Pariislaste comfort food - Gratinee des halles

Kas ma olen juba öelnud, et ma olin eelmises elus prantslane? Vist mitte. Ma olen selles täiesti kindel. Juba täiesti titest peale on mul alati ihukarvad püsti tõusnud, klomp kurku tõusnud ja elevusejudin läbi käinud kui jutt käib Prantsusmaast, prantsuse keelest või prantsuse meelest. Mitte ainult toit, vaid kõik - loodus, linnad, veinid, lossid, kunst, kultuur, muusika, keel... Kui mu rännumehe hing tavaliselt tahab jälle uutesse kohtadesse liikuda, siis peale Prantsusmaalt tulekut tahaks jälle Prantsusmaale rännata. Õnneks on mu kallis H ka sellesama pisikuga nakatunud, nii on meil hea koos keelt õppida ja salamisi unistada!

Seda imelikum on, et mul on raamaturiiulis juba mitu aastat raamat "Prantsusmaa. Rännakud läbi kokakunsti" ja ma pole siiani sealt ühtki asja järgi teinud. Läbi lugesin küll suure huviga juba ammu. Ühel päeval hakkas erinevaid kanaleid pidi minuni jõudma Prantsuse sibulasuppe. Õigemini muidugi nende retsepte. Kõigepealt oli keegi seda õhtuks valmistanud ja sellest Nami-nami foorumis kirjutanud, siis sirvisin ajakirja Saveur kodulehte ja esimesena avanes sibulasupi retsept ning kui ma teda ka oma prantsuse kokaraamatut sirvides nägin, sai mulle selgeks, et ju ma pean ta ikka ära proovima. Gratinee des halles, üleküpsetatud sibulasupp, on pärit Ile-de France`st, Pariisist. Selle tõid Pariisi ümbruskonna juurviljakasvatajad, kes käisid Pariisis oma saadusi müümas. Peagi pakuti suppi kohalikes bistroodes, kus seda varahommikutel nauditi. Muide, pariislased sõid seda vanasti peaparanduseks. Supile võib lisada veidi jahu, et ta oleks tugevam. Mõned lisavad talle lonksu konjakit ja mõned paar lahtiklopitud muna. Igatahes on see maitsev ja proovimist väärt. Ettevaatust, supikauss on ahjust välja võtmisel väga väga kuum!

Vaja läheb (4-6-le) (retsepti veidi minu äranägemise järgi muudetud):

500 gr sibulaid
1 küüslauguküüs
2 spl võid
1 l kanapuljongit
4-6 saiaviilu
2 spl sulavõid
200 ml kuiva valget veini
soola
musta pipart
muskaati
100 gr riivitud Gruyere`i juustu

Lõika sibulad õhukesteks viiludeks ja haki küüslauk. Hauta 2 spl võis klaasjaks. Lisa 5 spl puljongit ja hauta kaane all madalal temperatuuril 30 min. Ära lase sibulal pruuniks minna. Sega aeg-ajalt. Vala sibulatele valge vein, lase mõned minutid keeda, kuni alkohol aurustub. Lisa kogu ülejäänud puljong ja lase keema tõusta. Maitsesta soola, pipra ja muskaadiga. Prae saiaviilus mõlemalt poolt sulavõis kuldseks. vala supp kuumakindlatesse kaussidesse, tõsta igale supile saiaviil ja suur ports riivitud juustu. Küpseta kuuma grilli all kuni juust on kuldne ja mullitab. Bon appetit!

Veinisoovituseks pakub raamat välja Beaujolais`

Kommentaarid

Sirliiz ütles …
Tegin ka sinu retsepti järgi sibulasuppi, maitses lihtsalt oivaliselt! Aitäh sulle :)
31. jaanuar 2009, kell 12:01
Juc ütles …
Nii tore, Siirliiz, leidsin juba su ilusa supipildi :)
1. veebruar 2009, kell 20:01
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Türgi munad ja ürdine lambakints

