reede, 3. juuni 2011

Rooside õitsemise ajaks... roosi-madeleine´d

Ümberringi on kõik lihtsalt imeilus. Aiad, majaseinad ja pargid upuvad roosa-valge-punastesse roosiõitesse. Vahepeal, kui nartsissid ja tulbid õitsemise lõpetasid, ma mõtlesin juba endamisi, et ongi aasta ilusaim aeg läbi. Aga nüüd ma enam pole selles nii kindel. Lihtsalt nii lopsakad on need roosiõied Ja neid on nii palju. Lisaks on tänu viimaste päevade kuumadele ilmadele puhkenud lavendlid ja peagi on kord minu lemmikute, pastelsetes toonides hortensiate käes. Nii et ilu jagub igale ajale. Mul on tunne, et õitest ei saa kunagi küllalt. Lisaks neile, mida ma aknast välja vaadates näen, imetlen laual vaasis ilutsevat suurt punti roosavalgekirjuid roosiõisi, mille kallis abikaasa mulle paari päeva eest kinkis ja lisaks meenusid mulle roosi-madeleine´d, mille retsept mulle juba ammu silma oli jäänud. Ja ikka ei lähe see kõik liiale, ma leian!

DSC_0136DSC_0064


Nende madeleine´dega on üks paradoksaalne lugu. Olen madeleine varem palju teinud. Retsepte olen iga kord vahetanud ja alati olen nad leidnud mõnest prantsuse toiduajakirjast või mõne prantslanna blogist. Seekordne retsept pärineb aga pesueht briti Jamie Oliveri ajakirjast ja tulemus oli kõigist senistest parim. Õhkõrn roosihõng nende mahlakate keeksikeste sees on just nagu loodud rooside õitsemise aega tähistama! Vaja läheb (JO arvab, et sellest kogusest saab 18 madeleine´i, mina arvan, et 27):
DSC_0111 DSC_0069 125 gr võid
2 muna
100 gr suhkrut
100 gr jahu
1/2 sidruni riivitud koor ja mahl
2 spl roosivett
100 gr tuhksuhkrut
soovi korral kuivatatud roosiõielehti


DSC_0098

Tee nii:
Kuumuta ahi 190 kraadini. Sulata või potis. Kasuta osa, et määrida sisse vormid. Pane ülejäänu jahtuma. Mikserda kausis munad suhkruga vahule. Sõelu peale jahu ja sega ettevaatlikult taignasse. Sega hulka või, sidrunikoor ja 1 spl roosivett. Täida vormid taignaga ja küpseta 8 minutit või kuni keeksikesed on kuldsed.
Pane tuhksuhkur väiksesse kaussi, lisa 1 spl roosivett ja piisavalt sidrunimahla, et kokku segades tekiks kreemine kontsistent.
Kui madeleine´d on peaaegu maha jahtunud, nirista neile glasuuritriibud ja raputa peale roosiõielehti.
PS! Säilita kinnises karbis, muidu muutuvad nad küpsisteks :)


DSC_0137 Metz

4 kommentaari:

Mustikas ütles ...

Liiale ei saa minna ükski õitsemisest tingitud tunne. Meil siin, Eestis, on roosideni veel aega. Sirelililla ja õunapuuõieroosa on õhtuste aedade pärl ja varahommikune lakkamatu lindude laulukaanon.:)
Loen Su blogi juba kaua, kuna olen ka ise "eakas" blogija, veelgi rohkem köidab mind kulinaarne teekond teedel, kus ise olen liikunud ja liigub mu mees.:)
Jätkuvat joovastust juunis!:)

Juc ütles ...

No näed, Mustikas, ise upun siin oma roosiõitesse, aga Sinu jutt kodumaisest sirelilillast ja õunepuuõite roosast ajab ikka kadedaks. Kõige enam muidugi see hommikune lindude laulukoor. Varsti kuulen! :)

Eva ja CO ütles ...

Roosid on minu lemmikud! Kõnnin tänavatel ja nuusutan üle aedade rippuvaid roose! Võrratuuuu! Mul ei saa neist ka kunagi küllalt! Nii armas, et Henri sulle roose kinkis. Olen heas mõttes kade :)
Madeleined näevad väga isuäratavad välja! Mis vormi sa nende tegemiseks kasutasid? Retsept tundub lihtne olevat, ainult roosivesi on puudu hetkel :)

Kallistan,
Eva-U

Juc ütles ...

Ni tõesti on roosid võrratud. Eriti on nad mulle siin meeldima hakanud, sest neid on nii palju ja iga põõsas upub õitesse. Mina küpsetasin neid spetsiaalsetes madeleine vormides. Aga sa võiksid nt proovida samamoodi muffinivormi põhjas äkki. Maitse jääb ju samaks, vorm saab ainult huvitav olema :).