Jaapanipärased tuunikalasuupisted mustade seesamiseemnetega

Jaapan on vist praegu meie kõigi meelel. Oleme mõttes jaapanlastega, kes viimase pooleteise nädala jooksul on pidanud nii palju kohutavat läbi elama ja teisest küljest oleme õnnelikud, et me ise kõigest sellest nii kaugel oleme. Mina vähemalt tunnen nii! Täpselt aasta eest olime ise Tokyos ja nautisime aasta ilusaimat aega, sakura kirsiõitevahtu. Aega, mil jaapanlased ise just eriti õnnelikud on ja parkides kirsiõitepiknikke hanamisid peavad. Sel aastal aga ei tulnud kirsiõied nende juurde rõõmupidudega nagu tavaliselt.

DSC_0046 copy

Jaapani köök on tingimata üks meie pere lemmikuid ja iga söömaaeg Jaapanis oli täiesti eriline nauding. Sellele mõeldes valmistasin ühel päikselisel päeval ühe jaapanipärase suupiste – tuunikalakuubikud mustade seesamiseemnetega. Hoian pöialt, et elu Jaapanis normaliseeruks kiiresti ja et looduskatastroofid selle saareriigi ometi rahule jätaksid!

DSC_0027 copy

DSC_0031 copyDSC_0033

Vaja läheb:
500 gr värsket tuunikala
1 tl wasabi pastat
1+1 tl toiduõli
50 gr musti seesamiseemneid

Kastme jaoks:
2 cm tükks värsket ingverit, peenteks ribadeks lõigatult
2 spl sojakastet
2 spl mirin äädikat
¼ tl seesamiõli
1 tl wasabi pastat

DSC_0009

Kastme valmistamiseks sega kõik koostisosad kokku.
Lõika tuunikala ca 2cm*2cm kuubikuteks. Sega kausis kokku wasabi ja 1 tl õli. Lisa tuunikalakuubikud, sega hästi läbi. Vala peale seesamiseemned ja keeruta seni, kuni kalatükkidel on kõik küljed nendega kaetud. Määri pann õhukese õlikihiga kokku ja kuumuta. Prae kõiki kalatükke veidi igalt küljelt, kõik kokku mitte rohkem, kui 2 minutit. Seest peavad tükid ilusti heleroosad jääma! Pista iga tüki sisse suupistetikk ja serveeri kastmega!

Kommentaarid

Eva ja CO ütles …
Nii ilusti kirjutasid Jaapani kohta. Ma olen ka mõttes nendega ja loodan, et nad kiiresti sellest vapustusest toibuvad. Loodus ikka aeg-ajalt näitab, kes on maailmas peremees. Kahju, et see juhtus ja kahju, et see juhtus just jaapanlaste lemmik ajal - kirsside õitsemise ajal. Robi koolis korraldatakse heategevuslikku korjandust Jaapani heaks ja esmaspäeval on selle puhul lausa koolivormivaba päev ja kõigil, kes kooli vabas vormis tulevad, palutakse annetada vähemalt 1 nael. Kõik ikka Jaapani heaks. Nii armas mõte minu meelest.
Unustasin peaaegu, et retsetpi nüüd ära :) See tundub olevat täielik maiuspala tuunikalasõpradele. Ma juhtumisi tunnen ühte sellist väga hästi ;) Katsetan kindlasti!

Kallistan,
Eva-U
22. märts 2011, kell 15:35
Merit ütles …
Super retsept! Huvitav, kas Jaapanil oleks miskit kasu sellest, kui ma Stockmannist hirmkallist tuunikalafileed ostaksin? Eks vist proovida tasuks..;)
22. märts 2011, kell 15:44
Juc ütles …
Eva, Robi kool tegutseb tõesti väga kenasti Jaapani aitamiseks. Sa võid siis Robile selle Jaapani päeva õhtuks pakkuda jätku - jaapanipärast rooga tema lemmikkalast :). Kallistan vastu!
Merit, ma usun, et kui sa seda hirmkallist fileed tööteldes häid mõtteid Jaapanile saadad, siis grammike ikka on! :) Hinna poolest on kasu arvatavasti ainult Stockmannil sellest :).
22. märts 2011, kell 16:01
Anonüümne ütles …
Aga mul on üks küsimus - mis on mirin äädikas? ;)

Kristina
24. märts 2011, kell 12:02
Juc ütles …
Mirin on toiduvalmistamiseks kasutatav Jaapani riisivein, madala alkoholisisalduse ja veidi magusa maitsega.
24. märts 2011, kell 12:38
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »