Brugge, prantsusepäraselt bruuž, flaami moodi brü(h)he

Viimase kuu jooksul oleme kõvasti rännata saanud. Kõigepealt oli üks kiire käik Eestisse, mille tulemust - Lusika saadet - saab ka internetis näha, siis käisime tiiru Brugges ja nüüd saabusime äsja Elsassist. Eestis oli tore nagu ikka, aga sellel ma siinkohal pikemalt ei peatuks, teate ju isegi, kuidas Eestis olla on, nii et astun kohe sammukese edasi ja näitan teile kevadist Brugget. Meie meelest oli imeilus, kohe nii ilus, et hea meelega elaks seal kunagi mõned kuud :). Seekord elasime aga ainult ühe öö ja seda SLH ketti kuuluvas väikses armsas hotellis Tuilerieën, mis asub otse südalinnas kanali ääres. Meie broneeritud kõige tavalisema toa asemel eraldati meile sviit ja selle vastu polnud meil muidugi midagi. Niimoodi sai Mann, kes täiesti ettekavatsemata oma vinduva köha tõttu kooli asemel meiega kaasa sõitis, endale päris oma toa. Lisaks avanes meie tuba tagahoovis asuvale terrassile.

DSC_0135
DSC_0089 DSC_0100
DSC_0075 DSC_0079
DSC_0065 DSC_0064
DSC_0056
DSC_0053 DSC_0058
DSC_0052 DSC_0051
Hotellist pisut hinge tõmmanud, läksime linna peale kolama. Ausalt, muud suurt teha ei saanud, kui ainult ahhetada (siis me veel ei kujutanud ette, et Elsassis ahhetame veelgi rohkem). Päike paistis, turiste oli vähe, hobused kappasid mööda munakivitänavaid ja luiged ujusid kanalitel. Palju puudu ei jäänud, et kogu vaatepilt oleks kitši mõõdu võtnud.

DSC_0096 DSC_0099
DSC_0109
DSC_0098 DSC_0115
DSC_0130 DSC_0128
Meil oli kindel plaan just Brugges need kuulsad friikartulid lõpuks ära proovida, millest nii palju juttu on siin olnud viimasel ajal. Belglased nimelt leiavad, et friikate tegemine on tõeline kunst ja kui vaadata, kuidas nad neid valmistavad, siis võib seda kunstiks nimetada küll: kõigepealt lõigatakse kartulitest ilusad ühtlase suurusega seibid (ja kartulisort on oluline), siis pestakse neid külma veel all, siis kuivatatakse need köögipaberiga korralikult ära, seejärel praetakse neid 160 kraadini kuumutatud õlis umbes 8 minutit (peenikesemaid friikaid vähem), nüüd tõstetakse kartulid õlist välja köögipaberile nõrguma umbes 20 minutiks ja viimaks praetakse neid veel teinegi kord, seekord aga 190 kraadises õlis umbes 2-4 minutit kuni kartulid muutuvad krõbedaks ja kuldseks. Maitsesta soolaga ja serveeri. Ei ole just kiirtoit, või mis!
Niisiis lasime endid juhtida kohalike soovitustest ja kõndisime kesklinnast välja, uitasime pisut tühjadel tänavatel ja jõudsime nurgapealsesse restorani Nieuwmuseum (mitte mingi peen koht, lihtsalt üks meeldiva olemisega kohalike söögikoht), mille üheks võluks on hiiglaslik lahtine grillahi, kust tulevad küpseva liha lõhnad võivad pea hulluks ajada. Lisaks muidugi kohustuslik pikk nimekiri Belgia erinevatest õludest. Mina joon millegipärast just Belgias alati nisuõlut ja nii ka seekord - pakuti Brugges valmistatud Brugs nimelist nisuõlut ja see maitses mulle väga. Henri hele õlu oli ka suurepärane, aga nime ma muidugi unustasin ära :). Mina tellisin erinevaid kalu juustukastmes, mille juurde toodi fooliumis küpsetatud kartul. Henrile saabusid järjest grillribid otse ahjust ja Mann läks ka tema parteisse üle. Friikartulid olid ilusad ja head ka. Mina siiski mingit hiiglasuur erinevust ei näe ja järgmisel päeval poleks enam kuidagi friikartuleid süüa tahtnud, aga nüüd on nad siis proovitud ja aegajalt Belgiasse sattudes võib neid tellida küll.