Kujutis
Millest teile järgmisena kirjutada... just selline küsimus vaevab mind praegu. No ei ole ju normaalne ühte postitusse 11 uut retsepti jutti panna. Sest just niipalju mul neid siin ootel hetkel on... Aga tõesti tundub, et mind on tabanud toidukatsetuste palavik. Mulle tundub, et minu energia on minu juurde tagasi tulnud ja teate, see on hiiglama hea tunne. Kust siis alustada... Võibolla sellest, mis on siinses blogis aastate jooksul kõige vähem tähelepanu saanud. Ma arvan, et kui valikus on lambaliha, munad, karrid, passionivili ja suupisted, siis esikoht kõige vähem tähelepanu saamises läheb lambalihale. Seega, küpsetame seekord kõigepealt koos ühte mõnusalt ürdist punemarinaadis lambakintsu ja siis kui midagi kintsukondi peale veel alles peaks jääma, siis jagan teiega ka mõnusat kauaküpsenud leftover-lambakarri retsepti. Ahjaa, tegelikult pean siiski ka Türgi hommikumunadest rääkima, sest lamba juurde käiv külm kaste sai alguse neist munadest. Nüüd on siis plaan paigas seekordsete ret
Loe edasi »

Kõige mahlakam sealiha, retseptitu

Kujutis
Võtsin juba mitu kuud hoogu, et ära katsetada oma uue ahju madalal temperatuuril küpsetamise režiim. Uurisin siit sealt infot. Madalal temperatuuril küpsetamise idee seisneb selles (vabandage ming nüüd kõik keemikud, anatoomiatargad ja toidutehnoloogid maalähedase lähenemise eest), et kõrgel temperatuuril küpsetades tõmbuvad lihas olevad proteiinid kokku ja suruvad lihasrakkudest vedeliku välja. Mistõttu liha muutub nätskeks ja kuivaks. Samas kui madalal temperatuuril pikalt küpsetades hakkab muidu liha tugevalt koos hoidev kollageen muutuma zelatiiniks, mis seguneb lihamahladega ja teeb liha omakorda veel mahlasemaks. Mina vähemalt sain loetud informatsioonist nii aru ja mulle see sobis! :) Kuna esimeseks katsejäneseks võtsin sealiha, siis huvitas mind ennekõike see, kui kõrge peab temperatuur olema ahjus, et ma saaksin täiesti kindel olla võimalike halbade bakterite hävimises sealiha pinnal. Ma ei saanud kuskilt teada, millise temperatuuri juures mu ahi kavatseb mu liha küpsetada ja
Loe edasi »

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht
Loe edasi »

Madalal temperatuuril küpsetatud liha vol 2

Kujutis
Nagu lubatud , võtsin sel korral ahjueksperimendi korras ette eestimaise lihaveise liha, tagaosa sisetüki, mis peaks praeks väga hästi sobima. Kastmeks valmistasin punase sibula ja punase veini kastme, mille idee pärines BBCGoodFood veebilehelt. Valisin režiimiks " roast beef well done ", kuna mul oli veel meeles itaallaste Bistecca alla Fiorentina " well done ", mis oli igati punane veel ja ma otsustasin, et kontrollin enne ahju arusaamad üle. Liha küpses 4 h ja sai mõnusalt pehme. Söödi ära suure isuga ja kiiresti. Samas pean ütlema, et kuigi lihast mahlasid välja ei tilkunud, oleks võinud veidiveidikene siiski mahlasem olla. Nii et järgmisel korral tuleb valida " roast beef rare ". Nii ma teengi. Seni aga lasime heal eestimaisel veiselihal heamaitsta ja kastsime teda punase sibula ja punase veini kastmega . Selleks läheb vaja: 1 keskmine punane sibul (peeneks hakitud) 1 küüslauguküüs, kooritud ja muljutud, aga mitte hakitud 1 oksake rosmariini 4 spl b
Loe edasi »

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Palju oliiviõli sinna sisse kuumenema palju hakitud küüslauku ja veidi väikseks hakitud tšillit kui küüslauk läbipaistev, siis lisada krevetid (kui krevetid olid soolvees, siis enne nõrutada ja soola mitte lisada), krevette praadida õlis mõned minutid Krevetid välja tõsta, õlile lisada 200 ml vahukoort, segada kastmeks, lasta keema. Süüa koos värske saia ja toorsalatiga Sööks iga päev, aga siis läheks paksuks. Ettevaatust, palju kaloreid. Aga keele viib alla, nii et loobuda ka ei suuda. Tasuks jätta pidupäevaks ja siis nautida, mitte mõelda kehakaalule. Mina ei soovitaks väherasvase koore peale minna - kaotab maitses tohutult.
Loe edasi »