laupäev, 11. september 2010

Lubatud truffade ja laupäevahommikune trett Saksamaale, Trieri

Homme saab kaks nädalat Luxis oldud, aga asjad on päris hästi edasi liikunud. Mina käin tööl, kodu on 99% tõenäosusega leitud, linnaga on tutvutud, naaberriike on külastatud ja Mann on juba 3 päeva koolis käinud. Tal on klassis veel 2 eesti poissi ja 2 eesti tüdrukut, lisaks paljudele teistele rahvustele. Õpetajad on vahvad, Mrs Llamas ja abiõpetaja Jessica. Tuleb välja, et Mann saab inglise keelest päris hästi aru, paremini, kui me arvata oskasime igatahes. Muidu meeldib talle väga, ainult õues mänguväljakul ei meeldi. Sinna tuleb korraga terve kool kokku ja siis tekib Mannil mure, et ta võib seal segasummasuvilas oma õpetaja ja sõbrad ära kaotada. Küll läheb varsti üle, kui rohkem sisse elab. Kool on tal muidu kl 8.45st 12.40ni, aga esmaspäeviti on pikk päev, vist pea kl 17ni. Ja alates esmaspäevast algavad ka eesti keele ja inglise keele tunnud! Mann juba ootabki väga neid, peale esimest päeva uuris ta mu käest, et miks ta siis lugeda ja kirjutada oskab, kui koolis tunde pole :).

Mäletate, et paar postitust tagasi kirjutasin eelmisel laupäeval Prantsusmaalt kaasa toodud Tomme juustust, mis oli nii pikantne, et meie peres keegi seda süüa ei suutnud. Pakkisin ta siis mitme paberi ja kilekoti sisse, et aroomid mingil tingimusel muud kraami külmkapis mõjutama ei saaks ja panin ta ootele. Ootama seda, millal mul aega ja viitsimist on. Tuleb tunnistada, et tööpäeva õhtuti väga ei kipu blogimisele mõtlema. Nii et suuuuuuur kummardus kõigi tööl käivate blogijate ees!

Aga täna on laupäev. Ja meie pere (kes meid tunneb, saab ime suurusest hästi aru) ärkas kogu koosseisus vabatahtlikult peale 8 hommikul. Hakkame juba uue elurütmiga harjuma vist, mis on igati teretulnud nähtus. Eriti tore on, et meie ööelajas Mann on iga päev hiljemalt kl 23 maganud, enne koolipäev lausa 22 paiku. Täielik unistus! Ja tänase laupäeva puhul oli ilmataat siinse ilma taas suviselt päikseliseks ja soojaks kütnud. Temperatuur oli kindlasti üle 25 kraadi plussi pool. Kookisin aga ome Tomme välja, riivisin kartulit, hakkisin küüslauku ja võtsin selle Truffade ette. Truffade on päritolult Prantsusmaine välimuselt pannkoogisarnane kartuliroog, mida valmistataksegi tavaliselt just Tomme juustuga. Kui ausalt üles tunnistada, siis praadimise ajal kurtis terve pere häälekalt, kui hirmsaid aroome minu toidutegemine nende ninna saadab ja Tomme tugev lõhn levis kuumalt pannilt tõepoolest nagu kulutuli kõigisse tubadesse. Õnneks tulemus oli väga maitsev, kartul oli pikantsust kõvasti tasakaalustanud ja küüslauk tegi roa veelgi maitsvamaks, nagu ta ikka alati teeb. Ja et teid mitte ära hirmutada, võin kinnitada, et selleks ajaks, kui me oma väikselt Saksamaa-reisilt tagasi tulime, olid aroomid ka tubadest lahkunud.

Nii et truffade jaoks läheb teil vaja:
2-3 suurt kartulit
50-60 gr pikantset juustu, eelistatult Tomme
4 küünt küüslauku
4 spl oliiviõli
1 spl võid
musta pipart

Riivi kartul. Haki küüslauk peeneks. Kuumuta õli ja või pannil. Prae küüslauku ja kartulit aegajalt segades, kuni kartuliribad enamvähem küpsed on. Sega juurde juustutükid, lisa veidi musta pipart. Sega segu pannil, kuni juust sulab ja kõik kokku hakkab jääma. Suru segu pannkoogisarnaseks ja lase altpoolt tal kuldseks praadida. Keera "koogil" teine külg ja prae ka see kuldseks. Söö kohe soojalt ära!



Trieri kaunis vanalinn
Nii et umbed keskpäeva paiku hakkasime Saksamaale, Trieri sõitma. Sinna on kõigest veidi üle 40 km. Enne helistasin juhuslikult veel Eestisse ja kuulsin oma isa käest (kes on meie pere elav entsüklopeedia), et Trieris on selline kuulus kuju, nagu Karl Marx sündinud. Trier on muide Saksamaa kõige vanem linn (väidetavalt juba enne Kristust :) ja rahvast on seal umbes sama palju, kui meie kodulinnas Tartus. Lisaks voolab linnast läbi kaunis Moseli jõgi, mille järskude kallaste viinamarjavälud otse vanalinna välja paistavad. Ja vanalinn on seal vägev. Alustades muljetavaldava linnavärava Porta Nigraga, mis ehitati juba enne 200-ndal AD. Ausaltöeldes näeb see uhke ja lilleõitesse uppuva vanalinna taustal nii kummaline välja, nagu oleks jupike filmi Flinstones tegevuspaigast kohale toodud. Igatahes kõndisime Porta Nigrast läbi ja kaifisime vanalinna ja sealset melu. Jube pull oli see, et tänavatele olid toodud lihtsalt lauad ja toolid, kus lapsed said väikse raha eest meisterdada - et vanemad saaksid seni poodides raha raisata. Minu meelest väga hea mõte. Üldse oli iga mõnekümne meetri järel midagi rahva lõbustamiseks välja mõeldud! Tundub, et mõjub, sest rahvast oli seal tõepoolest metsikult palju. Lõunatasime muidugi pehme saia vahele pistetud grillitud heleda saksa vorstiga. Käisime ka ühes suuremas toidupoes, kuna kõik ütlesid, et Saksamaal on toit kõvasti odavam, kui Luxis. Aga tegelikult see nii ei ole meie meelest. Kui ikka siin Luxis poes hindu jälgida, siis saab sama hinnaga oma asjad ära ostetud ja bensiini peale ei pea kulutama. Lisaks on valik Luxis oluliselt parem! Nii et toidupoodi pole Trieri meie meelest mõtet minna, aga linnaga tutvuma küll. Ah jaa, ja hilbu-kingakaupa ostma ka! :)


Porta Nigra
Nii et ei läinud poolt päevagi ja sai Saksamaal käidud. Selles osas on see Lux ikka üks vahva koht, et suts Prantsusmaal, teine Saksamaale, kolmas Belgiasse, lisaks on veel superhead kiired ühendused mitmete teiste Euroopa riikidega.

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tore, et teil suvi jätkub.Vaatasin neid kauneid linnavaateid ja taas tekkis mõte, et kuidas küll vanasti jõuti nii palju kaunistusi ja nikerdusi majade külge sättida? Ikka naabrist parem ja uhkem! Kui kaugelt minevikust see alguse on saanud? Toredaid avastusretki! Kahupea

katrinliias ütles ...

Hei, Juc! No luksus, ärkad pühapäeva hommikul ja kohvi kõrvale kohe blogiuudised võtta! Naudin, elan kaasa ja ikka aina ootan uusi. Mu sõbranna ka kiidab Luxi asukohta just elle poolest et sealt igale poole nii hõlpsalt turistima pääseb, ja isegi töötaval inimesel võimalik paari päevaga mõnusaid trippe teha. Pildid on vaimustavad! Sooja sügiste teile seal!

Juc ütles ...

Kahupea, suve jätkumine on tõesti fantastiline. Ja seda olen minagi mõelnud, et küll ikka viitsiti jännata majadega. Aga arvestades, et selliseid maju, mis senini säilinud on, ehitati vähe ja ainult rikaste poolt, siis võibolla tõesti tehti nii, et kindlasti naabrist parem olla. Ega rikkust ju varjata saa :)
Katrin, nii tore, et mu postitus su pühapäevahommikule särtsu juurde andis. Fotokiituse annan Henrile edasi :). Sooja sügist ka teile sinna!

Eva ja CO ütles ...

No küll teil on nüüd alles põnev elu! Nii äge! Reisupildid on võrratud!
Lahe, et Mann inkast nii hästi aru saab. See pikk reis tuli ikka igatepidi kasuks. Kindlasti oleks tal palju keerulisem koolielusse sisse elada, kui te poleks enne maailmale tiiru peale teinud.

Rõõmsat kodukandi avastamist ja muidugi palju, palju tervitusi!
Eva-U

triin ütles ...

See retsept tundub väga maitsev. Usun, et seda sööksid ka lapsed, kui vähem pikantne juust valida. Kavatsen kindlasti proovida.
Viimases Oma Maitses oli sinu artikkel taas kõige huvitavam :).

Liina ütles ...

Ühinen Triinuga OM teemal - hea tihe ja sisukas lugu oli, paaris kohas sai lausa "ahsoo, või et seal maal on siis sedasi" mõeldud :-)
Aga see kartuliasi - ma olen seda omakeskis röstiks nimetanud ja üsna koduste juustudega teinud. Kõik muu on sama - kartul, küsla ja õli, lihtsalt juustuks käib see, mis kapist võtta.
Kuna keegi teine meil siin peres mingit riivitud kartuli käkki hinnata ei oska, siis teen ma seda tavaliselt üksi olles iseendale. Õige hää asi, krõbe, rasvane ja külluslik :-)
Luxi asukoha asjus võib küll sulaselget kadedust tunda. Või mis, seal kandis on kõik maad siiski meiega võrreldes lähedal. NÄdalalõpu autotretid on üsna mugavalt teostatavad.
Oh, kui meil seda Poolat ees ei oleks...

Juc ütles ...

Eva, aitähh pildikiitmise eest. Kiireid paaritunniseid Euroopareise on tõepoolest tore ette võtta. Ja sellesp ole kahtlustki, Manni integreerumine Euroopa kooli oleks hoopis aeglasem ilma sellele eelnenud ümbermaailmatiiruta :). Palju tervitusi ka vastu!
Triin, ma usun, et lapsed sööksid isegi selle pikantse juustuga, aga nad ei tohi enne mitte mingil tingimusel kodus olla, kui toiduvalmistamise lehad levivad, siis nad ei võta seda toitu suu sissegi :). Seda on küll rõõm kuulda, et mu lugu OM-s põnev tundus!
Liina, ka Sulle suur aitähh heade sõnade eest mu loo teemal. Ja kui sulle juba midagi uut oli, siis olen veel rõõmsam :). Röstid on kõik head tõepoolest, olenemata juustust. Mina olen eriline kartuli ja küüslaugu sõber, mees samuti mul ei arvaks, et tegu võiks päriselt õhtusöögiga olla - kuhu siis liha jääb :). Ja Poola kohta ütlesid väga tabavalt, ühinene Su arvamusega.

Anonüümne ütles ...

Kuidas küll on võimalik niimoodi Luxi tööle saada?! :O
Uskumatult lahe ikka :)
Ja huvitav on lugeda! Juustu peale tõesti suu jookseb vett. Nämmmmnämmm.
Kõike kaunist.
Eliisa

Juc ütles ...

Eliisa, aitähh. Juustu mõttes oleme siin tõesti taevas :). Euroopa institutsioonidesse töölesaamiseks jälgi sellist kohta netis nagu EPSO!