Tükike kuuma Brasiiliat - Vatapà ja acarajé

Paari aasta eest Brasiilias olles kohtasime Rio tänavatel tõeliselt ümmargusi suurte kullast ehetega Bahia kandist pärit mustanahalisi naisi heledates pitsilistes rõivastes. Brasiilia köök oli meie aastase ümbermaailmareisi suurim üllataja, just heas mõttes. Iga päev oli kõht head-paremat täis ja nii juhtuski, et kui tädid suurtes pottides oranži vatapàd puulusikaga keerutasid ja hiiglaslikul pannil mullitavas kollases palmiõlis acarajépätsikesi keetsid, jäid meil nad söömata. Kuna me otseselt Bahia kandis ei käinud ka, siis jätsime sealse köögi järgmiseks korraks. Juhuks, kui peaksime sinnakanti ise sattuma. Aga paari nädala eest käisid meil külas kaks toredat noort brasiillast, kellega tuli jutuks, milliseid kohaliku köögi hõrgutisi me proovisime ja milliseid mitte. Ja küll nad olid üllatunud, et me polegi neid kahte traditsioonilist rooga proovinud. Tegu on siis Bahiast pärit tänavatoiduga – palmiõlis praetud silmubadest õhulised pirukad ehk acarajé ja selle vahele käiv kreveti-pähklikreem vatapà. Palmiõlil on siinkohal äärmiselt oluline roll ja ilma selleta ei tule kumbki neist roogadest päris õige välja. Uudishimu ei andnud mulle enam armu ja nii ma nad ära proovisingi.

Etterutates võin öelda, et nende ubade kestast eemaldamine oli üks minu elu tüütumaid töid. Ma mõtlen, et minu vanaemale oleks see meeldinud. Selline zen tegevus kui rahuliku loomuga oled. Täiesti elavalt kujutan teda ette istumas elutoas, küünarnukid mõnusalt lauale toetatud, ümber laua mõned mõnusad jutukaaslased ja muudkui nokitseks. Mina tahan oma iga tunniga jumal teab kui palju erinevaid asju korda saata, nii et see ei ole töö minu jaoks. Kuigi tuleb tunnistada, et paaritunnise töö tulemusena saavutasin isegi mõningase vilumuse. Aga siiski – eemaldada ükshaaval poole kilo pisikeste ubade kestad, ei ole minu arusaam lõbusast ajaviitest. Kui kellelgi on mõni hea nipp, kuidas seda kiiremini teha, oleksin nõuannete eest väga tänulik. Netist lugesin küll, et tuleb aga köögiräti sisse panna ja hõõruda. Aga sellise tegutsemise tulemus olid pisikesed tükid suure hulga kestade vahel, mida oli eriti tüütu välja noppida.

Tulemus on ääretult põnev. Täiesti uued maitsed, ei meenuta mitte midagi muud. Võtad esimese ja mõtled, et hmmm... huvitav. Aga siis haarad juba teise järele! Soovitan ette võtta just sellised väiksed pätsikesed, nagu mul, sest tänu ohtrale pähklile, kookospiimale, ubadele ja palmi- ehk dendeõlile on tegu tugeva suutäiega.
Vatapà jaoks:
100 gr krevette (enamasti kasutatakse kuivatatud krevette, aga vahel ka värskeid. Meile kuivatatud ei meeldi, seega sai katsetatud värske krevetiga)
400 ml kookospiima
60 gr röstitud maapähkleid (kooritud ja soolata)
60 gr röstitud kašuupähkleid
1,5 spl värsket peterselli
1,5 spl värsket koriandrit
1 suur tomat
1 väike sibul
3 spl palmiõli
1 spl oliiviõli
80 ml jahu
0,5 spl riivitud värsket ingverit
1 tl tšillihelbeid
Soola

Purusta saumikseriga ühtlaseks massiks maapähklid, kašuupähklid ja krevetid. Teises kausis purusta saumikseriga tomat, sibul, koriander ja petersell. Kolmandas kausis sega pool kookospiimast kokku jahuga, sega, kuni saad ühtlase segu. Kuumuta ülejäänud kookospiim, aga ära keema lase. Sega jupihaaval lisades ja pidevalt segades juurde kookospiima-jahusegu. Seejärel lisa tomatisegu, sega ühtlaseks. Viimasena lisa kreveti-pähklimass. Sega, kuni saad ühtlase paksu massi. Mina kasutasin selleks veel korra saumikserit. Lisa ingver ja maitsesta soolaga, segades ja kuumutades. Peale paari minutit lisa õlid. Sega ühtlaseks, lase keema minna. Keera kuumus madalamaks, sega pidevalt, kuni vatapà muutub paksuks kreemiks. Kui segu tundub liialt paks, lisa veidi kookospiima. Pane jahtuma ja acarajéd ootama.

Acarajé jaoks:
500 gr kuivatatud silmubasid (ingl kl black eyed beans)
1 keskmise suurusega tomat
½ sibulat
1 tl tšillihelbeid
2 küüslauguküünt
0,5 spl soola
200 ml palmiõli ja 200 ml rapsiõli praadimiseks (tegelikult kasutatakse Brasiilias selleks ainult palmiõli, aga sellele, kes pole selle üsna tugevamaitselise õliga veel harjunud, sobib paremini segu kahest)
Serveerimiseks hakitud tomatit, vürtsist tšillikastet ja soovi korral praetud krevette.

Pane oad külma vette 24 tunniks. Soovi korral võid vette koos ubadega ligunema jätta ka loorberilehe ja küüslauguküüne. Vaheta vett mitu korda, iga kord ubasid hõõrudes, et kestad lahti tuleksid. Lõpuks pead siiski aega varuma ja pead iga oa ükshaaval lahti harutama. Istu kohe heaga teleka ette maha ja otsi mõni hea saade. Kui oad lahti riietatud, purusta nad saumikseri või köögikombainiga koos tšilli, sibula, küüslaugu, soola ja tomatiga ühtlaseks kreemiks. Pane mikser ära ja hakka puulusikaga segu alt üles lööma kuni selle kogus muutub kahekordseks ja kontsistents õhuliseks. Nüüd kuumuta kahe õli segu ja tõsta märja lusikaga sellesse taignapallid. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Serveeri neid soojalt – lõika pooleks, tõsta vahele jahtunud vatapàd, veidi hakitud tomatit, mõned tilgad vürtsikat tšillikastet ja soovi korral praetud (kuivatatud) krevette!
Allikas: terve hulk erinevaid retsepte internetiavarustest!