DSC_0142 DSC_0140
DSC_0146
DSC_0154 DSC_0157
(minu kalaroog; kohalik nisuõlu; ämbritäis konte, mis ribide hävitamisest alles jäid; kunstnik Manni nägemus meie perest, valminud õhtusöögi ajal)

Enne hommikusööki jalutasime natuke mööda vanalinna ja külasasime kalaturgu. Vana kalaturg asub õues, kanali ääres ja sel otstarbel on ehitatud täiesti statsionaarsed pikad müügiletid, mis moodustavad ringi, mille ümber külastajad saavad kaupa valimas käia. Kaupmehi oli vähe, aga kaup oli see-eest isuäratav - kõikvõimalikke kalu, krevette ja muid mereelukaid oli seal kuhjadena. Oleks selline kalaturg minu kodu lähedal, oleksin väga rõõmus.

DSC_0179 DSC_0197
DSC_0183 DSC_0196
DSC_0185
DSC_0187
DSC_0189
DSC_0184
DSC_0188
DSC_0192
DSC_0193
Meie seekord logistilistel põhjustel ühtki kala kaasa ei ostnud, vaid läksime kala ja mereande sööma hoopis hotelli hommikusöögile, mis võttis oma rikkalikkusega küll jalad nõrgaks. Seal oli krevette, angerjat, heeringat, lõhet, kõikvõimalikke värskeid marju, puuvilju (kuni nt passioniviljadeni välja), salateid, juuste, pannkooke, kondiitritooteid ja tagatipuks veel suur šokolaadifontään, millelt voolas ehtsat Belgia šokolaadi ja mille alla sai suuri pika tiku otsa lõigatud puuviljatükke panna ja niiviisi endale šokolaadifondüüd teha. Ühesõnaga, hommikusöök täitis edukalt ka lõunasöögi aset.

DSC_0219 DSC_0200
DSC_0208 DSC_0205
DSC_0214
DSC_0227 DSC_0229
Nii et meie kiirkäik Bruggesse oli igati ilus, muuseumitesse jms ei jõudnud, aga mis siis, kohalikku õhku sai hingatud ja kohalikku toitu söödud! Sellest täitsa piisas. Hotelliga vedas ka hirmsasti, kui üks tobe intsident ilmselgelt liiga elukogenematu manageriga välja arvata, aga sellel pipratükil ma pikemalt ei peatu!

Kommentaarid

Red Whortleberry ütles …
Perepilt krooniga pereemast jätab kõik muu varju...
Juc ütles …
Nii armas Sinust, Red Whortleberry, niimoodi öelda. Loen Su kommentaari õhtul kohe Mannile ette, tal on kindlasti ülimalt hea meel! :)
Kairi ütles …
Super lihtsalt, taaskord! :)
Ja muidugi oli eriliselt mõnus neid pilte vaadata, meil oktoobris plaanis Bruggesse minna 10. pulma-aastapäeva tähistama :ppp
Juc ütles …
Smilla, aitäh! Ma arvan, et Brugge on lihtsalt võrratu koht pulma-aastapäeva tähistamiseks, eriti romantiline, aga mitte liiga läila :).
Silja Luide ütles …
Su pildid on nii ilusad ja päikselised, et Brugge tundub veelgi ilusam, kui päriselt:) Eriti hästi ajastatud külastus ka, sest linn on praegu veel suhteliselt turistivaba, mis laseb linnal endal rohkem mõjule pääseda (ei pea vanalinna tänavatel hordidega trügima):)

