Minu grillijutte maalt ja merelt...

... saab Postimehe Grillilisa vahendusel koos eksootiliste näpunäidete ning retseptidega lugeda siit.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas me Aladdini muinasjuttu sattusime ehk lugusid Fezist Marokost

Kujutis
Teate mis? Me polnudki enne mitte kunagi veel Marokos käinud. Meie plaanides aga oli Maroko juba ammutest aegadest. Samas kuna meil oli selline kummaline sisetunne, et Maroko võib meile meeldida, aga võib ka mitte, siis nii see plaan seal plaanide seas aastate viisi edasi tukkuski. Meil oli õigus, mõnes mõttes oli Maroko väga äge ja meil on hiiglama hea meel, et me seal (ära) käisime, aga mõnes mõttes on meil ka väga hea meel, et me veetsime Marokos vaid neli ööd ja mitte rohkem. Miks, see selgub asjade käigus.  Sihtkohaks oli meil ette võetud Fez, mis asub sisemaal Atlase mägede vahel. Fez on olnud ajalooliselt ka Maroko pealinnaks, ühtlasi on tegu kultuuri, käsitöö, kunsti ja usu keskusega. Lisaks asub Fezis vist lausa maailma suurim medina, kus on ligi 10 000 pisikest tänavat. Medina on siis see ajalooline linnakeskus Araabia linnades, kus on nii kitsad tänavad, et autod sinna ei mahu ja tänase päevani veavad asju muulad ja eeslid (mis tähendab, et medinas kõndides on alati...
Loe edasi »

Croquembouche ja aeg jõulukinke jagada!

Kujutis
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Loe edasi »

Kahte moodi vaarikane toorjuustukook

Kujutis
Küpsetamise-keetmiseisu hakkas juba üle äärte ajama. Aga ei olnud sattunud sellisesse kööki, kus oleks piisavalt ruumi, vahendeid ja vaba voli. Michelle´i juures Sydneys just selle ma leidsingi. Suure suurepäraselt sisustatud köögi, mille tegelik omanik, Michelle´i kokandusgurust ema, oli oma teisele tütrele USA-sse külla sõitnud. Kasutasin kohe teisel päeval juhust ja küpsetasin kooki. Eesti moodi kohupiima siin Austraalias ei ole, niisiis küpsetasin toorjuustukoogi. Idee sain ühest kokaraamatust Michelle´i raamaturiiulil. Tegin veidi omamoodi ja jagan nüüd seda moodi ka teiega. Pealkirjas on kirjas "kahte moodi", kuna sedasama kooki saab teha nii küpsetamata kui küpsetatult. Kui küpsetatud versiooni teha, pole zelatiini vaja. Meie perele meeldib viimane variant rohkem. Vaja läheb: 250 gr magusaid küpsiseid 150 gr võid *** 2 spl želatiini 500 gr (pehmemat sorti) toorjuustu 80 ml sidrunimahla 300 ml vahukoort 150gr suhkrut 250 gr vaarikaid 4 spl suhkrut Purusta küpsised peene...
Loe edasi »

Kukeseene bruschetta, suvine kiusatus

Kujutis
Kõik sai alguse sellest, et olin ilma igasuguse plaanita turult koju vedanud kotitäie imearmsaid väikseid kollaseid kukeseeni. Ja kui ma siis kodus end Liina alati mõnusate lugudega premeerisin, sain ma tänu tema valmistatud saiatriole aru, mis neist kukekatest kohe saama hakkab - kiired bruschettad. Kiire kontroll, kas valget veini on... olemas! Aknast pilk põlevale lõkkele, milles hõõguvad söed lubasid kiireid maitsvaid grillsaiu. Mis siis ikka... taluvõi, seened, aiast värsket tüümiani, paar küüslauguküünt, pisut sidrunikoort ja valmis. Nagu kiirete ja heade suviste hõrgutiste puhul ikka, mingit imet siin pole. Täpsete kogustega retsepti samuti mitte. Vaja läheb: mõned viilud head saia suur hulk kukeseeni veidi taluvõid veidi oliiviõli paar küüslauguküünt mõned noored valged väiked sibulad punt värsket tüümiani soola ja pipart Kuumuta pannil või ja oliiviõli segu. Haki küüslauku ja sibulat, prae läbipaistvaks. Lisa seened, prae, kuni üleliigne vesi on ära auranud. Lisa hakitud tüümi...
Loe edasi »

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik...
Loe edasi »