Rooside õitsemise ajaks... roosi-madeleine´d

Ümberringi on kõik lihtsalt imeilus. Aiad, majaseinad ja pargid upuvad roosa-valge-punastesse roosiõitesse. Vahepeal, kui nartsissid ja tulbid õitsemise lõpetasid, ma mõtlesin juba endamisi, et ongi aasta ilusaim aeg läbi. Aga nüüd ma enam pole selles nii kindel. Lihtsalt nii lopsakad on need roosiõied Ja neid on nii palju. Lisaks on tänu viimaste päevade kuumadele ilmadele puhkenud lavendlid ja peagi on kord minu lemmikute, pastelsetes toonides hortensiate käes. Nii et ilu jagub igale ajale. Mul on tunne, et õitest ei saa kunagi küllalt. Lisaks neile, mida ma aknast välja vaadates näen, imetlen laual vaasis ilutsevat suurt punti roosavalgekirjuid roosiõisi, mille kallis abikaasa mulle paari päeva eest kinkis ja lisaks meenusid mulle roosi-madeleine´d, mille retsept mulle juba ammu silma oli jäänud. Ja ikka ei lähe see kõik liiale, ma leian!

DSC_0136DSC_0064


Nende madeleine´dega on üks paradoksaalne lugu. Olen madeleine varem palju teinud. Retsepte olen iga kord vahetanud ja alati olen nad leidnud mõnest prantsuse toiduajakirjast või mõne prantslanna blogist. Seekordne retsept pärineb aga pesueht briti Jamie Oliveri ajakirjast ja tulemus oli kõigist senistest parim. Õhkõrn roosihõng nende mahlakate keeksikeste sees on just nagu loodud rooside õitsemise aega tähistama! Vaja läheb (JO arvab, et sellest kogusest saab 18 madeleine´i, mina arvan, et 27):
DSC_0111 DSC_0069 125 gr võid
2 muna
100 gr suhkrut
100 gr jahu
1/2 sidruni riivitud koor ja mahl
2 spl roosivett
100 gr tuhksuhkrut
soovi korral kuivatatud roosiõielehti


DSC_0098

Tee nii:
Kuumuta ahi 190 kraadini. Sulata või potis. Kasuta osa, et määrida sisse vormid. Pane ülejäänu jahtuma. Mikserda kausis munad suhkruga vahule. Sõelu peale jahu ja sega ettevaatlikult taignasse. Sega hulka või, sidrunikoor ja 1 spl roosivett. Täida vormid taignaga ja küpseta 8 minutit või kuni keeksikesed on kuldsed.
Pane tuhksuhkur väiksesse kaussi, lisa 1 spl roosivett ja piisavalt sidrunimahla, et kokku segades tekiks kreemine kontsistent.
Kui madeleine´d on peaaegu maha jahtunud, nirista neile glasuuritriibud ja raputa peale roosiõielehti.
PS! Säilita kinnises karbis, muidu muutuvad nad küpsisteks :)


DSC_0137 Metz

Kommentaarid

Mustikas ütles …
Liiale ei saa minna ükski õitsemisest tingitud tunne. Meil siin, Eestis, on roosideni veel aega. Sirelililla ja õunapuuõieroosa on õhtuste aedade pärl ja varahommikune lakkamatu lindude laulukaanon.:)
Loen Su blogi juba kaua, kuna olen ka ise "eakas" blogija, veelgi rohkem köidab mind kulinaarne teekond teedel, kus ise olen liikunud ja liigub mu mees.:)
Jätkuvat joovastust juunis!:)
4. juuni 2011, kell 02:01
Juc ütles …
No näed, Mustikas, ise upun siin oma roosiõitesse, aga Sinu jutt kodumaisest sirelilillast ja õunepuuõite roosast ajab ikka kadedaks. Kõige enam muidugi see hommikune lindude laulukoor. Varsti kuulen! :)
4. juuni 2011, kell 10:59
Eva ja CO ütles …
Roosid on minu lemmikud! Kõnnin tänavatel ja nuusutan üle aedade rippuvaid roose! Võrratuuuu! Mul ei saa neist ka kunagi küllalt! Nii armas, et Henri sulle roose kinkis. Olen heas mõttes kade :)
Madeleined näevad väga isuäratavad välja! Mis vormi sa nende tegemiseks kasutasid? Retsept tundub lihtne olevat, ainult roosivesi on puudu hetkel :)

Kallistan,
Eva-U
8. juuni 2011, kell 19:13
Juc ütles …
Ni tõesti on roosid võrratud. Eriti on nad mulle siin meeldima hakanud, sest neid on nii palju ja iga põõsas upub õitesse. Mina küpsetasin neid spetsiaalsetes madeleine vormides. Aga sa võiksid nt proovida samamoodi muffinivormi põhjas äkki. Maitse jääb ju samaks, vorm saab ainult huvitav olema :).
9. juuni 2011, kell 11:41
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »