Saabusin äsja tagasi paaripäevaselt ürituselt, mis sai asjaosaliste seas endale auväärt tiitli "parimaid Jaanipäevi ajaloos". No ei tea, mis selle hea sünergia tekitas, kas ilus ilm, Eestimaa kaunis loodus, toredad inimesed, laste korraldatud taidlusetendus, maitsvad road või kõik kokku, aga see polegi oluline. Miks ma sellest siin, oma toidublogis kirjutan, on see, et meie muidu üdini kodumaine Jaanipidu, oli sel korral väikese Itaalia touch´iga, nagu vanameister Imre Kose tavatseb öelda. Nimelt olid suve kõige tähtsamale üritusele saabunud kohale ka kallid sugulased Itaaliast ja seda koos sealsete hõrgutiste ning hasartse toidussesuhtumisega. Eesotsas perepea Lucaga, kelle käe all ka kõige tavalisem sidrun tõeliseks gurmeesalatiks võlutud sai.
Lisaks oli onupoeg Ants oma lambakasvatusest tähtsa päeva puhul ühe 5 kuuse tallekese eraldanud ning suitsetas teda pikalt puju sees kohalikus suitsuahjus. Tulemuseks tõeliselt mahlakas suitsuliha, mida ka need, kes lambalihast tavaliselt ringiga mööda käivad, ikka uuesti ning uuesti ette tõstsid.
Aga Itaaliast... kõigepealt jäid asjaosalised pisut hiljaks, kuna nad olid läinud Karilatsi forellipüüki, et forelli
carpaccio jaoks kasutatav kala võimalikult värske oleks. Ja siis välkusid mõnda aega teravad noad, suurele liuale lõigati õhukesed kalaviilud, peale ohtralt sidrunimahla, soola ja pipart, ürte (tüümiani, punet nt) ja head oliiviõli.
Järgmisena pani Luca lauale suure hunniku jahu, tegi keskele augu, valas sinna soola, oliiviõli ja vett, ning segas taignaks. Sõtkus seni, kuni tainas oli päris tihe. Sealt said siis võetud tükid, need veinipudeliga õhukeseks õhukeseks pannkoogilaadseks rullitud ja kiirelt kahelt poolt ära grillitud. Nii valmis traditsiooniline suveleib Piadina.
1 kg jahu
ca 25 gr soola
ca 150 ml vett
ca 50 ml oliiviõli
Kui on niiske ilm, siis veidi vähem vett, kui kuiv, siis rohkem. Tunde järgi, noh!
Kõik kokku segada tihkeks taignaks, rullida õhukeseks ja grillida kiirelt kuumade süte kohal mõlemlt poolt
Kui kuumad piadinad grillilt saabusid, tõsteti lauale suur kotitäis omatehtud salaamit. Nimelt peab Luca õde Toskaanas farmi ja tema kasvatas siis Luca pere jaoks seal suureks sea nimega Franco. Kui Franco piisavalt suureks sai, ehk siis eelmise suve lõpus, sai temast hulk salaamit tehtud. Oma pool aastat kuivasid Franco vorstid Toskaana farmis, kuni nad lõpuks omanikuni jõudsid. Mõnusad salaamiviilud sobisid kuuma piadinaga nagu valatult. Mitte unustada külma roosat veini muidugi!
Samal ajal podises toas pliidil juba mitmendat tundi (kokku koguni 5) üks teine Francost tehtud salaami, paks ja krussis, tõsiselt rammus suutäis. Sellist keedetavat salaamit nimetatakse sealkandis väidetavalt Zampone. Kui vorst ära on jahtunud, koorisime tema ümbert ära pehmeks keenud soolikaümbrise ning lõikasime viiludeks, et nautida teda tumedal leival marineeritud sibulaga.
Et Jaanipäeviti ikka liha grillida tuleb, siis oli ka meie itaallastel mõned mahlakad sealihakäntsakad ette valmistatud - olid teised pisut enne potis seisnud koos soola, pipra, oliiviõli, sidrunimahla ning ürtidega (tüümiani, pune, rosmariini ja mürdi seguga). Grillil kaunilt kuldseks ning lauale.
Järgmisena sattus meistri nina alla kuhi suuri kollaseid sidruneid. Valmis midagi, mis meie suvisele lauale nüüdsest kindlasti tulevikuski tee leiab. Nimelt lõikas Luca sidrunid õhukesteks viiludeks ning laotas suurele vaagnale ühe kihina. Peale soola, pipart, veiniäädikat ja head oliiviõli. Ja ongi kõik! Uskumatult maitsev salat. Sama võib teha ka apelsinidega ning pipra võib välja vahetada ka mõne sobiliku ürdi vastu, nt tüümiani või pune. PS! Luca väitel sobib seda salatit teha ainult neist suurtest paksu krobelise koorega sidrunitest, mida praegu meie kaubanduses kõvasti leida võib.
Samal ajal grillis Luca abikaasa Anu juba saiu traditsiooniliste
bruschettade tarvis. Peale peenekshakitud kobartomatid, veidi basiilikut, küüslauku, soola-pipart ja oliiviõli. Tomatisegu grillitud saiale ja valmis!
Viimasena saabusid grillilt tomatid, mis olid poolitatud, väikse soolaga maitsestatud, siis grillil pruunistatud ning lõpuks veiniäädika ning oliiviõliga üle valatud. Braavo!
Kõik iseenesest ju väga lihtne, eksole. Aga kujutage ette, kui seda kõike teeb üks pesueht itaallane, kes ise toidust siiras vaimustuses on ning taustaks lugusid veinivalmistamise ning Itaalia toiduainete kohta räägib, siis on tegu juba tõelise elamusega! Keskööl metsaveerelt leitud 6 helendavat jaaniussi andsid ka oma väikse panuse! :)
Kommentaarid
Ja see veinipudeliga taina rullimine on üks parimaid nippe, et lõpptulemus oleks kordades parem kui kodus tainarulliga tehes ;)
Lucale pakuti ka varianti, et otsime kuskilt ka taignarulli, aga ta ei olnud huvitatud :)
Päikseliste tervitustega ülisoojast Londonist,
Eva-U
P.S ja Kalle palus veel kindlasti öelda, et talle meeldis eriti foto Vandust ja palus kõigile jaanipäeval osalenud sõpradele saata suhkrust magusamad tervitused!