Grillitud viigimarjad ja imeline Viandeni loss

Pühapäeval oli meid õnnistatud järjekordse fantastilise ilmaga. Kasutasin hommikut ära, kui kööki langes hulga valgust, lasin rõduuksest sisse värsket varasügist õhku ja valmistasin kerge desserdi värsketest viigimarjadest ja Kreeka jogurtist. Laias laastus võtsin idee BBCGoodFood kodulehelt, aga mulle tundus, et sealset retsepti tuleks üksjagu kohendada-muuta. Vaja läheb:

4-5 värsket viigimarja
3-4 tl võid
4-5 tl mett
3-4 tl pruuni suhkrut
0,5 tl kaneeli
peotäis mandlilaaste
200 gr paksu Kreeka jogurtit
Lõika viigimarjale sisse sügav rist, aga jäta alt päris läbi lõikamata. Säti tekkinud veerandid lilleõietaoliselt veidi laiali. Jaga või viigimarjade vahel ära. Raputa peale pruun suhkur ja vala sorts mett. Nüüd puista kõige peale mandlilaastud ja kaneel. Grilli keskmiselt kuuma grilli all mõned minutid. Serveeri mõne supilusikatäie paksu Kreeka jogurtiga. Kui grillimisel tekkis viigimarjade alla mahlasid, vala need oma viigimarja-jogurti desserdi peale.

Järgmisena oli meil plaan rõõmustada Manni ja nii võtsime ette käigu linnapargi mänguväljakule, millesarnast ma iial varem näinud pole. Sinna on ehitatud täiest suuruses puust laev, kus siis saab ronida nii sisse kui masti otsa, mööda köisi, liuelda alla ohtratelt liumägedelt, ronida mööda rippredelit mitmetesse onnidesse ja muidugi teha kõiki muid tavalisemaid atraktsioone. Ja kuna teema oli ju ikkagi laev ja see on enamasti ümbritsetud veest, siis nii ka seal mänguväljakul - välja oli mõeldud kõikvõimalikke veelõbustusi, pritsimismasinaid, ojasid, koskesid ja muid veeatribuute. Õnneks oli ilm soe ja lapsed said jalgupidi vees möllata. Lapsed ütlen ma seetõttu, et olime seal koos kahe teise eestlaste perega, kellel Manni vanused tütred.
"Laeva" mänguväljak. Tegelikult on ta hiiglama suur ja kõik atraktsioonid ei mahu pildile!
Ja siis tundsime, et kui naabermaadega oleme juba jõudnud üksjagu tutvuda (nii palju, kui seda kahe esimese nädala jooksul võimalik teha on), siis oleks viimane aeg ka oma Luxemburgi riigiga tutvuma asuda. Olime kuulnud, et mõnekümne kilomeetri kaugusel asub imeilus väike linnake Vianden ja sinna oma sammud seadsimegi. Õnneks oli meil häid abilisi, kes juhtisid meie teekonna läbi kauniste metsade, orgude ja nõlvade. Küll oli ilus.
Viandeni loss; Vaade lossile ja vanalinnale (vasakul) peale köistõstukiga mäe otsa jõudmist
Vianden on umbes 1500 elanikuga linnakene Our´i jõe kaldal. Vanalinna kohal, kõrgel kõrgel mäe otsas, asub 11.-14. sajandil ehitatud hiiglama muljetavaldav Viandeni loss. Lossi omavad pered olid väidetavalt Luxembourgis eriti heade sidemetega ning väga mõjukad. 18. sajandil lahkusid omanikud Hollandisse, lisaks rüüstasid lossi tuli ja maavärin. Lisaks müüdi ta jupihaaval maha. Nii juhtuski, et aastaks 1977 oli loss varemetes. Just siis ostis Suurhertsog Jean lossi riigile tagasi ja lasi selle uhke kompleksi täielikult taastada.

Eriti vahva on seda linnakest avastada nii, et jätad auto alla, jalutad läbi muinasjutulise vanalinna ja sõidad üles mäe otsa köistõstukiga (või mina ka ei tea, kuidas seda nimetama peaks). Väheke adrenaliini saab ka, kuna kõrgused on väga muljetavaldavad. Siis sutsuke mõnusat vanaaegset metsavaheteed mäest alla ja oledki lossi juures. Sealt alla vanalinna on mööda munakiviteed vaid kiviga visata. PS! Lossi sisse minemise jätsime selleks korraks, kui meile siia keegi külla tuleb - jagatud rõõm on ju eriti suur!

Kommentaarid

Eva ja CO ütles …
Mmmmm, kui isuäratav maiustus! Vaatasin juba oma kodupoe veebilehelt järele, et meil müüakse küll viigimarju, nii et tuleb järele proovida. Need, kes Eestis elavad ja hapukoorele ligi pääsevad, saavad seda magustoitu teha ilmselt hapukoorega?
Viandeni loss on lihtsalt võrratu! Seda tahaks kohe oma silmaga näha. See foto, kus sa Manniga seisad, on eriti äge! Nii ilus vaade! Juba vaadete pärast tahaks sinna minna.

Kõige paremate tervitustega,
Eva-U
Anonüümne ütles …
No sa ikka viitsid nende hõrgutistega jamada! Kiitus rivi ees! Viandeni loss on küll isuäratav. Head avastamist! tervitustega Kahupea
Juc ütles …
Eva, proovi jah. Teie pere vist armastab Kreeka jogurtit ka, ma ei teagi kust mul selline tunne tuli. Aga ole viigimarjaga ettevaatlik, et ta viga ei saaks, siis läheb ruttu hukka :). Hapukoorega saab ka kindlasti... seal BBC kodulehel oli kas Kreeka jogurti või mascarponega, kuigi viimane pole ju üldse hapukas, nii et ma mõtlen, et midagi hapumat oleks parem. Vaataed on siin tõepoolest võrratud. Täiuslik koht vaatefännile Henrile :).
Kahupea, vahel viitsin jah jamada, aga tuleb tunnistada, et mitte väga tihti, eriti peale tööd mitte. Eile oli õhtuks üleeilseid sööke alles ja küll ma olin selle üle õnnelik, kui töölt koju läksin :). Viandeni loss on tõepoolest isuäratav!
Teile mõlemale ja kõigile teistele teritused, olete oodatud meiega Viandeni lossi külastama :)
Eva ja CO ütles …
Tere Jutake! Proovisime eile selle magustoidu ära! Superhea ja väga kiirelt sai valmis. Järgmine kord panen ainult mandleid suurema hunniku. Need sobivad sinna peale ülihästi. Meil tekkis aga küsimus, et mis relvadega seda sööma peaks? Meie koort ei söönud ja siis oli lusikaga sealt seest üsna keeruline kogu kraami kätte saada, ilma et näppudega kaasa oleks aidanud. Kas see on noa ja kahvli roog?

Soojade soovidega,
Eva-U
Juc ütles …
Nii tore, et meeldis, Eva. Mõnikord võid veel proovida pistaatsiatega (soolamata muidugi :), need peaksid ka sobima. Relvade osas olime ise ka jännis :), äkki siis väikse noa-kahviga?

Populaarsed postitused sellest blogist

Eestimaine eksootika ehk suvi Saaremaal

Küüslaugukrevetid koorekastmes Henri moodi

Päikeseline brownie toorjuustuga blogi esimese sünnipäeva puhul

Kõige parem rabarberikook läbi aegade

Nädalavahetuse maiuspala, Osso buco