Tadashi soba sealihaga

Jaapan on ühe kulinaari jaoks tõeline paradiis. Selles pole enam kahtlust. Soov kõike proovida oli nii suur, et kodusele kokkamisele sel korral aega eriti ei jäänudki. Aga ühel õhtul siiski, kui meie Tokyos elav sõber Tadashi meile oma retsepti järgi maitsvaid sobanuudleid (ehk jaapani traditsioonilisi tatranuudleid) sealihaga valmistas. Vaja läheb:
300 gr sobanuudleid
300 gr sealihalõike
1/2 kapsast
peotäis seeni
1 spl + 3 spl sojakastet
3 spl mirin´it (Jaapani riisiveini sort, mida kasutatakse toiduvalmistamisel)
maitse järgi dashi graanuleid (Jaapani puljongite põhikomponent)
veidi vett
õli praadimiseks

Prae kapsas õlis kergelt pehmeks. Tõsta pannilt. Prae samal pannil sealiha kuldseks, lisa seened ja prae läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa kapsas, sega läbi. Sega kokku 3 spl sojakastet, 1 spl vett ja maitse järgi dashigraanuleid. Maitsesta kapsa-lihasegu 2 spl segatud dashikastme, 1 spl sojakastme ja 3 spl miriniga. Keeda nuudlid vastavalt juhendile pakendil. Kurna, vala peale kapsa-lihasegu. Serveeri koos ülejäänud dashikastmega, mida igaüks võib maitse järgi roale lisada.

Kommentaarid

Liina ütles …
ma nüüd täpselt ei tea, aga mu meelest on meil siinkandis praktiliselt vimatu dashit mingilgi kujul kätte saada. Aasta tagasi otsisin, siis ei saanud. Aga äkki nüüd juba saab.
Ma olen mitu korda toredaid jaapani retsepte käest pannud, kuna dashit netu.
9. aprill 2010, kell 09:28
Anonüümne ütles …
jällegi üks roog mis meie perele kindlasti väga maitseb, proovin lähiajal NOPi jõuda soba nuudlite järele, loodetavasti saame ilma dashit'a hakkama, tervitades Katrin
9. aprill 2010, kell 13:44
Juc ütles …
Liina, ma tean tegelikult seda dashi muret jah. Aga samas mõtlesin, et sellepärast kirjutamata ka ei jäta. Ise ostsin Tadashi juhendamisel dashit kaasa. Aga äkki saab NOPi või Piprapoes omasid paluda, et nad dasi sortimenti võtaks. See ei ole ju mini kiirestiriknev kaup ega midagi.
Katrin, proovi muidugi. Kahjuks ilma dashita jääb see miski, mis jaapanipärasust juurde annab, puudu, ma kardan.Aga maitsev on kindlasti, selle ma ei kahte!:)
9. aprill 2010, kell 14:08
Anonüümne ütles …
Siin on isegi Jaapanis toodetud dashi puljong olemas- www.sahver.ee Aga ma ei tea, kas see puljong on päris sama, mis graanulid.
Mari
9. aprill 2010, kell 15:11
Juc ütles …
Mari, ma usun, et see puljong ajab asja ära küll. Dashit müüaksegi erineval kujul. Väga hea, et ütlesid!
9. aprill 2010, kell 15:26
Liina ütles …
Suured tänud, ma proovin ka sele dashi puljongi ära!
Ja Juc, muidugi kirjuta, me niisama joriseme siin. Kui sa kirjutaks ainult sellest, mis Eestis ka käepärast, oleks ikka paganama igav lugu :-D
10. aprill 2010, kell 19:41
Juc ütles …
Liina, väga huvitav tõesti, kas see puljong on toimib. Ma usun, et peaks ikka. Nii vahvalt ütlesid, et ma ikka kirjutaks, et muidu oleks jama lugu. :)
11. aprill 2010, kell 11:51
Anonüümne ütles …
NOPi pole jõudnud, aga lugesin Tiiu Väinsaare Taimetoidud raamatut ja seal on dashi keetmise retsept. Katrin
12. aprill 2010, kell 20:15
Anonüümne ütles …
Wau, Katrin, sul saab siis tõeliselt põnev see nuudlitegu koos dashikeetmisega. Kas dashikeetmisest kuskil hiljem lugeda ka saab. Juta
13. aprill 2010, kell 19:18
Anonüümne ütles …
Tead Juta, arvestades kui palju on mul ideid ja kui vähe ma neid realiseerin, siis ilmselt jääb dashikeetmine ära. Tuleb sammud ökosahvrisse seada. Ja NOPi pole ma ikka veel jõudnud ;-) Katrin
14. aprill 2010, kell 16:50
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Cafe Truffest Vihula mõisani ehk maitsev suvi Eestimaal

Kujutis
Terve igavik on möödas sellest, kui viimati mõne Gurmaani... postituse kirjutasin. Eelmisel korral sai vist jagatud muljeid Londonis asuvast Bingham restoranist, kui ma ei eksi, ja seda aprillikuus. Kuidagi täiesti teenimatult pole ma iial kirjutanud oma lemmiktoidukohast Tartus, minu kodulinnas. Nimelt juba aastaid, alates selle avamisest, on minu süda siin Lõuna-Eestis kuulunud Tartu Raekoja platsil asuvale Cafe Truffele . Üldiselt ei pea ma Tartut just kohaks, kus ülearu palju põnevaid söömisvõimalusi oleks. Pigem vastupidi! Meil on siin Tsink Plekk Pang , mis on alati kindla peale minek, siis veel Gruusia saatkond ja Itaalia restoran La dolce vita . Siinkohal pean ma kindlasti märkima, et nii mõnigi koht on mul seni proovimata. Näiteks olen ainult head kuulnud Eduard Vilde lokaalist , kus mul endal käimata, ja ka Antoniuse restorani pole ma veel jõudnud. Kui saab ära proovitud, püüan jagada. Kui ma aga pean valima koha, kus alati võrratult ja kaunilt süüa saab, siis on selleks kaht...
Loe edasi »

