pühapäev, 15. juuni 2008

Elamusi täis reis meie oma Eestimaal - maitsed, loodus ja kunst Saaremaal

Saaremaale viis meie pere seekord mitu asja koos - üks täitsa proosaline (töö) ja teine täitsa pidulik (juubel), lisasime ise omal soovil veel väikse puhkuse (enamasti küll kahjuks saime seda osa meie Manniga kahesi nautida). Endalegi üllatuseks sai sellest üks ilus ja elamusterohke reis!

Neljapäeva õhtuks olime planeerinud premeerida endid gurmeeõhtusöögiga Pädaste mõisas. Meie rõõmuks oli Pädaste uus restoran mõisakompleksi vastrenoveeritud peamajas alles nädalapäevad tagasi avatud ja nii õnnestus esimeste seas sealseid maitseid proovida. Sissetöötamisperioodi tõttu saab restoran meilt seekord andeks pooletunnise menüüootamise jms apsud. Meie kurvastuseks aga ei olnud kuskil varem mainitud (vähemalt mina ei pannud tähele), et restoran ei ole a la carte vaid table d'hote (tähendab siis põhimõtteliselt seda, et menüü annab ette mitmekäigulise õhtusöögi, mille hulgas saab teha mõningad valikud). Me ei olnud sellega arvestanud ja ei olnud seda ka soovinud. Nojah, mis siis ikka, kui juba olime kohale sõitnud ja ligi 2 tundi õhtusööki oodates imeilusat Pädastet nautinud, siis ära ka ju ei lähe. Võtsime ette 3-käigulise õhtusöögi.


Uue restorani sisekujundus on segu ajaloolisest ja modernsest, sellise väikse kiiksuga. Näiteks spetsiaalse eritellimusena tehtud lühter, kus on ära kasutatud noad, kahvlid, lusikad, sõelad, pokaalid, klaasid jne jne. Ülišikk näeb välja! Suhteliselt palju oli kasutatud klaasi, selle teemaga sobisid kokku ka restoranilaudade taga olevad läbipaistvad modernses võtmes toolid. Uhke mõisahoonega sobisid suurepäraselt kõikjal vaasides olnud kõige lihtsamad põllutaimed - tulikad, putked, tarnad jne. Vana, Meremaja restoran, mida nüüd kasutatakse vaid hommiku- ja õhtusöögiks, oli minu jaoks hubasem ja mõnusam, uus aga kindlasti stiilsem ja šikim.





Menüü, mille hulgast 3 käiku saime valida oli järgmine:

* Linnumaksa ja foie gras (nuumhane maks) terriin, sibula tartlet (väike lahtine pirukas) ja frisee salat
* Suhruherne kreem vähisabadega
* Mustsõstra sorbee (maitsestatud ja külmutatud suhruvesi)
* Aeglasel tulel küpsetatud tursafilee spinatimarmelaadi, seedermänniseemnete ja tursanaha krõpsudega

* Manna-vanilje mousse (dessert munadest ja suhkrust, tänapäeval lisatakse tihti ka koort) pistaatsia jäätis, passioni kreem, pohla konfii (suhkrus säilitatud marjad)

Henri valis nr 1, 2 ja 4 ning mina 2, 4 ja 5.
Seekord võin etterutates öelda, et toidud olid head, aga mitte midagi ennenägematut. Sisaldasid üksikuid maitseröögatusi, aga (peale magustoidu) ei moodustanud ühegi käigu eri osad ühtset tervikut. Peale õhtusööki oli isegi veidi tunne, et rahast hakkas kahju. Näiteks Stenhusi või Ö puhul sellist tunnet ei tekkinud, kaugel sellest!




Peakokk tervitas meid jaanalinnuvardaga friseesalatil. Jaanalind oli äärmiselt maitsev, pehme, suussulav, õrnalt magus.
Terriin oli hõrk, sibula tartleti osas ei saanud ma küll aru, miks seda nii nimetati - tegu oli lihtsalt maitsva sibula kuhjakesega. Kõrval oli tugevamaitseline vaarikabalsamico kaste, mis sobis muidu maheda terriini juurde hästi.

Suhkurherne kreem oli maitsev, täitsa suhkurherne maitsega :). Peal oli piimavaht, mis on ilus, aga ei maitse üldse kuidagi. Ja sees hulpis 2-3 vähisaba, mis olid täpselt nii head, kui ühed vähisabad on.
Tursafilee mulle meeldis, maitsev, hõrk ja mahlakas valge kala, mõnusa kastmega, sobis basiilikuga. Spinatimarmelaad oli ilus, aga ei maitsenud meile kummalegi eriti. Tursanaha krõpse sööks valge veini kõrvale teinegi kord.
Manna-vanilje mousse oli soe, vanilline, pehme. Lubatud pistaatsiajäätis ei olnud küll pistaatsiajäätis. See oli oranž passioni maitsega (passioni kreemi, mis menüüs välja oli hõigatud, ei olnud kuskil näha, ju see oli jäätise sisse segatud :)) ja vanilje seemnetega. Suurepärase maitsega. Veidi rosinalaadsete hapude pohladega väga liialdada ei tahtnud, oleks hapu jäätise ja magusa mousse maitsed ära tapnud. Mann sõi need hea meelega ära.
Vot selline käik siis meil! Plussiks peab ütlema, et kuigi lastemenüüs oli kartulipuder lihapallidega, siis meile tehti Manni soovi kohaselt siiski pasta oliiviõliga, mis maitses hästi.

Õhtusööki oodates sai jalutatud Pädaste imelises aias, nauditud õhtust päikest merel ja soojendatud end Pädaste piparmündist tehtud aromaatset teed juues (see läheb kindlasti Peedul kordamisele - oma aia piparmünt ja värsked apelsinikoored), kohatud hulgaliselt ilusaid viinamäetigusid ja kuldseid kiilikesi.



Järgmisel hommikul oli päiksepaisteline ilm ja meie Mariaga külastasime Kuressaare turgu. Turult saime ka selle reisi suurima maitseelamuse - topsitäie kohalikke Orissaare maasikaid, mis olid niiii magusad. Olin juba ära unustanud, et maasikad on tegelikult nii head!


Kuna aega jagus, siis sõitsime Mariaga veidi mööda Saaremaad, sattusime 1407-ndast aastast pärit Kaarma kirikusse ja külastasme Good-Kaarma käsitööseebi talu. Tagasi Kuressaaresse jõudnuna võtsime ette kohustusliku käigu linnusesse, möödudes sealjuures äsjaavatud väiksest Ekesparre residents-hotellist ja selle vastas asuvast imeilusast kodust.



Õhtul seadsime sammud iidsesse Muhu külla - Koguvasse. Veetsime järgneva öö ja päeva Pärdi talu kodumajutuses, mis on nagu muinasjutt. Veidi metsik, romantiline ja kodune. Alates 1994. aastast peab selles talus kodumajutust üks väga meeldiv Soome proua, kes ühtlasi peab sealsamas kõrval ka Koguva kunstitalli. Õhtustasime üle aia asuvas Vanatoa talurestoranis, mida kõigile kindlast soovitan (minu tellitud toorjuustuga täidetud kana oli viis keele alla). Õhtul tegime kaminasse tule, jõime veini ja vaatasime jalgpalli EM-i.


Hommikul oli ilm täiesti ära pööranud. Vihma muudkui sadas ja sadas ja ära see lõppeda ei kavatsenudki. Otsustasime külastada kunstitalli, kus oli sel päeval Piret Rohusaare näituse "Värvid vein jazz armastus" avamine. Meie jaoks oli see tõeline leid Eesti maalikunstis. Tema maalid muusikutest nö in action olid nii vaimustavad, et jäime neid sinna oma tunniks ajas vaatama.
Reis lõppes meeleoluka juubelipeoga Saaremaa maanurgas iidses popsitalus ja kulmineerus minu jaoks, kui kl 3 öösel 35 noort eestlast lõkke ümber kätest kinni hoides täiesti kõrist "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ja "Koit" laulsid!

4 kommentaari:

Pille ütles ...

Tunne, et rahast oli veidike isegi kahju, on muidugi kurb. Huvitav, kas tõelise turismihooaja alates asendub praegune menüü a la carte menüüga? (Meil oli piiratud menüü, aga käisime jaanuaris, nii et ka külalisi vähe). Ise igatsen küll tagasi, see mõisakompleks ise jättis väga hea mulje..

PS Kas Sa seda Koguva talurestorani seal Saaremaa söögikohtade teema all ei tahaks mainida? Kindlasti paljudel suvel sõit Saaremaale ees, oleks abiks..

Juc ütles ...

Mõis ise oli tõesti super, tahaks kindlasti ööbida seal kunagi! Mina ei saanudki aru, kas nad kavatsevad a la carte'i suve pakkuda või ei. Äkki oli asi ikkagi selles, et restoran alles nii "verivärske".
Panen Koguva restorani Nami-namisse! Aitähh!

Anonüümne ütles ...

Tänan väga. Oli kohe huvitav lugeda.Mina jääksin muidugi sellise menüüga nälga,aga proovida tahaksiń küll.Ei ole veel otsustanud,kas tühja või täis kõhuga. Tervitades kahupea.

Juc ütles ...

Tore, kui huvitav lugeda oli, kahupea. Tee nii, nagu Henri, tuneeta maitseid tühja kõhuga, mine ära sama tühja kõhuga :) ja mine söö ettejuhtuvas pubis peale ühed kanatiivad :)