale laotatud keedukartuli viile, neile laotatud keedetud kaheksajala viile ja peale raputatud head suitsupaprikat. Siit ta siis nüüd tuleb (pilt on tehtud paari aasta eest Mallorcal, kui seda rooga valmistasime, sest olgem ausad, Eestis on novembris non stop öö ja see pole just parim toidupildistamise olukord):


Kaheksajalg Galiitsia moodi ehk Pulpo a la Gallega

Vaja läheb:

Tee nii:
Kui kasutad sügavkülmutatud kaheksajalga, siis sulata see aeglaselt külmikus. Kui kasutad päris värsket otse merest püütud kaheksajalga, siis tuleks seda korralikult klohmida et see pehmeks keeks. Sulanud kaheksajalg pese külma voolava vee all ning keera peatasku pahempidi, et seal olev mustus eemaldada.
Aja suur pott korralikult kuumaks ja viska nõrutatud kaheksajalg potti, mis peaks korraliku plaksumise esile kutsuma. Õli ega vett pole tarvis, see tuleb kõik kaheksajala seest. Lisa seller, porgand, sibul, vürtspipar, pipar ja loorberilehed, alanda kuumust ning hauta kaane all vaiksel kuumusel 35 minutit iga 1 kg kohta. Keemise ajal tuleb kaheksajalast korralikult vedelikku välja, milles ta ka pehmeks keeb. Nüüd lisa vein ja keeda ca 10 minutit, siis tõsta potilt kaas, lisa veiniäädikas ja keeda veel ca 5 minutit. Tõsta pott tulelt, eemalda teravaotsalise noaga kaheksajala “nokk” ning jahuta kaheksajalg. Noka eemaldamist on kõige lihtsam kirjeldada nii, et tee kaheksajala peaosasse kaks lõiget – lõika läbi silmade kohalt ja silmade alt, nüüd saad noaga välja lõigata kaheksajala keskpunktis oleva noka. Viska ära ka kahe sisselõike vahele jäänud silmaosa.
Kui kaheksajalg keeb, siis koori kartulid ja keeda need soolaga maitsestatud vees pehmeks. Kurna.
Kui nii kartulid kui ka kaheksajalg on valmis, siis lõika mõlemad suupärasteks viiludeks. Laota vaagnale laiali kõigepealt kartuliviilud ja nende peale kaheksajala viilud. Raputa peale ohtralt suitsupaprikat. Lisa soolahelbeid ja soovi korral ka peenelt riivitud sidrunikoort. Nirista peale oliiviõli ja serveeri kohe.

*****

Tavaliselt oleme perega jõulude ajal ära vaadanud vist küll kõik Netflixi jõulufilmid. Sel aastal pole me nendeni aga suurt jõudnud (kui see üks juba mainitud välja arvata). Põhjuseks vist see, et muud põnevat on olnud palju vaadata ja no kui palju aega üks inimene seal teleka ees ikka jõuab veeta. Kõigepealt ilmus Netflixi kauaoodatud Crowni uus hooaeg. Ma ei jõua ära kiita, kui hästi see tehtud on. Ma elan sellesse nii sisse, et kui seal mingi jama juhtub, siis võib päriselt tuju ära minna. Siis pean endale meelde tuletama, et see asi ei puutu minusse ja võibolla pole üldse tõsigi. Aga üldiselt jääb seda sarja vaadates mulle kummitama küsimus, et kas tõesti on kuninganna oma perekondlikes suhetes nii vanamoeline ja saamatu. Ja kas Charles tõesti oli Dianale nii vastik mees. Kui see nii oli, siis on see veel palju traagilisem lugu, kui ma seni arvanud olin. Aga lõbusamatest asjadest vaatasime Henriga jutti ära kolm hooaega The marvelous Mrs Maiselit, mis räägib 60-ndatel New Yorkis koomikuks hakanud juudi koduperenaisest. Väga meeleolukas sari, soovitan, kes nalja tahab! Suur oli minu hetkeline pahameel koroona peale, kui selgus, et neljandat hooaega, mis pidi välja tulema juba selle aasta lõpus, pole veel filmimagi hakatud. Seega enne järgmise aasta lõppu pole lootustki. Ja siis vaatasime plikadega veel ära mul juba ammu plaanis olnud filmi Little women. Jube armas ja südantsoojendav. 

Aga üldiselt on mul nüüdseks tunne, et jõulud võivad tulla. Üks väike stressipall mul sellega seoses küll veel on. Nimelt jõulukingitused. Tavaliselt on mul selleks ajaks juba kindel plaan paigas, kellele, mida ja kust osta. Aga sel aastal on mu pea tühi. Ei ma tea, mida osta, ei ma tea, kust osta. Aga jäägem jõulu-zen´iks, küll see teadmine minuni üks hetk jõuab! :)

Ilusat jõuluootust!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Filmisoovitus, kaheksajalast.
https://edition.cnn.com/travel/article/my-octopus-teacher-craig-foster/index.html
Juc ütles …
Aitäh Anonüümsele filmisoovituse eest. Vaatasin treileri ära, ilus ja südamlik...
Juta

Populaarsed postitused sellest blogist

Kukeseeneorsotto küpsetatud küüslauguga

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Hedonistid Maldiividel

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga