kolmapäev, 30. märts 2011

Jalutuskäik Pariisis

Vahelduseks veidi reisijuttu, polegi ammu midagi sellist kirjutanud! Ja palju pilte, mis sellise lookese puhul eriliselt olulised on! Loodan, et saan Teiega niimoodi natukenegi meie mõnusast Pariisi-nädalalõpust jagada.

Olen käinud Pariisis talvel ja olen käinud Pariisis sügisel. Ükskõik, mis aastaaeg ka on, Pariis meeldib mulle alati metsikult. Seal on nii palju avarust ja õhku, samas ka küünarnukitunnet ja suminat, silmale on ta ilus vaadata ja õhk on ajaloost ja kultuurist mõnusalt paks. Pariis on minu jaoks üks neid kohti, kuhu tahan alati tagasi minna. Ja kuna Pariis on meil siit Luksemburgist 3,5 tunnise autosõidu kaugusel, siis mõtlesime, et vaatame ta ka kevadel üle. Oma rolli mängis selles Pariisi-nädalavahetuses ka Mannile antud lubadus Disneylandi külastada.
rjn
pe
Nädala alguses teatas ilmateade, et meid ootab ees alla 10 soojakraadi ja pidev vihmasadu. Peaaegu olime juba oma plaane ümber tegemas, aga otsustasime riskida. Ja õigesti tegime, sest sooja oli üle 20 kraadi, päike paistis ja Pariis säras uhkes kevadises õitemeres. Kõik sealsed kohalikud vaatamisväärsuses olid meil varem nähtud. Ja neid pole Pariisis mitte vähe – Montmartre, Moulin Rouge, Sacre Coeuri kirik, Jumalaema kirik, Eiffeli torn, Triumfi kaar, Ladina kvartal, Luxembourgi aiad, Louvre, Seine, Champs Elysee... ja see andis meile suurepärase võimaluse lihtsalt ringi jalutada, kohvikutes istuda ja kevadet nautida. Täielik kaif, kui kuhugi kiiret pole! Versailles on meil veel käimata, aga selleks on pisut rohkem aega vaja ja seega jäi järgmiseks korraks. Kõige mõttetum atraktsioon on minu meelest Pariisis Eiffeli torn, mille otsas on mul olnud õnn(etus) kohe kaks korda ära käia – kokku peab vist sabatama oma kolmes järjekorras, minu meelest kohe paar tunnikest ja selle ajaga läheb igasugune tuju vaadet nautida ära. Kõige ülemine korrus on pealegi nii kõrgel, et vaade ei erine palju sellest, mis avaneb päevasel ajal lennukiga Pariisi maandudes. Aga eks see ole maitse asi. Selle asemel soovitaksin igal vaadetefanatil võtta ette retk Jumalaema kiriku katusele, sest vaade on ilus, katus on ilus ja ootama ei pea ka peaaegu üldse! Vähemalt siis ei pidanud, kui meie seal käisime!

Seekord oli meil aga täielik vabakava. Ööbisime oma sõbra Aurelieno (kellega tutvusime Tokyos oma sõbra Tadashi pool) juures Alfortvilles, mis on Pariisi eeslinn otse A4 kiirtee ääres, mis viib Luksemburgi. Reede õhtul käisime tema ja tema Kambodžas sündinud ja sealt 5-aastaselt koos perega põgenenud ekspruudiga söömas. Plaan oli sõita restorani Seinel tiirutava liinilaevaga, aga see otsustas viimasel hetkel mitte saabuda. Mis siis ikka, läksime metrooga. Restoraniks Chez Lili et Marcel, meie võõrustajate lemmik, mis oli täiesti üdini pariisilik, hubane ja uskumatult rõõmsameelse teenindusega. Aurelieno soovitas mulle veiselihahautist camembert´iga ja see oli tõepoolest superhea. Henri söödud veiseliha kolme kastmega (juustu, pipra ja seene) meeldis talle ka väga. Portsud olid üüratud, nii et mina magustoiduni ei jõudnud. Aga teiste juurest proovitud vaarika tiramisu ja aprikoosi tarte tatin tegid sellele toidukohale küll ainult au!

Laupäeval läks Aurelieno oma isa pulma ja meie olime omapäi. Ilma igasuguse plaanita sõitsime rongiga linna ja läksime suvalises kesklinna peatuses maha. Niikui maa alt välja ronisime, sattusime ühel Rue Rivoli tänavanurgal (sel tänaval joodi Remarque raamatutes ära liitrite viisi calvadosi) sama kohvikuga silmitsi, kus me eelmisel korral, umbes 3,5 aasta eest istusime. Meil veel kohvikuisu polnud seekord. Jalutasime Seine´ni ja Pont Neufini, ostsime suvilasse seinale mõned ilusad pildikesed neist väikestest (enamasti ülehinnatud kaubaga) putkadest seal jõe ääres, Mannile Pariisi pildikestega lehviku, läbi Louvre siseõue kuni Tuilerie aedadeni. Seal nautisime mõnda aega lopsakaid magnooliaid, mille õielehed tuule käes juba maha hakkasid kukkuma. Mulle meeldib Pariisi parkide juures eriti see, et pargipingid ei ole maa küljes kinni. Metallist toole ja pool-lamamistoole on võimalik ise tassida sinna, kuhu tahad. Pargi piires muidugi :). Nii saab ikka korraliku pikniku kambaga koos püsti panna. Edasi sõitsime metrooga üle Seine´i Luksemburgi aedade lähedale. Sõime ühes nurgapealses brasseries täiesti pariisiliku lõuna – mina kuulsa sooja võileiva Croque monsieur´i (tegelikult on tegu lihtsalt sooja singi-juustu võileivaga, aga prantslased arvavad, et selles nende omas on midagi väga erilist. Luksemburgist saab neid ka, aga prantslased ütlevad, et siin ei osata neid teha) ja Henri vasikahautist pastaga. Lõpetuseks nii hea kohv, et see oli omaette magustoidu eest. Õhtul jalutasime veel St German des Pres ja Ladina kvartali vahepeal asuvatel pisikestel kohvikutega ääristatud tänavatel, mis meile juba eelmisel korral väga meeldisid. Jõime mõned veinidki samas kohas, kus eelmisel korral.
wsd
bc
fi
gv
u
kz
ox
y
mt
Pühapäeva hommikul asusime oma Mannile antud lubadust täitma ja veetsime päeva Disneylandis. Mann jäi superrahule. Ma usun, et see ongi kõige ägedam just temavanustele lastele. Paar atraktsiooni olid ka sellised, mis suurtele inimestele vahvad on, aga enamus on just pisikestele. Mina jälle ei jõudnud ära imetleda, kui hästi on neil õnnestunud selle suure muinasjutumaailma loomine. Lihtsalt võrratu. Mann nägi kõik oma printsessid ära ja sai mõnega piltigi teha. Rahvast on küll lihtsalt murdu ja iga lõbustuse juures järjekorrad tohutu pikad. Aga sellega peab lihtsalt ette arvestama. Tänasime õnne, et läksime kevadel, sest ma kujutan ette, et suviste puhkuste ajal on rahvast veel mitu korda rohkem, lisaks lämmatavalt palav ilm. Kõige ägedamad atraktsioonid olid suur mahajäetud kummitusloss, lend Peeter Paani võlumaailmas ja vanas kullakaevanduses olev rollercoaster Big Thunder Mountain. Kes läheb, siis neist ei tasuks ilma jääda! Ja Mannile meeldis väga veel suur paraad, kus kõik Disney tegelased koos näha olid.
sspp
llrrmm
jj
nnkk
ggcc
aaeehh
iidd
ffbb

12 kommentaari:

Eva ja CO ütles ...

Nii tore oli üle pika aja jälle reisilugu lugeda! Ma ei saa sinna midagi parata, aga reisilood on minu jaoks toidulugudest põnevamad. Mitte, et ma retsepte ei ootaks ja neid ei katsetaks, aga no lihtsalt neid lugusid on lahedam lugeda.
Pildid on lihtsalt võrratud! Minu lemmik on see, kus Mann lehvikut su pea peal hoiab. Tore, et ilmaga vedas ja et saite taaskord kinnitust, et Pariis on teie linn. Mida Mann neis kohvikutes ja restoranides sõi?
Ma usun, et Mann räägib veel tükk aega oma Disneylandi elamustest. Tublid, et ikka ära käisite!

Kuhi tervitusi,
Eva-U

Anonüümne ütles ...

Küll on ilusad pildid ja kevad! Mulle meeldib ka, kui kuulsad paigad on korra nähtud ja saab niisama linna nautida.
Disneylandi külastus oli teil väga tubli tegu. Selline paik on ju lastele maailma tähtsaim koht, mida peab kindlasti nägema. Samas olen väga rõõmus, et ise ei pea sinna minema.
Õnnelikku kevadet! Kahupea

Juc ütles ...

Rõõm kuulda, Eva, et reisijuttudele ka toidublogis lugejaid on :). Eks vist see piir toidu- ja reisijuttude vahel ongi vahel väga segane. Mulle ka see lehvikuga pilt väga meeldib. Seal Marcelis ja Lilis sõi Mann ausaltöeldes friikaid, aga need olid sellised nagu kodus oleks tehtud, päris kartulitest, iga tükk eri suurusega. Nii et ma ütleks, et Mann sõi praekartuleid. :) Ja lõuna ajal sõi Mann ära pool minu Croque Monsieuri, pool minu rohelist salatit ja pool Henri veiseliha hautist :). Ma usun ka, et Mannile jääb DL pikalt meelde.
Kahupea, suur aitäh. Kevad on tõesti superilus, vist ilusaim aastaaeg, sest kõik õitseb ja rohelisi on miljon eri tooni. Oh, ma olen nii rõõmus, et DL-s käidud on, Mannil hea meel ja meie ei pea Eestist siia teinekord selleks kohale sõitma :). Kiiret kevade saabumist!

