n2gemiseni Tartus

6htust. Kirjutan lihtsalt, et oleme 6nnelikult Bangkokis, oma hotellis ja loodetavasti midagi p6nevat rohkem ei juhtu. Nii et n2eme ja kuuleme juba Eestis, ei hakka niisama tyhja loba p2rast kirjutama enam. Tervitused k6igile 33 kraadisest Bangkokist! Juc ja Co
PS! Ait2hh k6igile kaasaelamise eest!

Kommentaarid

Eva ütles …
Hei sõbrad! Aitäh Sulle põnevate lugude eest! Ausalt öeldes on isegi natuke kahju, et nüüd pole enam hommikul esiemese asjana mõtet Su blogit lahti lüüa :)
Tegelikult on muidugi väga hea meel, et te koju tulete! Head kojujõudmist! Ootame teid juba pikisilmi!
Nael kummi ja rutake aeglaselt! (nagu emme ütleb :)
12. detsember 2007, kell 21:12
Unknown ütles …
Tere,

Häh! saigi läbi vä? Aga millega ennast nüüd siis peale tööpäeva premeerin? :)

HURRAAAAA varsti kohvitame jälle koos! Tulge juba ruttu!

ps, loodan, et ülikonnad tulid head, tehne neid proovides pilti ka, sisi ei pea demonstreerima. :)
13. detsember 2007, kell 16:29
Anonüümne ütles …
Tere ka minu poolt! Tegelikult lugesin ka mina suure huviga peaaegu igaapäevaselt teie vahvat blogi... no kui ise oskaks oma reisielamusi nii toredalt kirjutada, mis siis viga oleks...super! Endal tore ja teistel ka lausa rõõm iga päev teie tegemistega kursis olla. Head koju jõudmist! Margit
14. detsember 2007, kell 20:13
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht...
Loe edasi »

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik...
Loe edasi »

Kreeka saartel - Santorini

Kujutis
Kes on lugenud minu kahte eelmist postitust Mykonosest ja Parosest teab, et istusime taaskord praamile ja jõudsime piltilusale Santorinile! Ettevaatust, kuna tegemist on äärmiselt fotogeenilise kohaga, siis on postituses rikkalikult fotosid! :) Kui aus olla, siis ma natuke isegi kartsin Santorinile minekut. Kartsin pettuda. Mõtlesin, et kindlasti on tegu mingi täieliku turistilõksuga. Õnneks polnud mu hirmul alust. Või õigemini, võibolla oleks olnud ka, kui oleksime reisinud Santorinile südasuvel, mitte maikuus. Sest südasuvel on Santorini nii inimesi täis, et päiskeloojangu vaatamiseks on tänavalgi raske kohta leida. Meie saime Santorinit nautida uhkes privaatsuses ja saime täieliku elamuse! Aga alustame algusest! Esiteks sõitis praam Paroselt Santorinile hirmus kaua ja küll mul oli hea meel, et olin omale soojad riided kaasa võtnud. Praamid on nii jääkülmaks konditsioneeritud, et ilma paksude riieteta saaks raudselt köha ja nohu kaasa! Ronisime siis praamilt maha ja hakkasime transpo...
Loe edasi »

Kuidas me Aladdini muinasjuttu sattusime ehk lugusid Fezist Marokost

Kujutis
Teate mis? Me polnudki enne mitte kunagi veel Marokos käinud. Meie plaanides aga oli Maroko juba ammutest aegadest. Samas kuna meil oli selline kummaline sisetunne, et Maroko võib meile meeldida, aga võib ka mitte, siis nii see plaan seal plaanide seas aastate viisi edasi tukkuski. Meil oli õigus, mõnes mõttes oli Maroko väga äge ja meil on hiiglama hea meel, et me seal (ära) käisime, aga mõnes mõttes on meil ka väga hea meel, et me veetsime Marokos vaid neli ööd ja mitte rohkem. Miks, see selgub asjade käigus.  Sihtkohaks oli meil ette võetud Fez, mis asub sisemaal Atlase mägede vahel. Fez on olnud ajalooliselt ka Maroko pealinnaks, ühtlasi on tegu kultuuri, käsitöö, kunsti ja usu keskusega. Lisaks asub Fezis vist lausa maailma suurim medina, kus on ligi 10 000 pisikest tänavat. Medina on siis see ajalooline linnakeskus Araabia linnades, kus on nii kitsad tänavad, et autod sinna ei mahu ja tänase päevani veavad asju muulad ja eeslid (mis tähendab, et medinas kõndides on alati...
Loe edasi »

Kuldsed searibid suviseks grillihooajaks

Kujutis
Ribiliha ja musti ube, nagu Brasiilias. Mäletan ühtesid suussulavaid veiseribisid ( costelas ), mida sõime Petropolise lähedal ühe järjekordse churrascaria käigus. Kokk oli neid spetsiaalses ahjus küpsetanud lausa 9 tundi. Ribid, mida täna teiega jagan, ei küpse õnneks nii kaua ja ühele tõelisele grill-liha sõbrale võivad need rohkemgi maitseda - saab ikka närida ka! :) Aga selles suhtes on brasiillased küll geniaalsed, et mustad oad sobivad grill-liha kõrvale suurepäraselt. Õnneks on meil siin Luksemburgis suur portugaallaste kogukond ja seega mustad oad ( feijão preto ) lihtsalt kättesaadavad. Kuna mul survepotti pole ja kuna ma tundide viisi mustade ubade pehmeks keetmisega tegeleda ei soovi, siis ostame vahel eelkeedetud musti ube konservpurgis. Maitsestan neid meie Niterois elava sõbra Katya õpetuste järgi oliiviõlis praetud sibula ja küüslaugu ning loorberi, pune ja peterselliga ning keedan läbi. Väga maitsev kiirsöök ja ma kujutan ette, et üsna tervislik. Eesti suvi sai vist ...
Loe edasi »