Paradiisist (sokiseisundis)





Tervitused paradiisist. Sain ikka arvuti taha, isegi siin dzunglis on internet olemas.
K6igepealt j2lle vastukaja. Eva, olenevalt juuksurist on kas ok v6i vastik peanaha kyyntega kratsimine, m6ni teeb paremini, m6ni halvemini. Anne, nii tore, et p6nevalt v2lja tuleb jutt ja et teile tundub, et vanad kalad oleme. Ega p2ris nii ei ole, ma ikka tunnen, et kogu see v2rk on mulle kui eestlasele v2ga erinev harjumusp2rasest. Tiina, tore, et blogi leidsid, kirbud ja kaanid ei ole jah eluohtliku, aga loe edasi miks ma sokiseisundis olen... :)
Yhes6naga, eile hommikul Chiang Mais k2isid Vandud muuesumis Tai ajalugu uurimas, meie niikaua otsisime meile reedeks 66bimiskoha. Siis algas s6it metsa, tegemist on Chiang Daoga (t6lkes t2hendab see elevandi tee), mis on yks k6ige puutumatuma loodusega piirkondi Tais. Meie elamine, Chiang Dao Nest II, on imearmas otse yhe Tai suurima m2e jalamil dzungli 22res asuv bungalote kompleks. Bungalo on bambusega kaetud, seal on magamistuba (superhea voodi ja isegi tekikott) ja v2ga korralik vannituba wc (k6ige korralikum siiamaani), soe vesi jookseb ja k6ik on puhas. Meie hyttide juures on Tai restoran, Chiang Dao Nest I (600 m kaugusel) on Euroopa gurmee restoran (omanikud on briti mees ja tema Tai naine, mees on ametilt kokk, t66tanud yle maailma sel alal). Loodust siin kirjeldada ma ei suuda, see on lihtsalt silmipimestavalt ilus. Siin ei ole telekaid, raadioid vms, sest looduse h22led on nii tugevad ja annavad palju enam kui muusika. Kl 18 on kottpime, siis on terve taevas paksult heledaid t2hti t2is. 6htut s6imegi Euroopa restoranis. Oli ok, aga p2rast oli k6hus koduselt raske tunne. Siinsest toidust k6htu t2is pugides ei ole sellist tunnet kunagi. SIin saab ka korralikku kohvi esimest korda Taisoleku jooksul. 66sel jalutasime mobiiliga teed j2lgides koju tagasi (t2naseks laenasime hotellist lambi) ja l2ksime magama. Hommikus66ki saab siin niikaua kuni 2rkad, meie Henriga 2rkasime kl 10.30. S6ime hommikust, ja ronisime salasse (v2ike ajamaiake vms) p2ikest v6tma ja lugema. Pidime hakkama kohalikku koobast kylastama minema ja ytlesin Henrile, et l2hen nyyd tuppa pesema end (p2evitada oli kohutavalt palav). J6udsin ukseni, keerasin v6tit, vaatasin k2rvale ja... seal roomas minust ruttu eemale ca 60 cm pikkune kobra. Praegugi t6usevad juuksed peas pysti kui kirjutan. Sellest hetkest alates olen t2ielikus sokis. K6ndisin vaikselt eemale ja hakkasin Henrit kutsuma, ise nagu soolasammas. K2ed v2risesid, hingata oli raske ja nutt tuli peale. Nii nagu t6sine sokk ikka. Henri tuli ja aitas mu restorani terrassile, kus r22kisime managerile, mis juhtus. Manager ytles, et see on selle hooaja esimene ja et kobrat pole ta siin yldse kunagi n2inud. Tailased pidavat uskuma, et mao n2gemine toob 2nne ja et madu n2inud naine n2eb oma 6iget meest varsti. Noh, ma vaatasin Henrit. Kohale tulid mehed maopyydmise asjadega, tokk ja kott jms. Henri l2ks uudishimust kaasa, manager ka. Otsisid korralikutl k6ik l2bi, aga madu oli 6nneks l2inud. Meie anti uus elamine restoranile l2hemal (eelmine oli kohe metsa 22res). Algul ma ytlesin et pole vaja, aga manager ytles, et uskuge mind nii on parem, uskusime siis. MIna r22kisin niikaua austraalia abielupaariga (mesin2dalaid veedavad siin) kes 6petasid, mis teha, kui madu n2ed jne. Nemad olid metsas n2inud matka k2igus rusika suurust 2mblikku ja suurt skorpioni. Vot sellises looduses oleme. Nyyd k2in mina pea maas ja hirmujudinad tulevad peale kui n2en siin paljasjalgseid lapsi ringi jooksmas. Aga inimesed siin elavad, nii hull ei saa ka asi olla. Kyyl see Eesti on tore. :)
Koopa juures n2gime Vandusid. Nemad olid l2inud hommikul linde pildistama ja siis kloostrisse. Kloostris said ka nemad unustamatu elamuse, buda munk tuli ja 6petas neid pea tund aega. AInult neid, istusid kolmekesi kloostri juures ja kuulasid. Tegi isegi pisut kadedaks :), heas m6ttes. Kloostri juurde viis yle 500 astmeline trepp.
Chiang Dao koopad on kuulsad ja siia tuuakse palju turiste neid vaatama. Neid on kokku mituteist km, meie Henriga k2isime yhes lyhemas, kus on elektrivalgus. K2ikudes olid v2iksed altarid v6i pyhakojad v6i kuidas neid nimetadagi. Aga palju vaadata ei olnud. Vandud l2ksid ka pimedatesse k2ikudesse kuhu saab koos giidiga. Muljeid pole veel kuulnud, tulime siia mu l2bielamist jagama.
2rge siis muretsege, oleme ettevaatlikud.
K6ike superhead teile, homme siis matkale, elevantidega s6itma ja laup lennukiga Koh Samuile.
Juc

