Sõbrad sügiseses Luxis ja oliivi-focaccia

Käesolev nädal on nagu pool puhkust. Meil oli esmaspäeval nimelt siin Kõigi Pühakute päev ja teisipäeval Kõigi Hingede päev ning seetõttu kohe 4 vaba päeva järjest. Mida me ka suurepäraselt ära kasutasime, sest meil käisid külas kallid sõbrad - minu õde Eva oma laste Agnese ja Robertiga otse Londonist :). Nüüd kavatsen veidike pätti teha ja suunata teid selle lookese asjus Eva blogisse, kus tema imeilusaid fotosid täiendab tema suurepärane jutustamisoskus. Sealt saab näha, milline sügisene Lux välja näeb ja kui vahvalt me siin need 3 päeva aega veetsime.

Kõrvitsate, Halloweeni ja värviliste lehtede aeg

Ise oskan lisada vaid mõned väiksed märkused. Kuna siinkohal on enamasti tegu siiski toidublogiga, siis täpsustan, et tuhatriibuga juust oli Morbier ja pealt kollakas kera, mida Burgundia Marciga kasteti, oli Trou du cru. Esimest oli meie pere juba varem proovinud, meeldis hästi. Aga teine oli tõeline hea üllatus, seda hakkame nüüd kindlasti aegajalt ostma. Kallid sõbrad saabusid otse Londonis, soolaleivaks kaasas tuliuus Jamie Oliver raamat "30 minuti eined". Olen nüüd seda sirvinud nii hommiku- kui õhtulektüüriks ja pean ütlema, et sealt proovin nii mõndagi ära. Jamie kohe oskab lihtsatele roogadele hoogu ja särtsu lisada.

Kunstinäitusel käisime Villa Vaubanis. Seal juhtus meiega ükskord varem selline naljakas lugu, et tahtsime näitusele minna kl 20.30, pool tundi enne hoone sulgemist. Piletimüüja ptles, et "jah, muuseum sulgemise aeg on kl 21.00 küll, aga kell ongi peaaegu nii palju ja seepärast meid sisse ei lasta". Situatsioon tegi meile nalja ja läksime sama targalt minema. Nüüd siis saime näitusel käidud. Nüüd, kui laupäeval Viandenis käisime ja tahtsime üles mäe otsa köisliftiga (või mis iganes see ka pole) sõita, juhtus midagi sarnast. Nimelt oli parajasti pooleli oktoobri iimane päev ja lift pidi töötama novembrini. Suletud piletiluugini jõudnud, teatas üks mees, et lift on suletud. Mina küsisin, et miks. Tema vastu, et novembrist alates ongi lift suletud. Mina ütlesin, et 31. oktoober on ju ja tema vastas, et "noh, ongi ju peaaegu november" :). Tundub, et neil ongi siin selline komme aega endale meelepärasel kombel moonutada :).

Suur musta oliivi sõber Agnes ostis endale maiustamiseks pirakad maitsestatud oliivid, aga need osutusid niisama nosimiseks liiga tugevamaitselisteks. Nii juhtuski teisipäeval üks tore kokkusattumus - nimelt sattusin parajasti netist lugema ühte imelihtsat focaccia retsepti (suur tänu retsepti eest!), samal ajal mõtlema selle üle, mida veinikõrvast külla kaasa viia ja samal ajal selle üle, mida nende ilusate oliividega peale hakata. Ja mõtlesingi välja - oliivifocaccia. Retsept on tõeliselt lihtne ja väga maitsev. Soovitan proovida, kui oliive pole käepärast, siis mõne muu täidisega. Vaja läheb:

1 pakk kuivpärmi

1 tl suhkrut

ca 1 tass käesooja vett

ca 2 tassi ehk ca 5 dl jahu

1 dl oliiviõli

natuke soola

paar peotäis musti oliive

3 küüslauguküünt

1 spl tüümianit

3 spl riivitud parmesani

Sega pärm suhkru ja veega. Oota 5-10 minutit, kuni segu kihisema hakkab. Lisa pool jahukogusest, sega läbi. Lisa oliiviõli, sega läbi ning siis lisa ülejäänud jahu. Sõtku, kuni tainas on sile ja sitke. Määri kauss õliga, pane tainas kaussi umbes 1 tunniks kerkima.

Suru taignast liigne õhk välja, sõtku taignasse tüümian, hakitud küüslauk, riivitud parmesan, 2/3 oliividest ja suts soola. Määri lai ahjuvorm õliga ja suru tainas sellele ühtlase kihina laiali. Suru peale ülejäänud oliivid ning nirista veidi oliiviõli. Küpseta 230 kraadi juures, kuni focaccia pealt ilus kuldne on.