Anonüümne ütles ...

Meie käisime Pariisis eelmise aasta maikuus. Nüüd oli seda kirjutist lugedes väga armas meenutamise hetk. Pariisi võlu on täiesti olemas ja eriti kadestamistväärt on fakt, et saite seal lihtsalt kulgeda. Ning saite mõnusat sooja ilma nautida. Meil oli esimene kord ja pidasime jõudumööda "kohustuslikust" kavast kinni. Soovin teile kaunist kevadet. H Saaremaalt

Kairit ütles ...

Aitäh, no küll on kaunid pildid ja see kevadine hõng...mõnus!

katrinliias ütles ...

Hei! Vörratu, vörratu! (Pagana soome masin, pole köiki tähti) aga lihtsalt nakatavalt kaunid pildid ja kogu jutt ka nii armas. Nyyd kui Eva otsa lahti tegi, julgen minagi tunnistada et ahmin reisilugusid rohkem kui toidujutte, aga kui nad koos esinevad ja teineteist täiendavad, on muidugi topeltvahva. Aga alati on nii tore kui su toidublogi lisandiks on möni väike ääremärkus kas reisi vöi pere kohta, see minu jaoks nagu kirss koogi peal. Manni lehvikuga pilt on lihtsalt super, ja sinu rokokoolikes värvi-toonides sall sobib ka kuidagi nagu ekstra kevadisse Pariisi. Kohe suured tänud ja pikad paid et kogu seda kaunidust blogis teistelegi jagasid!

Juc ütles ...

H, tore, et sain eidi toredaid mälestusi värskendada. Eks ta nii on jah, et tegelikult tahaks vähemalt mõned kuulsatest vaatamisväärsustest ikka ära vaadata. Ja siis kipub jooksmiseks kätte minema. Kusjuures enamasti just sellepärast minu meelest, et iga kuulsa vaatamisväärsuse juures on liiga palju rahvast, pikad järjekorrad ja palju sagimist.
Kairit, suur aitäh. Vahva, kui saab teile veidi kevadehõngu saata!
Katrin, tore, et veel reisilugude eelistajaid on. Eks ma ikka püüan kõigest väest, et mõlemale seltskonnale midagi põnevat oleks. Kõige toredam, kui kaks ühendada õnnestub. Salli ostsingi äsja selle mõttega, et siis on ilus kevadisse Pariisi minna - prantslannad ju tuntud sallidesõbrad! :)

Mari ütles ...

Lugedes tuli kohe pilt silme ette ja kui veel fotosid vaatasin, mis kõik on väga ilusad, siis oli tunne nagu oleks ise seal alles käinud. Mul vist ei saa ka kunagi Pariisist isu täis, kogu aeg on väike igatsus jälle uuesti minna. Kõige parem ongi lihtsalt ilma kindla plaanita ringi jalutada ja kogu sealset ilu ja elu nautida. See lehvikuga pilt on tõesti lahe, minu meelest sa meenutad natukene pitsist tanuga bretooni naist :)http://www.flickr.com/photos/tonino62/2449559399/
Tervitab
Mari

Juc ütles ...

Milline kompliment, Mari :). Ma väga loodan, et ma olen esialgu veel pisut siledam ja saledam, aga muidu pole mul pitsist tanuga Bretoni naisega sarnanemise vastu midagi. Aitäh ka pilte kiitmast. Ma hakkasin pärast mõtlema, et tegelt on mul vist terve Prantsusmaaga nii, et alati tahaks tagasi. Sul vist ka, nagu ma aru olen saanud? :) Ja on üldse vähe suurlinnu, kus mulle meeldiks päevade viisi olla, Pariis on üks neist.

Eva ja CO ütles ...

Ai pagan! Mul on nüüd peaaegu, et püha kohus London sinu jaoks vähemalt sama armsaks muuta, kui Pariis :)

Tervitused lillelisest Londonist,
Eva-U

Mari ütles ...

Tegelikult ma mõtlesingi sarnasuse all ikka ainult seda, mis puudutab tanu :)Lihtsalt esimene pilt, mille leidsin oli selle vanaprouaga :)
Ilusat puhkust Kosi saarel!

Juc ütles ...

Eva, Londoni suhtes mul on juba hea aimdus olemas. Ja see, et teie seal pesitsete teeb kogu asja veel eriti ilusaks :). Peatse kohtumiseni!
Mari, ma sain tegelt aru, niisama naljatan siin :)! Aitäh puhkusesoovide eest ja peatse kohtumiseni Luxis!