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
No vapustav lugu. Aga põnev ka. Mälestused terveks eluks, see on küll kindel.Tore, et viitsid kirjutada, niiiiiiii huvitav on. Seoses mao nägemisega,tuli meelde tailaste komme alatipüüda rõõmu valmistada. Olge siis elevantidega ettevaatlikud! Kui madu näed, hoia suu kinni! Ootan uudiseid. Tervitusi kõigile.
Eva ütles …
Tsau Jutake! Issver, kui hirmus lugu selle kobraga! Mind huvitab, et kuidas Sa selle kobra üldse ära tundsid? Mina tunneks vist kobrat ainult siis, kui ta oma pea (või põsed vms) on laiali ajanud. Aga ikka päris jubedad on need meil ainult loodusfilmidest nähtud elukad. Telekast on küll täitsa huvitav vaadata, aga päris elus neid kohata vist mitte nii põnev. Kui igasuguseid elukaid mitte mainida, siis elate te küll tõesti paradiisis. Kujutan ette (kuigi tegelikult ilmselt ikka ei kujuta ;) KUI ilus seal võib olla. Kadedaks teeb lausa! Kas te nüüd peale elevantidega sõitu lendategi oma peenesse villasse? Kui juba dzunglis teid niimoodi poputatakse, ei kujuta ette, mis teenindus siis veel seal on? Ootan põnevusega uusi sissekandeid!
Agnes on meil aga seebikuninganna :) Ta müüs maha kõik Sinu toodud näidised ja sai veel hulga tellimusi uutele seepidele. Broneerin siis järgnevad seebid: shokolaadi 2tk, roosi 3tk, ürdiaia 1tk, saunaseep 1tk, freesia 1tk ja oliiviõli 1tk. Ax on tubli, onju!?
Siis teine huvitav asi ka. Kujutad pilti, meile pole kuni tänase päevani veel toodud Postimeest. Helistasin esmaspäeval Postimehesse ja seal asus üks väga meeldiv naisterahvas selle probleemiga tegelema. Eilseks teatas EkspressPost, kes meile lehe peaks kohale toimetama, et sellist maja, nagu meie oma, ei olegi üldse olemas! Elame vist virtuaalses majas! Täna helistas siis naisterahvas Postimehest uuesti ja ütles, et nüüdseks on EkspressPost ka lõpuks aru saanud, et peab meile ikkagi lehed tooma ja et kõige selle jama pärast korraldas ta asjad nii, et Sina saad järgmise kuu Postimeest tasuta! Nii armas temas, onju? Ma isegi ei jõudnud veel hakata mingit kompensatsiooni küsima, kui ta teatas, et ta korraldas asjad nii. Igatahes jäi mul Postimehe töötajatest väga hea mulje ja ma loodan, et homme ka leht kohale jõuab!
PALJU, PALJU tervitusi kõigile!
Anonüümne ütles …
appi, ma minestan :D punkt
Anonüümne ütles …
Sa oled ikka väga tubli, et oma maosokki nii rahulikult kirjeldad nagu käiks see jutt hoopis kellegi teise kohta. Praeguseks ehk olete mõlemad maoga oma sokkidest üle saanud ja naudite jälle täiega elu. Taist peaks saama igasugu maomürgiravimeid osta, ei tea küll kas nad seepide sisse sobivad.
Unknown ütles …
Teil läheb seal aina kenamaks (va kobra lugu). Nii tore, et Sa loodust ja sealseid hääli kirjeldasid, kohe klomp tuli kurku. Ja üldse tundub endiselt kõik kui muinasjutt. NIIIIIIIIIIIIIIIIIIII lahe!
Se, kuidas Sa ütled, et teie ärkasite ja siis tegite seda ja vennad ärkasid ja käisid pildistamas ja kloostris jne, seda saab muiud ainult raamatutsest lugeda - hakka või reisima! :)

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kodumaine klassika - mulgipuder pruunistatud sibula ja suitsupeekoniga