Ja eriti hea meel on mul selle üle, et keegi ka friikartuleid rehabiliteerib!:) Õiged (st topeltfritüüritud) friikad nagu neid Prantsusmaal ja Belgias korralikes kohtades tehakse, on ikka väga head. Mul on tõeliselt kahju, et Eestis on friikad kiirtoidu sünonüümiks ja ei teata üldse, millised (ja kui head) ühed korralikud friikartulid on ...
Juc ütles …
Aitäh, Silja, pilte kiitmast. Natuke küll liialdasid, kindlasti on Brugge, eriti päiksepaistega, ilusam, kui minu pildid. Aga väga meelitav kompliment siiski :). Me ise mõtlesime just sama nii Brugget kui Elsassi külastades, et turismihooajal ei tunneks vist neid kohti äragi. Melu on praegu täiesti olemas, aga küünarnukitundest on asi kaugel. Nii et tõesti ideaalne ajastus. Nendest friikatest, mis võetakse sügavkülmutatult suurest kotist ja visatakse juba varem 10 korda kuumutatud õli sisse, on asi ikka tõesti kaugel! Aga ma pean ütlema, et ikkagi nii suur friika fänn ma pole, et ise neid "õigesti" teha viitsiksin. Kuidas Sinuga on, Silja?
Inx ütles …
Meie tõelisesse aprillikuisesse talveilma on sellised säravad fotod nagu kümnesse :) Unustad lausa hetkeks ära, mis akna taga toimub. Kujutan vaid ette, kui mõnus ja joovastav oli seal kohapeal olla ja tõesti - ajal, mil turistid seda ilu ei lämmata. Ja Sinu fotod on tõesti kaunid ja kvaliteetsed. Friikartuleid, neid meie omi, söön ma heal juhul korra aastas, kui sedagi, aga sellisel moel nende tegemise võiks isegi ära proovida.
Anonüümne ütles …
Oi,oi, kui ilusad pildid!!!
Minule jäi silma teie pere kuninga punane lips. Väga rõõmus! Nüüd hakkan kõike uuesti üle vaatama.
Ootan järge. Parimate tervitustega Kahupea.
Juc ütles …
Inx, tore, et Sa päikselisi pilte positiivse suhtumisega võtad. Pessimist oleks masendunud neid vaadates ja mõeldes, mis õues toimub! Kindlasti ei tahtnud ma nendega ühtegi kaasmaalast kurvastada, küll jõuab teilegi see päikseline kevad (jälle) kohale. Aga jah, oleme viimasel ajal just kevadeti ja sügiseti turistitanud - Kosi saarel, Horvaatias, Portugalis, nüüd siis ka Belgias ja Elsassis - ja peame tõesti tunnistama, et on ikka teine tera küll! Lisaks ilule on hinnad ka veel paremad ja teenindajad pole turistidest ära tüdinenud :).
Kahupea, aitäh ka SUlle pilte kiitmast. Tore, kui meie rõõmus meel ka piltidelt välja paistab :). Järg tuleb ka peagi! Parimad tervitused vastu!
Silja Luide ütles …
Minuga on nii, et kuigi mulle õiged friikad tõeliselt maitsevad (samuti nagu päris ahjus küpsenud ahjukartulid v puuküttega pliidil searasvas praetud kartulid), pean tunnistama, et kuna mul endal fritüüri ei ole, siis olen "päris" friikartuleid teinud vaid ühe korra ja seda Pariisis kokakoolis. Küll olen neid aga alati valmis sööma:D
Samas nende friikate tegemine ei ole üldse keeruline ega eriti aeganõudev (võrreldes paljude muude asjadega), niiet kui mul fritüür oleks, siis ilmselt teeksin neid päris tihti - kasvõi juba inimeste harimiseks :D
Tuuli ütles …
Ahhetamapanevalt kaunis ja täpselt nii nagu mainisid, et tibake veel ja siis kisuks juba kitšiks kätte. Igal juhul tundub, et sinna kevadisse Bruggesse tahaks ka mõnel hetkel sattuda. Laste kevadine koolivaheag mõnel järgmisel aastal äkki kohe ära planeerida. Ja friikate üle oleksid lapsed ikka väga õnnelikud, see on kindel!
Juc ütles …
Silja, mul ka fritüüri pole, sellepärast tundubki väga tüütu ettevõtmine - hakka seda õli temperatuuri siis sättima ja hoidma. Kui aga fritüür selle töö ära teeks, siis poleks tõesti midagi keerulist. Aga ahjukartulite ja praekartulite osas olen Sinuga samas paadis! :)
Tuuli, no onju! Sombuse kevadvaheaja ajal Bruggesse minek on väga hea mõte, usun et teile kõigile meeldiks. Ja ma mõtlen, et kui friikaid nii hoole ja armastusega on tehtud, siis pole endal ka sellest midagi kui lapsed neid süüa tahavad vahel!
Anonüümne ütles …
Brugge muutus seda postitust lugedes vägaväga ahvatlevaks! Ja Manni joonistatud perepilt on armas ning näitab, et pere ongi kuninglik nähtus! H Saaremaalt
Juc ütles …
H. Saaremaalt, siis mõjus see postitus just õigesti - Brugge ongi väga ahvatlev koht. Aga see, mis Sa perekonna kohta ütlesid, on küll ilus - et pere ongi kuninglik nähtus! Tõesti!
Piret ütles …
Imeilus, bruuž, friikad, SLH ja krooniga ema:). super nädalalõpp!!
Juc ütles …
Aitäh, Piret! Tõepoolest oli imetore minireis!

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco