Sel suvel Põhjakal

Sellest, mis mind täpsemalt eelmisel nädalal Põhjakale viis, sai juba eelmises postituses kirjutatud. Lisan seekord siis ka pisut pildimaterjali.
Esmaspäeval sai toimetatud köögipoolel:
DSC_1085
Prantsusepärane rabarbrivorm külma piimaga minu sulest
DSC_1062
ja Tai moodi grillitud veiseliha salat
DSC_1087
Kohapeal valmistatav koriandrileib
DSC_1093
õuel

DSC_1092
peagi valmiv kanala

DSC_1097
valmiv suupistevaagen
DSC_1113
burgerit ootavad pastinaagitsipsid
DSC_1116
suvine värvidemäng praeräimetaldrikul
DSC_1089
vaikelu küüslauguga
DSC_1101
kitsejuust, mida isegi kitsejuustupõlgurid söövad (nt mina)
DSC_1103
puupliidil valmivad metsseaburgerid
DSC_1068
Põhjaka tähendab alati eriti head seltskonda
DSC_1107
Eesti värk - võid ja rabarbrimorssi
DSC_1114
Burgeri valmistamise täppisteadus
            
Ja reedel vanadesse varemetesse ürdiaia keskele püsti pandud "välirestoranis" elu nauditud:

DSC_1272
Mann Põhjaka õue suurel kiigel

DSC_1281
Rabarbrimorss vanas head piimapudelis
DSC_1283
Astelpajunaps, näost näha, et mulle meeldib
DSC_1317
Põhjaka interpreteering minu grillitud veiseliha salatist
DSC_1278
ja veelkord astelpaju naps
DSC_1324
mõeldes väikestele külalistele
DSC_1292
 meie blondie
DSC_1323
kohvivahu kunst :)

Kommentaarid

Kairi ütles …
Absoluutselt vaimustavad pildid, nagu alati!!! :) Millal võõraid maid lähete jälle vallutama? :p
26. juuni 2012, kell 16:09
Juc ütles …
Aitäh, prl Smilla! Sa vist ei pea võõra maa all Luxi silmas? :) Suve veedame ikka Eestis, aga sügisel äkki õnnestub Hispaaniasse minna. No eks näis, meil käivad need mõtted väga äkki! :)
26. juuni 2012, kell 19:50
Kairi ütles …
Heh-- Lux ju kodukant teil :D Ma ikka mõtlesin jah midagi kaugemat... nii, nii tore oli omal ajal Su pikka reisijuttu lugeda. Aga aastast reisi ilmselt töö ja Manni kooli kõrvalt ette ei võta :)
Hispaania on ka väga ilus, jään siis ootama pilte ja juttu ;)
26. juuni 2012, kell 23:16
Juc ütles …
Prl Smilla, me võtaks hea meelega ette - sellise suuremat sorti autoga, kuhu Manni kooliraamatud mahuks ja sellise suuremat sorti rahakotiga, millega saaks endale elamisi rentida nädalate kaupa, sest muidu ei tuleks sellest Manni kodukoolitamisest midagi välja :). No ja siis tuleks Euroopaga piirduda enamasti, aga siin on ju ka metsikult palju põnevat veel näha. Nii et kui keegi sponsoreerida soovib, siis meie oleme hakkamas :)
27. juuni 2012, kell 14:18
Eva ja CO ütles …
Supersupersuper! Nii tore ja meeleolukas postitus! Sõnu polegi vaja! Oleksin justkui ise kohal olnud. Tundsin lõhnu ja maitseid! Aitäh!

Eva-U
27. juuni 2012, kell 21:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas me Aladdini muinasjuttu sattusime ehk lugusid Fezist Marokost

Kujutis
Teate mis? Me polnudki enne mitte kunagi veel Marokos käinud. Meie plaanides aga oli Maroko juba ammutest aegadest. Samas kuna meil oli selline kummaline sisetunne, et Maroko võib meile meeldida, aga võib ka mitte, siis nii see plaan seal plaanide seas aastate viisi edasi tukkuski. Meil oli õigus, mõnes mõttes oli Maroko väga äge ja meil on hiiglama hea meel, et me seal (ära) käisime, aga mõnes mõttes on meil ka väga hea meel, et me veetsime Marokos vaid neli ööd ja mitte rohkem. Miks, see selgub asjade käigus.  Sihtkohaks oli meil ette võetud Fez, mis asub sisemaal Atlase mägede vahel. Fez on olnud ajalooliselt ka Maroko pealinnaks, ühtlasi on tegu kultuuri, käsitöö, kunsti ja usu keskusega. Lisaks asub Fezis vist lausa maailma suurim medina, kus on ligi 10 000 pisikest tänavat. Medina on siis see ajalooline linnakeskus Araabia linnades, kus on nii kitsad tänavad, et autod sinna ei mahu ja tänase päevani veavad asju muulad ja eeslid (mis tähendab, et medinas kõndides on alati...
Loe edasi »

Croquembouche ja aeg jõulukinke jagada!

Kujutis
Mulle meeldib see prantsuse küpsetis croquembouche , mille nimi tähendab otsetõlkes "suus prõksuma", eriti just sellepärast, et ta näeb minu meelest jõulukuuse moodi välja. Ja süüakse seda ka teistmoodi kui kooke tavaliselt - igaüks võib endale väikseid "kuuseoksi" murda ja karamell prõksub hamba all nagu talvine jääkirme! Selle natuke teistmoodi jõuluküpsetisega tahaksin ma teile kõigile, kallid blogilugejad, suur suur aitäh öelda, et te minuga mu Wonderful world i jagate, sest jagatud rõõm on ju mitmekordne rõõm! Teie annategi mulle jõudu, et kõigi muude askelduste vahel leida aega ning energiat ka oma toidu- ja reisimõtted siia kirja panna. Ja kuna on jõulud, siis tahaksin ühele blogilugejale kinkida toidublogijate kokaraamatu , millest ma lähemalt siin kirjutasin. Tore oleks ka kuulda, mis see on, mis Sind siia ikka ja jälle tagasi toob. Kirjuta paar rida selle postituse kommentaariks ja lisa kindlasti ka oma nimi. Loosiratas läheb keerlema kõigi nende vahel, ke...
Loe edasi »

Kukeseene bruschetta, suvine kiusatus

Kujutis
Kõik sai alguse sellest, et olin ilma igasuguse plaanita turult koju vedanud kotitäie imearmsaid väikseid kollaseid kukeseeni. Ja kui ma siis kodus end Liina alati mõnusate lugudega premeerisin, sain ma tänu tema valmistatud saiatriole aru, mis neist kukekatest kohe saama hakkab - kiired bruschettad. Kiire kontroll, kas valget veini on... olemas! Aknast pilk põlevale lõkkele, milles hõõguvad söed lubasid kiireid maitsvaid grillsaiu. Mis siis ikka... taluvõi, seened, aiast värsket tüümiani, paar küüslauguküünt, pisut sidrunikoort ja valmis. Nagu kiirete ja heade suviste hõrgutiste puhul ikka, mingit imet siin pole. Täpsete kogustega retsepti samuti mitte. Vaja läheb: mõned viilud head saia suur hulk kukeseeni veidi taluvõid veidi oliiviõli paar küüslauguküünt mõned noored valged väiked sibulad punt värsket tüümiani soola ja pipart Kuumuta pannil või ja oliiviõli segu. Haki küüslauku ja sibulat, prae läbipaistvaks. Lisa seened, prae, kuni üleliigne vesi on ära auranud. Lisa hakitud tüümi...
Loe edasi »

Kahte moodi vaarikane toorjuustukook

Kujutis
Küpsetamise-keetmiseisu hakkas juba üle äärte ajama. Aga ei olnud sattunud sellisesse kööki, kus oleks piisavalt ruumi, vahendeid ja vaba voli. Michelle´i juures Sydneys just selle ma leidsingi. Suure suurepäraselt sisustatud köögi, mille tegelik omanik, Michelle´i kokandusgurust ema, oli oma teisele tütrele USA-sse külla sõitnud. Kasutasin kohe teisel päeval juhust ja küpsetasin kooki. Eesti moodi kohupiima siin Austraalias ei ole, niisiis küpsetasin toorjuustukoogi. Idee sain ühest kokaraamatust Michelle´i raamaturiiulil. Tegin veidi omamoodi ja jagan nüüd seda moodi ka teiega. Pealkirjas on kirjas "kahte moodi", kuna sedasama kooki saab teha nii küpsetamata kui küpsetatult. Kui küpsetatud versiooni teha, pole zelatiini vaja. Meie perele meeldib viimane variant rohkem. Vaja läheb: 250 gr magusaid küpsiseid 150 gr võid *** 2 spl želatiini 500 gr (pehmemat sorti) toorjuustu 80 ml sidrunimahla 300 ml vahukoort 150gr suhkrut 250 gr vaarikaid 4 spl suhkrut Purusta küpsised peene...
Loe edasi »

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Kujutis
Minul oli möödunud nädalavahetusel selline õnn, et mu kallid vanemad olid kohe mitu päeva meil siin Luksemburgis külas. Ja seda toredam oli emadepäev, kui oma ema siinsamas kallistada oli. Kuna mõned päevad peale emadepäeva sõitsid nad jälle Eestimaale tagasi, siis leidsin, et lilli pole mõtet kinkida - tegin lilleks hoopis ühe rabarberikoogi. Olin seda kooki juba varem proovida saanud, kui mõne aja eest üks hea kolleeg selle teise hea kolleegi sünnipäevapeole kaasa võttis. Aitäh, Tiina, retsepti jagamast. Sellest sai nüüd ametlikult meie pere kõige lemmikum rabarberikook, mis tõukas hooga troonilt eelmise lemmiku, selle siin . Eks temaga seda jahmerdamist pisut on, aga asi on seda kõike kuhjaga väärt. Selles koogis on kõike - krõbe põhi, hapukad rabarberid, kreemine vanillikreemikiht ja õhuline munavalgevahukiht. Taigna jaoks läheb vaja: 200 gr jahu 50 gr suhkrut suts soola 100 gr külma võid 1 munakollane 1 spl maitsestamata jogurtit Kreemikihi jaoks: ca 700 gr tükkideks ...
Loe edasi »