Vana-vanaema pannišašlõkk

Kujutis
Kui tahad kodust toitu, seda kõige kõige kodusemalt maitsvat toitu, siis on minu Manni 78-aastane vanavanaema just õige inimene, kelle juurde minna. Ta on nagu eestimaise toidu sammas, perfektse mäluga, võib siiani üles loetleda detailselt, mida tema ema omal ajal lõunaks või õhtuks valmistas. Siiamaani jookseb ta köögi ja söögitoa vahel kergelt nagu polekski varsti 8 kümmet täis. Hoog on veel sees suur, kuna peale pensionile jäämist töötas ta üle 10 aasta kohvikus kokana - hommikul turule, kotid liha täis, bussiga esimesena kohale, päev auravas köögis ja viimasena koju. Vot nii elataksegi kaua! Igatahes, täna pakun teile tema moodi valmistatud pannišašlõkki, vaja läheb: 300-400 gr sealihatükke (ca 4*4 cm, parem veidi läbikasvanud, nt küljetükist) 1 suur salatisibul õli soola pipart 150 ml äädika-vee segu (lahjenda endale sobiva kangusega marinaadiks) keedetud vett Lõika sibul õhukesteks rõngasteks, pane kaussi. Tõsta sibula peale lihatükid. Maitsesta soola ja pipraga. Vala peale äädik...
Loe edasi »

Kuidas me Aladdini muinasjuttu sattusime ehk lugusid Fezist Marokost

Kujutis
Teate mis? Me polnudki enne mitte kunagi veel Marokos käinud. Meie plaanides aga oli Maroko juba ammutest aegadest. Samas kuna meil oli selline kummaline sisetunne, et Maroko võib meile meeldida, aga võib ka mitte, siis nii see plaan seal plaanide seas aastate viisi edasi tukkuski. Meil oli õigus, mõnes mõttes oli Maroko väga äge ja meil on hiiglama hea meel, et me seal (ära) käisime, aga mõnes mõttes on meil ka väga hea meel, et me veetsime Marokos vaid neli ööd ja mitte rohkem. Miks, see selgub asjade käigus.  Sihtkohaks oli meil ette võetud Fez, mis asub sisemaal Atlase mägede vahel. Fez on olnud ajalooliselt ka Maroko pealinnaks, ühtlasi on tegu kultuuri, käsitöö, kunsti ja usu keskusega. Lisaks asub Fezis vist lausa maailma suurim medina, kus on ligi 10 000 pisikest tänavat. Medina on siis see ajalooline linnakeskus Araabia linnades, kus on nii kitsad tänavad, et autod sinna ei mahu ja tänase päevani veavad asju muulad ja eeslid (mis tähendab, et medinas kõndides on alati...
Loe edasi »

Kreeka saartel - Santorini

Kujutis
Kes on lugenud minu kahte eelmist postitust Mykonosest ja Parosest teab, et istusime taaskord praamile ja jõudsime piltilusale Santorinile! Ettevaatust, kuna tegemist on äärmiselt fotogeenilise kohaga, siis on postituses rikkalikult fotosid! :) Kui aus olla, siis ma natuke isegi kartsin Santorinile minekut. Kartsin pettuda. Mõtlesin, et kindlasti on tegu mingi täieliku turistilõksuga. Õnneks polnud mu hirmul alust. Või õigemini, võibolla oleks olnud ka, kui oleksime reisinud Santorinile südasuvel, mitte maikuus. Sest südasuvel on Santorini nii inimesi täis, et päiskeloojangu vaatamiseks on tänavalgi raske kohta leida. Meie saime Santorinit nautida uhkes privaatsuses ja saime täieliku elamuse! Aga alustame algusest! Esiteks sõitis praam Paroselt Santorinile hirmus kaua ja küll mul oli hea meel, et olin omale soojad riided kaasa võtnud. Praamid on nii jääkülmaks konditsioneeritud, et ilma paksude riieteta saaks raudselt köha ja nohu kaasa! Ronisime siis praamilt maha ja hakkasime transpo...
Loe edasi »

Punase läätse ja sealiha hautis

Kujutis
Kuna minu kallis abikaasa armastab hirmsasti sealiha, siis olen viimasel ajal üritanud leida erinevatest toidublogidest uusi põnevaid sealiharetsepte. Midagi nagu on ka, aga tegelikult on sõber sealiha toidusõprade tähelepanu alt täiesti teenimatult välja jäänud. Tegin siis ise väikse sammu selles suunas, et sealihasõpradel üks retsept leida oleks. Valmistasin punaste läätsede ja sealiha hautist, mis on pisut nagu plov, ainult et läätsedest riisi asemel ja sealihast lamba asemel. Vaja läheb: 0,5 kg sealiha 250 gr punaseid läätsesid 400 gr purustatud tomateid 2-3 sibulat 3 küünt küüslauku 2-3 porgandit 0,5 tl safranit 1/2 kl kuiva valget veini 1/2 hakitud tšilli Prae sealihatükid kuumas õlis kuldseks, maitsesta soola ja pipraga, tõsta kõrvale. Prae samas rasvas sibul, küüslauk, kui need on klaasjad, siis lisa ka porgandikettad ja sega läbi. Kuumuta veidi, lisa juurde liha ja vala peale vein. Lase keeda ca 5 minutit, et alkohol välja keeks. Lisa torts keedetud vett ja lase segul kaane al...
Loe edasi »