Tagasi Eestimaal, Itaalia päike südames
Eluga tagasi. Veidi pronksjas jume nahal, veidi sooja mu põhjamaiste kontide vahel ja mälestused lõunamaisest köögist minu sees. Iseenesestmõistetavalt võtab kogu nähtu ja kogetu õiglane kirjapanemine ja edasiandmine rohkem aega kui tänaõhtune pooltund arvuti taga. Nii et Toskaana ilu ja võlu peab veel veidi ootama. Aga seniks vastake küsitlusele lehe paremas ääres.
Itaalias prosciuttot, salamit, pecorinot, gorgonzolat, raviolit, balsamicot jms süües tekkis ikka ja jälle minu pähe küsimus... Eestis on nii palju nii häid toite (ma ei räägi kaerakile ja kamakäki maailmale söödavaks tegemisest, millega meie tippkokad saavad kahtlemata ka suurepäraselt hakkama, räägin hoopis millestki palju lihtsamast ja igapäevasemast), aga Eestimaauudistajad neid siit otsida ei oska, kuna neid ei ole reklaamitud. Pean tunnistama, et prosciutto on maitsev, aga mina valiksin maasuitsusingi; salami on suurepärane, aga mina eelistaksin põdralihast täissuitsuvorsti; ricotta on hea, aga kohupiim veelgi parem; toskaana kuulus sai on huvitavalt krõbe, aga meie värske sai meeldivalt pehme ja aromaatne... Ja nii võikski jääda jätkama. Itaalia on suutnud aegade jooksul neist toitudest teha hiti, aga meil pole ühtki hitti. Miks kirjutavad maailma kuulsamad reisigiidid ikkaveel, et Eestis süüakse veidi hirmuäratavat verest tehtud vorsti ja keedetud kapsast. Me ei söö ju päevast päev seda. Itaallased söövad ka vahel igasuguseid judisemapanevaid sisikondi ja kummalisi linde-loomasid, aga see ei ole ju see, mille pärast Itaalia kööki hinnatakse. Nagu näha, olen ma selle teema enda peas väga kirglikuks mõelnud. Kuuleks hea meelega ka teie arvamusi!
Itaalias prosciuttot, salamit, pecorinot, gorgonzolat, raviolit, balsamicot jms süües tekkis ikka ja jälle minu pähe küsimus... Eestis on nii palju nii häid toite (ma ei räägi kaerakile ja kamakäki maailmale söödavaks tegemisest, millega meie tippkokad saavad kahtlemata ka suurepäraselt hakkama, räägin hoopis millestki palju lihtsamast ja igapäevasemast), aga Eestimaauudistajad neid siit otsida ei oska, kuna neid ei ole reklaamitud. Pean tunnistama, et prosciutto on maitsev, aga mina valiksin maasuitsusingi; salami on suurepärane, aga mina eelistaksin põdralihast täissuitsuvorsti; ricotta on hea, aga kohupiim veelgi parem; toskaana kuulus sai on huvitavalt krõbe, aga meie värske sai meeldivalt pehme ja aromaatne... Ja nii võikski jääda jätkama. Itaalia on suutnud aegade jooksul neist toitudest teha hiti, aga meil pole ühtki hitti. Miks kirjutavad maailma kuulsamad reisigiidid ikkaveel, et Eestis süüakse veidi hirmuäratavat verest tehtud vorsti ja keedetud kapsast. Me ei söö ju päevast päev seda. Itaallased söövad ka vahel igasuguseid judisemapanevaid sisikondi ja kummalisi linde-loomasid, aga see ei ole ju see, mille pärast Itaalia kööki hinnatakse. Nagu näha, olen ma selle teema enda peas väga kirglikuks mõelnud. Kuuleks hea meelega ka teie arvamusi!
Kommentaarid
Reisil olles kindlasti proovin uusi ja huvitavaid, aga on väheseid asju, mis keele alla viiksid ;)